Eesti riigi tulevik tugineb lastega peredel. Lapsevanemate igapäevane töö laste eest hoolitsemisel väärib seetõttu ka riigi poolt igakülgset tunnustust ja toetust. Paraku ähvardab ametisse asunud valitsus peresid hoopis kärpekääridega.
Valitsuskoalitsioon kavatseb kärpida lasterikaste perede toetusi ning pöörata tagasi perehüvitiste süsteemi täiendused, kaotada täiendava tulumaksuvabastuse kahe ja enama lapse korral ning tõsta ja kehtestada erinevaid makse. Kõik need muudatused tekitavad lapsevanemates sügavat nördimust, sest löövad lastega peresid väga valusalt, põhjustavad ebakindlust ning seavad küsimärgi alla perelisa saamise plaanid.
Ulatuslik kärpimine laste arvelt oleks Eestis esmakordne, seni ei ole riik selliselt toiminud isegi rasketes majandusoludes. Paraku, kui riik hoiab kokku, tuleb samal määral vahendeid asemele leida peredel endal, sest laste vajadused ei kao kuhugi ja jäävad endiseks. Kõrge inflatsiooni tõttu järsult kasvanud kuludega on peredel keeruline olnud toime tulla juba praegu, kuid riigipoolse toe oluline vähenemine muudaks selle veelgi raskemaks.
Kärbetega annaks valitsus lapsevanematele ühtlasi sõnum, et lapsed ei ole olulised, et lastega pered ei ole enam riigi prioriteet. Ainuüksi lasterikaste perede rahakotti tekitaksid muudatused igal kuul keskmiselt 500 euro suuruse augu. Paljud täna enesega hakkama saavad pered sattuksid seisu, kus ots-otsaga kokkutulemine muutub keeruliseks ning liigutakse vaesuse suunas. Kannatavad ju ka lapsed, sest paratamatult tuleb nendegi vajaduste arvelt kokku hoida.
Mõistame valitsuse soovi riigi rahandust ümber korraldada, kuid eelarvesse raha kogumine ei saa olla seadusloome ainsaks eesmärgiks. Muudatuste taga peavad olema ka mõjuanalüüsid, osapoolte kaasamine, väärtused ja tulevikuvaade. Ammugi ei tohi teha suure mõjuga otsuseid kiirustades, mõne nädalaga.
Lausaline kärpimine ja ulatuslikud maksutõusud teeksid karuteene nii tänastele väikestele, keskmistele kui suurtele peredele, aga ka Eesti riigi ja rahva kestmisele laiemalt. Seetõttu kutsume ühiskonda ja poliitikuid üles rutakalt tehtud plaanid kõrvale lükkama ning arutama asju sisuliselt. Riik ei tohi kokku hoida lastega perede ja Eesti tuleviku arvelt!
Soovime, et Riigikogu:
- peataks plaani kärpida suurperede kui ühe haavatavama sihtgrupi toetust, nii et tänane peretoetuse määr jääks kehtima. Vastasel korral ähvardab väikese ja keskmise sissetulekuga suurperesid taas vaesusesse langemine;
- säilitaks tänase perehüvitiste süsteemi – kehtiva suurperede toetuse indekseerimise ja sujuva vähendamise, ning lisaks indekseeriks ka lastetoetused (sh pere esimesele ja teisele lapsele ning üksikvanemate lastele);
- säilitaks tulumaksuvabastuse alates teisest lapsest ning taastaks tulumaksuvabastuse ka esimese lapse eest.
Eestis elab 259 338 last. Andes sellele pöördumisele oma allkirja kinnitame lastega perede olulisust meie riigi säilimises, toetame lasterikaste perede lastele võrdsete võimaluste tagamist ning kõikide lastega perede toetussüsteemi täiendamist.
Väga õige
Mina olen täitsa nõus sellega mul kasvab ka 4 alaealist last. Maksud ei pidanud ju Kajakene tõusma. Kõiki toetusi tõstetakse🤣nüüd hoopis tõstetakse makse. Mõndasi ootab kindlasti vaesumine.
Toetan ettevõtmist.
Olen kuue lapse isa ja toetan igati seda ettevõtmist. Pean veel mainima, et praegune vabandus koguda raha riigikassa augu täiteks kõige haavatavama sihtgrupi käest näitab peaministri valitsuse laiskust ja nõrkust. Ei juleta kehtestada makse sihtgruppidele kust tagasisidena tuleb kindlasti väga tugev kriitika ja kohtuvaidlused. Peaminister mängis selle peale, et vaene eestlane ei vaidle vastu ja kannatab vaikides kõik ära, sellepärast olen väga tänulik selle petitsiooni algatamise eest ja toetan igal võimalikul moel. Alati oma laste eest!
hey minu mõtte
nad võiks oma palkasi kärbida alles nad siis tõstsid endal jälle
Toetan ettevõtmist.
Elu on läinud juba praegu väga kalliks. Juba praegu hoian väga kokku, et saada hakkama. Juba hirmuga mõtlen uue õppeaasta peael. Kas saan ikka raha kokku,et lastel oleks olemas kooli minekuks riided, jalanõud, õppevahendid jne. Lisaks koolilastele käivad ka lapsed lasteaias. Ka nendele on vaja riideid ja muid asju. Õnneks ei pea neid asju igapäev ostma. Kõige kallim on ikkagi toit. Hetkel hakkan juba praegu raha kõrvale panema,et saada augustiks ära ostetud esmased vahendid.....OLEN TÖÖTAV EMA. Kahjuks sellel suvel puhkusest ei saagi unistada....Tuleb leida teine töökoht veel lisaks, et katta suurenevaid kulusid. Hoian hinge kinni ,et ükski "Hiina" needus mind enam ei tabaks (poole aasta eest läks läbi nii pesumasin, tolmuimeja, hüdrofoor, telekas). Valitsus korduvalt on küsinud ,et andke siis nõu kust raha kokku hoida....kust tuleb raha?....annan nõu! Ehk pole vaja 101 inimest riigikokku. Eesti nii pisike ,et piisaks kindlasti ka 51 isikust. Paneme ka riigikogu inimesed Eesti keskmise järgi elama. Juba oleks suurem kokkuhoid. Ehk siis saaks ka aru liht inimesest.Ehk ka karistaks valesi valikuid teinud rahvasaadikuid rahaliselt,sest kui "tavainimene" peaks kas varastama või millegiga hakkama saama siis ootab küll ju võimuorgan rahalist tasu....Kahjuks uudistest muust ei kuule, kui keegi jälle varastas rahva raha.....kes varastas kohvimasinat, kuhugi kadus Ukraina 1,5 miljonit jne. Halb lausa hakkab. Need kahjuks vähesed näited. Koroona vaksiinide valesti ladustamisest ei järgnenud ka suurt midagi.....kurb! Ehk polegi meie riigiisad saanud oma tööga siiski hakkama? Äkki peaks preemiad kirjutamata jätma......Kuidas saab inimesi premeerida kui töökohustused on täitmata..........Võib-olla olen ma millestki valesti aru saanud.....Pidevalt räägitakse uudistes,et raha läheb turvalisuse tagamiseks......riigikaitsesse......kelle eest ma varsti riiki kaitseme kui ravas läheb paremat elu otsima......Riik peab kaitsma oma rahvast, pole vahet kas kes ta siis on.
Olen nõus, valitsuse ülalpidamise kulusid tuleb tugevalt kärpida. Valitsuse liikmed ja riigiametnikud tuleb siduda vastutusega oma tegude eest. Hetkel rahvast ja vastutusest kaugel seisev valitsus ei ole hea Eesti riigile ja nõrgendab seda.
EBAÕIGLUSE LIKVIDEERIMINE
vot siin ma allkirja EI ANNA, sest see Seederi käkk - algatus oli 1-2 lapseliste jaoks väga ebaõiglane. Küsin, et kust tulevad 3 ja edasi lapsed, kui esimest ja teist last ei ole ja summa summarum ON esimene laps märksa kallim kasvatada, kuna vajab KÕIKI asju uutena. Edasi lähevad paljud asjad ju taaskasutusse. See artikkel aga nagu hooliks kõigist lastest, kuigi tegelik lärm käib ju ainult suurperede toetuse ümber. Tegelikult polnud neil seda raha ju ka varem enne seda ebaõiglast sünnitist ja nende toetus ju ikkagi tõuseb märksa rohkem, kui 1-2 lapselistel, kes saavad juurde tohutu 20 eurot. Noh saan aru, et tekitan paljudele pahameelt, aga selline on minu arvamus sellest ja kiidan heaks selle käki korrigeerimise. Eks siingi ole toetajad ilmselt 3+lastega pered. Jätkuvalt kogu sellest lärmist jääb mulje, et 1 ja 2 last on mittevajalik element. JA SEE ON AINUKE SEISUKOHT, KUS MA ÜTLEN VALITSUSELE ET TUBLI OTSUS VÄHEMALT SELLE EBAÕIGLUSE OSALISEL LIKVIDEERIMISEL. VÕRDSESSE STAATUSESSE PALJULAPSELISTEGA VÕRRELDES NAD NAGUNII EI SAA.
Milline oleks Teie ettepanek, et oleks võrdne? Milline võrdsus oleks õiglane? Ärge unustage, et kõik palju lapselised on alustanud ka esimeset lapsest. Kogu toetuste teema vajaks sügavamat arutelu ühiskonnas. Suurperede toetuse kärpimine ei aita kuidagi esimesi ja teisi lapsi.
Väga õige. Tubli🤗
oh sind vihast lõhki minevat ullikest.
Olen Ailiga nõus, kogu toetuste teema vajaks sügavamat arutelu. Aga Liiliale üks mõttetera. Kui valitsus täna lubab ja homme taganeb oma lubadusest, olenemata teemast, kas siis on mõistlik sellist valitsust toetada ja tema otsuseid takka kiita, kelle usaldusväärsus on täiesti kadunud?
Ei vaja otseselt ükski laps kõiki asju uuena, on olemas ka taaskasutus ning ma ei pea silmas esimesele lapsele uuena ostetud asjade pärandumist järgnevatele lastele peres. Mul on 3 last ja ma olen pidanud neile kõigile vajamineva nullist hankima juba ainuüksi nende vanusevahede pärast - ei ole ruumi olnud hoiustada aastaid vankreid/hälle/voodeid/riideid. Lisaks pole laste sood ning sündimise aastaajad kattunud.
Tee ise ka kolmas ja ära virise, et ebaõiglane. Vahendid on olemas. Mina alustasin ka 0 ist. Mina otsustasin ka kolmanda kasuks, kuna see andis päris hea lisa kogu pere sissetulekule ja heaolule. See lisa raha on meede, et panna inimesi rohkem lapsi saama ja nii on.
@Aili - ma ei tea, milline on tema ettepanek, aga minu ettepeanek on üks ja ainus lapsetoetus, mis võrdub keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus. Sel aastal 499,56 ehk ligi 500 eurot kuus. Järgmisel aastal on uus number, sest indekseeritakse vastavalt elukalliduse tõusule. Maksusid on selleks vvaja tõsta, õieti üks 8% suurune lisamaks lisada (eelistan seda), kuid maksud on teisejärgulise tähtsusega võrreldes eesmärgiga.
proportsionaalne
Esiteks - vähendatakse suurperedel raha, mida neil polegi praktiliselt olnud. Saan aru, et kui see toetus oleks olnud aastaid ja nüüd äkki vähendatakse. Praegu käib aga kaklus laskmata karu naha jagamise ümber. Õiglane jagamine oleks proportsionaalselt laste arvule, mitte nii, nagu Seeder häälte püüdmiseks lubas kohe hunnikuga suurperedele juurde, pahandas 1-2 lapselised pered ära ja häälte nappuses nüüd süüdi EKRE mitte tema endapoolne häbematus väiksemate perede suhtes. Noh suurperedest olid paljud eufoorias, nii et mitmedki tulid töölt ära, kuna raha juurdetulek märkimisväärne (tean mitmeid, kes kilkasid, et teie lollid müüjad käige edasi 500-600 € eest poes rügamas). Muide tekkis küsimus, kes kontrollib hääletamiste-allkirjastamisete arvu või nagu ikka ehäältega?
🤗 sama arvamus.
Et rahva arv suureneks, on teatavasti vaja ühe paari kohta vähemalt 2,1 last ehk siis täpsemalt 3+ last peresse. Selle motiveerimiseks oligi suurperede toetus mõeldud. "Raha paneb rattad käima - kas sa seda ei tea" - ütleb laulusalm. 1 või 2 last peres on vähe rahva taastootmiseks ja seda ei premeerita. Nii lihtne see ongi! Oma kogemusest võin öelda, et kolme lapse kasvatamine on palju keerulisem, aega- ja rahanõudvam kui ühe või kahe lapse kasvatamine. Paljud riided ja muud asjad ei kesta esimesest kolmanda lapseni. Neid tuleb ikka juurde osta ka. Toetusest oli abi ja see on õiglane toetamaks rahva taastootmist.
Et rahva arv suureneks, on teatavasti vaja ühe paari kohta vähemalt 2,1 last ehk siis täpsemalt 3+ last peresse. Selle motiveerimiseks oligi suurperede toetus mõeldud. "Raha paneb rattad käima - kas sa seda ei tea" - ütleb laulusalm. 1 või 2 last peres on vähe rahva taastootmiseks ja seda ei premeerita. Nii lihtne see ongi! Oma kogemusest võin öelda, et kolme lapse kasvatamine on palju keerulisem, aega- ja rahanõudvam kui ühe või kahe lapse kasvatamine. Paljud riided ja muud asjad ei kesta esimesest kolmanda lapseni. Neid tuleb ikka juurde osta ka. Toetusest oli abi ja see on õiglane toetamaks rahva taastootmist.
Kui teil tõstetaks palka ning see siis ära võetakse, sest muidu harjute ära - siis saaksite kenasti aru, sest palgatõus ei ole olnud teil aastaid?
Selle vastu.
See raha tulebki korda teha. Kui üks ja kaks last pole midagi väärt, siis kolmas on juba midagi väärt või. Täielik ebaõiglus. Apsaluutselt kõik lapsed vajavad samapalju asju. Mida kasutab kolmas või neljas rohkem. Kellele te seda räägite. See on riigil väga õige otsus. Ma olen nõus, et nad endale ei tohiks palka lisaks kirjutada. Aga sammuti see ülekohus ühe kahe lapse kohta peab kaduma. Kõigile lastele ikka võrdselt.
Pigem on ikka nii,et 1.ja 2.lapsele antagu juurde,mitte,et rohkematelt lastelt võetakse ära.
Pöördumise vastastele mõtlemisaineks
Tulumaksu tagastuse ära võtmine mõjutab ju ka kahe lapselisi peresi. Lisaks on pöördumisel ka juures, et tulumaksu tagastus peaks kehtima esimesest lapsest. Ehk siis pöördumine ei ole suunatud vaid suurperedele ja seetõttu peaks kõnetama ikka suuremat osa ühiskonnast. Väikeste ja suurte perede vastandamine ja kadeduse õhutamine, ei toeta küll ühtegi last.
võrdlusvõimalus
Selles küsimuses, kas lasterikkad pered vajaksid toetust rohkem kui ühe- ja kahelapselised peres, võiksid minu arvates kaasa rääkida ainult need, kellel on olemas võrdlusvõimalus. See on ju inimesele loomulik, et kui keegi midagi rohkem saab, siis tembeldab ta selle ebavõrdseks. Ühe- ja kahelapselistel vanematel puudub ilmselgelt võrdlusvõimalus, et kuidas oleks kasvatada kolme või rohkemat last. Minu arvates ei ole siis õige ka sel teemal sõna võtta.
Teie tekstist jääb mulje (nagu enamike paljulapseliste perede väidetest), et 1-2 lapselised on teisejärgulised, kes ei peagi sõna võtma ega enda eest seisma - nagu te ka väitsite. Praegu tekib küsimus, et need palju lapsi oli ikka teie endi valik - oleks pidanud arvestama, kas olete võimelised nad üles kasvatama. Väikepered on selle valiku teinud ja sellest juhindudes ka laste arvukust. Ja ei kriisanud nad ka, kui toetust tõsteti vaid 20€, kisavad just need, kelle materiaalsele heaolule (nende endi sõnad et polegi vaja tööl käia) tõmmati kriips peale. Tean isiklikult mitut isa, kes ütlesid, et 1 ja teine laps emale-isale, aga vot kolmas tööõnnetusena sündinu on nüüd peres korralik rahateenija. Ja see teenistus kärbiti nüüd väiksemaks. Nii et Anu - Teil puudub küll igasugune põhjus ülbitsemiseks. Minu näited on siiski elust enesest ja kui Teie olete see, kellel on õigus väikeperesid kiviga loopida, siis jõudu . Vähemalt ühele karule jääb nahk selga.
Vastus pr. Anule - Miks te siis oma sünnitise olete pannud üldrahvalikuks aruteluks - loodate et mõni väikepere oma tähelepanematuses kirjutab ka sellele ebaõiglust õhutavale üllitisele alla.
Lastevaenulik valitsus
Kust tuleb mõtlemine, et kolmandat lihtsam kasvatada. Ma olen pidanud kõigile kolmele uued asjad ostma, sest tõesti ei hoia alles kõike 10a. Kuid ausalt iga järgneva lapsega on seda aina raskem teha, sest ka teised lapsed vajavad samal ajal riideid ning muid kulutusi. Lisaks, kui lapsi palju on vaja ka suuremat autot. See suurperede solvamine, et ei minda tööle tuleb lõpetada. Kuna kui inimene soovib oma lastele pakkuda rohkemat siis läheb ka sellise toetuse kõrvalt tööle. Sellest ei piisa, et kõik lapsed saaksid käia oma trennides ning koolis, lasteaias. Lisaks maksta ûûratuid makse, mis praeguse valitsuse teenena varsti kaelas on. Sama võib väita ka ühe ja kahe lapsega perede kohta, et nüüd selle 160ga nad tööl ei käi. Olen ka näinud nn üksikuid emasid kes elavad peost suhu ning ei plaanigi minna kuskile ka selle 160ga. Seega pole vaja sildistada kõiki, et nüüd istuvad kõik kodus. Praeguse elu kalliduse kõrvalt ja sooviga pakkuda oma lastele parimat pole kodus istumine võimalik. Kuidas pole see summa olnud juba peredel. See on kinnitatud meie valitsuse poolt ning pered saavad seda juba aasta algusest. Selline käitumine riigi poolt on alatu. Tõstavad toetust, et valitsusse jääda ning kohe langetavad. Sellist riiki ei saa usaldada, kes oma rahvast nii lõhestab ning valetavad otse inimestele. Samuti tõstavad vaid enda palka ning lastega peresid mõnitavad ja hoiavad kokku laste arvelt kui on valitsusse saanud. Ehk alustaks nad enda hüvede vähendamisest kõige pealt mitte ei mindaks kõige nõrgemate kallale. Muidu varsti ei sünni ühegi last siin riigis ning kõik noored pigem kolivad ära. Kui loodi peretoetus siis kolmandate laste sündivus kasvas!
Ei viitsi seda mõttetut vaidlust pidada, mis õigustab vaid suurperesid, kust selgub et nemad maksavad makse, nemad käivad poes ja üldse on neil kõige raskem. Aga oma hädaldamise juures võiks oma ninaotsast veidi kaugemale vaadata - nimelt suur osa meie praegustest pensionäridest on olnud meie noore põlvkonna mõistes äpud, kes pole osanud ärikateks hakata, vaid on nende samade ärikate võib-olla siibreid tühjendanud, palati põrandat pesnud, süste teinud jne. Üheselt et pole mahtunud sinna marjamaale. Nad on 40-50 aastat ausalt teinud seda tööd ja nüüd saavad pensioni 500-600 euro vahel. Ka neil on samuti suured arved maksta, ravimeid vaja osta ja äkki tahavad nad oma häbematuses korra või paar kuu jooksul leivale ka viilaka odavat vorsti saada. Nii et suurpered - mõelge enne oma suurt kisa sellele. Võib-olla on mõne teiegi vanaema-vanaisa või vanavanaema-vanavanaisa selles kategoorias. Ehk pigistavad nad oma piskust teiegi lastele mõne euro kommiraha, kui vahel harva nende juurde tee leiate. Nemad aga ei koosta petitsioone, ei lähe ka kusagile lärmama, vaid kannatavad vaikselt. Tean, millest räägin, sest kuulen igapäevaselt neid muresid - ja nad ei kaeba, vaid on ahastuses. KAS POLE MITTE TEIE KOHUS NENDE EEST SEISTA, MITTE OMA MÄTTA OTSAS KAASITADA ET OI KUI RASKE TEIL on OMA LAPSI KASVATADA.
Rohkem üksteise mõistmist, vähem kadedust
Pole üheski kommentaarist lugenud, et keegi halvustaks väiksemaid peresid, veel vöhem on saanud väiksed pered kividega. Kahjuks suurpered on saanud poriga loopimist juba kuid. Miks üldse peab kedagi halvustama, kui eesmärk peaks olema ikkagi laste heaolu, olenemata palju lapsi peres on.
Aga just nii kõlab et väikepered olgu vait (nagu Kaljulaid käratas opositsioonile, et saavad liiga palju sõna). Aga noh ise ju suure häälteenamusega valisite selle REF-i, seega pole teil ka põhjust kaevelda. Palju õnne teile!!!
lasteraha peaks minema õigesse kohta
Olen ise üles kasvatanud 9 last+ 4 kasulast .Tänaseks on kõigist saanud tublid ja töökad inimesed ,enamusel ka oma pered. Tean vägagi hästi mida tähendab suurele perele riigipoolne rahaline toetus. Kui pere on tubli ja elujõuline ,ka siis vajavad nad tuge just selleks et lapsed saaksid kasvada just tublideks ja toredateks inimesteks kes tulevikus ka praegusele valitsusele ja Riigikogule pensionit maksma hakkkavad. Kahju kui nad sellest praegu aru ei saa. Mida ma aga teisiti teeksin, on see, et alkohoolikutest suurperede toetus ei läheks neile kätte vaid sellega majandaksid sots.töötajad, kes siis hoiaks silma peal et lastetoetuse raha läheks ikka laste jaoks mitte vanemate sõltuvuse rahuldamiseks. Lasteraha kärpimise asemel võiks valitsus parem mõelda sellele kuidas süsteem nii toimima panna et raha läheks ka sõltlaste peres õigesse kohta mitte kõrist alla .
Uskumatu
Mis tähendab istute kodus? Kui on mitu last, vajavad nad ju hoolt ja juhatust. Kodus istumine ei ole pooltki see mida arvatakse. Ilmselgelt arvavad seda need kes oma lastega ei t
Arvamus kodus istumisest ei ole õige. Kõik vanemad hoolitsevad oma laste eest. See ei ole mingi 5 minutit tegevust. See hõlmab tervet päeva, ka siis kui lapsed on koolis lasteaias, sel ajal on ka vanematel käed tööd täis olenemata kas nad käivad tööl või on kodus toimetused. Ei ole õige et riik hakkab kokku hoidma laste arvelt, ükski laps kes praegu kasvab, ei soovi sellises riigis elada kus tõstetakse ainult riigikogu liikmete palka. Inimesed ei jää sellisesse riiki kus ei arvestata rahva soovidega.
Pere vahendid
Kui riik hoiab kokku, tuleb samal määral vahendeid asemele leida peredel endal, sest laste vajadused ei kao kuhugi ja jäävad endiseks. Kõrge inflatsiooni tõttu järsult kasvanud kuludega on peredel keeruline olnud toime tulla juba praegu, kuid riigipoolse toe oluline vähenemine muudaks selle veelgi raskemaks. See toetus tuli ju aasta algusest - kust need vahendid siis senini tulid? Ei taha te ju öelda, et senini kuni toetusteni olid need lapsed paljad ja näljas - vähemalt selline mulje jääb sellest rahvaalgatusest. Ja ei võeta ju ära kogu uut toetust, vaid seda vähendatakse. Nii et......
Peretoetust ei tohiks olla!
Toetada tuleb lapsi,mitte peret!Põhimõte on selles seaduses täiesti vale!Toetada tuleb neid,kes ühiskonnas nõrgemad,seega lapsi ja vanu inimesi,toetama ei pea lapsevanemaid. Lapsi peaks võrdselt toetama.
Toetan
Suurperede toetuse eesmärgiks oli tõsta eesti iivet. 1-2 lapselised pered ei aita eesti rahvusel püsima jääda. Sellised pered kasvatavad lapsi ainult enda huvides. Suuremate perede ees lasub ka riigil suurem vastutus või huvi, seega tuleks riigil sinna ka rohkem panustada. Peres, kus kaks vanemat teenivad mõlemad nt 2000 EUR jääb igale inimesele 2 lapselises peres 1000 EUR, aga 5 lapselises peres vaid 571. On väga imelik, et riik läheb esimese asjana oma enda poolt äsja kinnitatud lasterikaste perede toetust vähendama. Ma ei leia koalitsioonilepingust rahaliste karistuste/trahvide suurendamise punkti. Kui panete kaalukausile rahaliste trahvide tõstmise või lastega peredelt raha ära võtmise, siis kumb punkt oleks teie meelest rahva seas populaarsem? Miks peaksid eesti rahva püsima jäämisesse panustanud pered maksma suuremat hinda riigi rahaasjade korda tegemisel? Mõelge, kui palju raha kulub laste huvihariduse peale peredel, kus kasvab rohkem kui 3 last. Need pered ei saa sisse enamus asutustesse perepiletiga, sest enamik firmasid peab ebanormaalseks rohkem kui 2 lapsega peret. Millised on kulud reisimisel/ööbimisel, kui peab hotellis võtma 1 toa asemel 2 või 3 tuba? Kui palju maksab väljas söömine, kui peab maksma korraga 5 või veel rohkema inimese eest? Seni iga aasta algul saadav täiendav tulumaksuvabastus laste pealt on ilmselt paljudele suurtele peredele ainus hetk, mil nad saavad endale midagi rohkem lubada, kui aasta läbi makarone ja hakklihakastet süüa. Kavandatavate muudatustega kaotaks minu pere näiteks üle 4000 EUR aastas rohkem kui alla 3 lapse kasvatavad pered. Meil kasvab peres 4 last. Plaanis oli kolm, aga juhtus nii, et kolmas tuli kahes eksemplaris. Kolm ikka selle eesmärgiga, et Eesti iivet mitte negatiivseks ajada. Elan maal, kus sisuliselt puudub ühistransport (hea küll, laste koolibuss käib ja korra päevas halval kellaajal veel üks buss). See tähendab, et päris tihti peab lapsi ise 17 km kaugusele kooli ja tagasi viima, et nad saaksid huviringides osaleda. Kütuse peale kulub iga kuu ca 500 EUR. Sellises kohas suure perega elades ei ole võimalik ilma autota normaalset elu elada. Tegelikult peaks olema vähemalt 2 autot, et kogu pere vajadused saaksid päeva jooksul teenindatud. Kuna elektrit toodame ise (talvel peamiselt diiselgeneraatoriga), siis ei ole ka elektriauto soetamine mõistlik, et kavandatavast automaksust pääseda ja ega suurel perel elektriauto jaoks raha polegi. Mul ei ole midagi käibe- ja tulumaksu tõstmise vastu. Vajadusel võiks need maksud tõsta ka 25%ni ja kõik inimesed panustaksid sel juhul võrdselt vastavalt oma sissetulekutele ja kulutustele. Palun kõigil Riigikogu liikmetel kavandatavaid maksumuudatusi hääletades mõelda oma peaga ja unustada siinjuures oma erakonda kuuluvus. Erakonnad, opositsioon/koalitsioon ei ole osa demokraatiast, vaid soov mängida samasugust mängu nagu praegu mängib Venemaa Ukrainaga - suurem ja tugevam väiksema ja nõrgema vastu. Te ei ole erakonna orjad!
Keegi julge mees võiks rahvaalgatuse teha, et langetame nende palkasid sottides, päevaga saab ju otsuseid muuta, nagu näha
Sama kiirelt kui tõsta said palkasid, saavad ka nad endal langetada, keegi julge mees võiks teha algatuse, et nad peavad langetama enda palkasid, et igaühe nende palgast läheks protsentuaalselt mingi summa ja saabki :D suure osa puuduoleva rahadest abiks, mis nad tahavad vaesete ja veelvaesemate käest nöörida, mis nemad siis on rohkem väärtuslikumad inimesed, kui meie ja rohkem väärt vä, teevad nii tähtsat tööd südamega vä, siis peaksid suutma seda teha nagu sotsiaaltöötajad kommi raha eest ka, vaata teevad tulihingeliselt väga tähtsat tööd, peavad ka ära elama, las nad teevad ka kommiraha eest seda tähtsat tööd
Toetan
Kaja Kallase vägiteod: 1. Kohe võimule saades likvideeris rahvastikuministri ametikoha, sest "keegi ei saa aru, milleks seda vaja on" ...karjuva negatiivse iibe oludes. Eks küsinud neilt, kes aru saavad, ise ühelapseline. 2. Kuulutas, et "kuskil maailmas ei ole tõestatud, et iive oleks seotud sissetulekutega" . Puhas jama, peale emapalga sisseseadmist tõusis iive 2010. aastal korraks isegi plussi. ................................................ 3. Mul on kahest abielust 4 last (2+2) . Mõlemal korral sai kolmanda lapse lisandumisel takistuseks majanduslik ebakindlus. 4. Asi pole ainult rahas. Praegune üldlevinud ideoloogia kallutab naisi valima laste asemel karjääri. Isegi kvootide sunniga. Masendav. Viimastel Soome parlamendivalimistel tuli välja, et riik pole enam võimeline funktsioneerima ilma immigrante sisse vedamata. Jutt oli nende integreerimisest, soomlaste endi iibest - ei sõnagi. Kartsid vist, et kui naistele meelde tuletada, et on vaja lapsi sünnitada, järgneks feministlik vihane sõimurünnak.
Eesti Riigil on vaja kolmandat last
Miks ei räägita sellest,et kolmanda lapse sünni ja kasvatamise toetamine on meie riigile vajalik Ainult 2 last ei taastooda meie rahvast.Kui oleme rahvusriik,siis riik peabki eesmärgi saavutamiseks rahavoogusid suunama. Selle tõttu ei saa seda käsitleda ka ebavõrdse kohtlemisena.väiksemate perede suhtes. See strateegia on meie riigi i riigikaitse .
MTÜ Märka Hooli ja Aita
MTÜ esindajana näen ma siin valupunkte. Hetkel käimas MTÜ,l ühe pere abistamine. 31a üksikema, 3 last ( 2 neist kaksikud 1,5a, kaaluvad alla 5 kilo) . Siinkohal saavad paljud abiks olla , et Mtü saaks yuua antud perre kodusoojuse jabkodutunde ja kodurõõmu ja Pesemisvõimalused. Antud peres on see väga suur probleem ; kodutunne, koduturvatunne, pesemisvõimalused ja kodusoojus, lisaks kulutused Tartu ja Tallinna kaksikute eriarstide vahet sõitmised.( kaksikutel puudub ka osa koljuluust) Samas antud ema väga hirmul ka järgmise aasta eest. Sest antud ema vajab seda raha - kui km tõuseb tõusevad kõik muud hinnad. KUI võetakse vähemaks lasterahasid, kuidas antud ema toime tuleb siis. Kaksikutel tervisliku probleemide pärast on antud emal ka suured kulutused lisaks. SEE piisk mida ta saab on suureks abiks. Käibemaksu tõus hirmutab veel teda rohkem, mis saab aastast 2024. Vaesed saavad vaesemaks ja keskklassist saavad vaesed.
Üksikvanemad (ühe või enam lapsega) on ka olulised
Rõve ja vastik on vaadata ja lugeda seda, et koguaeg räägitakse suurperedest ja sellest, et nad ei saa hakkama ja vajavad toestust. Aga selle petitsiooni algataja ja ühiskond on ära unustanud, et olemas on ka ÜKSIKVANEMAD ja nende laps(ed) aga neid ei ole ammu kellegi jaoks olemas. Mitmed üksikvanemad kasvatavad üksinda ühte last ja mõnel lapsel on isegi määratud mingi puue ning ei saa riigilt muud paar sada eurot. Aga mida selle eest saab? Mitte midagi aga üksikvanemad on tublid ja nad saavad hakkama. Samamoodi selle petitsiooni algajata ei mõtle, et Eestis on päris palju üksikvanemaid kes on oma lapsega koguaeg koos ja olemas ning ei nuta, nagu seda teevad siin paljud kommentaatorid ja petitsiooni algajata. LASTERIKASTE PEREDE TOETUSED ÜKSIKVANEMATELE, KES KASVATAVAD ÜHTE PUUDEGA LAST!!! Nüüd, kui hakkate minu kommentaari halvustama siis mõelge, kuidas te käitute üksikvanemate suhtes ja kui palju sellised üksikvanemad abi vajavad ja toestust. Kui tahad ikkagi kommenteerida siis lase käia ja kommenteeri aga mõtle, kas oled samasugune varas nagu praegune valitsus.
Väga õige! Ja nemad on jällegi inimesed, kes ei karju ega lärma, ei koosta petitsioone, vaid tegelevad hoopis olulisemaga - oma laste eest hoolitsemisega ja nende armastamisega.
Aga üksikvanemad, kes kasvatavad kolme või enamat last?
Autor: Kati Org
Autor: Kati Org - vähemalt üks inimene julges öelda, et alates 3. lapsest algab lisasissetulek, mis pere eelarvele heaks toeks.
Suurperedeta pole tulevikku
Isegi algharidusega isikutele peaks olema arusaadav, et rahvus saab pikas perspektiivis püsima jääda ainult siis, kui on piisavalt kolme ja enama laspega peresid, nii et ühiskonnas keskmiselt oleks üle kahe lapse naise kohta. Paljulapseliste perede toetus oli hea algatus selle poole püüdlemiseks, andes reaalse sisu ka põhiseaduse punktile, mille järgi lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilisest hoole all.. Peretoetuse kärpimine koos laste tulumaksuvaba miinimumi äravõtmisega on selge signaal: selle valituse jaoks ei ole paljulapselised pered ja seega ka eesti rahva tulevik olulised.
Kas härra räägib oma haridustasemest - sellisel juhul aru saadav kõikvõimalike vabanduste otsimine väiksemate arvustamiseks - kõlav hüüe. Turgatas pähe, et nüüd on meil siin siis juba 2 seltskonda, kes hirmsasti võitleva ja teisi maha teevad - Ühed siis paljulapselised pered ja teised.....
Väga nõus selle punktiga, et kärpida ei tohi. Väga vastu tänase perehüvitiste süsteemi säilitamisele, vaja on kapitaalremonti
Kogu perehüvitiste süsteem vajab kapitaalremonti. Ning sellist kapitaalremonti, mille tulemusel jääb kõigist tänastest perehüvitistes alles vaid üks ja ainus lapsetoetus - väärikas suuruses, mis võrdub keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus, tänavu 499,56 eurot. See toetuste mõttetu liigirikkus lennaku üle parda. Selle eesmärgi nimel pole maksude tõstmises mitte kui vähimatki halba, isegi kui see eeldaks suuremat maksutõusu kui praegu plaanis. Parem suurem maksutõus, millest midagi ka kasu on, kui praegune "tulekahju kustutamine". Kui see üks ja ainus lapsetoetus oleks tänavu 499,56 eurot kuus (järgmisel aastal pärast indekseerimist juba uus number), siis see eeldaks 8% suurust uut solidaarsusmaksu (jääb isegi teatav "beebibuumivaru"). See number on pakutud küll praegust tulumaksu arvestades. Lastega peredele tuleb see lapsetoetusena kuhjaga tagasi. Tulumaksusoodustust ei ole siis ka vaja. Pole mõtet sellisel "tükike siit ja jaopärast sealt" stiilis sümboolsel "perede toetamisel". Kujutleme kolmelapselist peret, kus mõlemal vanemal palk 2100 eurot kuus. Praegu on nende perede netotulu 4015,60 eurot kuus, minu pakutud süsteemi korral aga 4522,68 eurot kuus. Nüüd kujutuleme aga 1200 eurose palgaga ühe lapsega üksikema. Praegu on selle pere netotulu 1170,80. Normaalse lapsetoetusega ja 8% solidaarsusmaksuga aga 1494,36. Kui see üksikema on kahe lapsega, siis praegu on pere netotulu 1281,60, pärast reformi aga 1993,92 . Selleks, et võrreldes praegusega "kaotada", peaks kolmelapselise pere vanemate palk kokku olema kõrgem kui 6338,50 eur. Teisisõnu - kui kolmelapselise pere kummagi vanema brutotöötasu on 3169,25, siis selle pere netotulu ei muutu. Praegune perehüvitiste süsteem annab ehk tööd riigipalgalistele spetsialistidele, kuid ei suuda luua piisavaid tingimusi eestlaste sündimuse kasvuks taastetasemele. See on võimalik ainult standardkulutusi katva lapsetoetusega. Siis ei ole ka esimese lapse sünd kellegi jaoks majanduslik probleem. Täna on nii, et kolmelapselisele perele laekub otseseid perehüvitisi ühe lapse kohta 303,33 eurot kuus (kui arvestada ka tulumaksuvabastust, siis 330,53 eurot). See on hea kont, kust edasi minna. Olen selle poolt, et laste toetamisel koheldakse neid võrdselt, kuid ka selle poolt, et seesama võrdne kohtlemine tõesti julgustaks peresid lapsi saama ning oleks seega Eesti põhiseaduuse preambulis sätestatud Eesti riigi eesmärgi teenistuses. Ja maksud peavad seda eesmärki teenima, mitte olema ise eesmärk.
Noh Teil pole ju mingit põhjust - vaadates kirja- ja mõttestiili ongi Teie pooldatud erakond selle idee autor, andke neile ka mõte maksusid veelgi tõsta nagu Teile meeldib. Nad võtavad selle valijate idee rõõmuga vastu.
Ärgem unustagem ära seda, et laste tulumaksu soodustus kaotatakse 2024 a.
Liilia Riigor'ile
Austatud Liilia Riigor Juhin Teie tähelepanu sellele, et - olete antud teema all jätnud seni kokku 11 kommentaari so. pea veerand kõikidest kommentaaridest; - Teie kommentaarid on ründava ja ebaviisaka iseloomuga ning paljude suhtes solvavad, see on lubamatu ja inetu. Kuna olete võtnud vaevaks nii palju antud teema all kommenteerida, siis võiks eeldada, et olete antud teemal eriliselt pädev või on Teil ehk 3 või enama alaealise lapse kasvatamise kogemus nt viimase 10. aasta jooksul (sh koroona-, majandus- ja energiakriis, massilised koondamised, sõda Euroopas jne), et oleks mingigi võrdlusmoment. Sellest tulenevalt saaksite ehk esitada ka mingeid sisulisi argumente lisaks emotsionaalsele lahmimisele. Rõhutan veelkord: - lasterikaste perede toetus ei ole mõeldud kellegi ülalpidamiseks, selle põhiline eesmärk on anda peredele ebakindlatel aegadel pisutki kindlust, et oleks võimalik kaaluda kolmanda või enama lapse ilmale toomist; - ebastabiilsetel aegadel langeb sündimus alati ja Eesti rahvastiku taastootmise taseme säilitamiseks on täiendavad meetmed igati põhjendatud ja vajalikud; - probleemiks ei olegi niivõrd see, et toetuse kärbitakse. Kui see oleks hästi põhjendatud ning vastav argumentatsioon sh demograafilised ja majandusanalüüsid eelnevalt tehtud ja tutvumiseks esitatud, siis oleks see ehk vastuvõetav. Antud juhul ütleb seadusandja seaduse seletuskirjas, et teeb muudatusi ära ja alles siis hindab, mis tagajärgi see toob rahvastikule või majandusele st seaduse mõju analüüsitakse alles pärast vastuvõtmist, mingit eelnevat hinnangut tehtud ei olegi (!); - samuti tugineb seadusandja seaduse seletuskirja põhjendustes nt mingile blogipostitusele, mille autor jõuab mh kuidagi järeldusele, et laste riided ja jalatsid on täiskasvanute omadest odavamad. Ilmselgelt ei ole antud blogipostituse autor pidanud kasvavale lapsele 4-5. korda aasta jooksul riideid ja jalatseid ostma (summa summaarum on laste riided ja jalatsid täiskasvanute omadest kordades kallimad ja seda teab iga lapsevanem aga ei tea või siis ignoreerib seadusandja); - seadusandja kärbib toetusi sellisel moel esmakordselt, lastevanematel puudub igasugune kindlus seadusandja edaspidise tegevuse suhtes (homme ehk võidakse kogu toetuste ja pensionide süsteemi senisel kujul likvideerida ja/või kõik toetused kaotada); - seegi, et seadusandja on kõiki neid muudatusi planeerinud korraga ja sisuliselt samale ajaperioodile, näitab ilmekalt, et mingeid sisulisi analüüse tehtud ei ole. Kõikide nende muudatuste mõju suure tõenäosusega kumuleerub ja tagasihoidlikul hinnangul võib see lastega pere eelarvest viia tuhaneid eurosid aastas.
Ei arva, et tegemist oleks ebaviisaka ja ründava stiiliga kommentaaridega. Noh see muidugi Teie arvamus. Ei mul ei ole 3 ja enamat last, kuigi nagu keegi teravmeelselt arvas, et vahendid olemas. On mul 2 täiskasvanud last, kelle kasvatamine oli puhtalt oma lõbu ilma mingite riigipoolsete toetusteta. Ja sellega on väga edukalt sajad tuhanded pered hakkama saanud läbi ajaloo. Ja ka läbi aegade olnud tõesti peresid, kus 10 ja enam last ja Kõik nad suureks kasvatatud täisväärtuslikeks kodanikeks. Ja kõik need kommentaarid on siiski elust enesest nii et kurjustada minu peale pole küll põhjust. Ja Teie artiklis, lugupeetud Viktoria, on ikka veidi kummalisi väiteid: keegi ei sunni ju lastele ostma firmariideid, mis on jah kallimad, aga ka mitte kordades nagu Teie väidate. Ja kuidas teie lapsed küll nii kiiresti kasvavad, et lausa 4-5 korda aastas tuleb garderoobi vahetada. Ja selles kahtlevad ikka väga paljud, et siin tegemist suure ja sügava rahvastiku taastootmisega. Ja kes annab kindlustunde 500€ saavale pensionärile, kellel palju valikuid: kas maksta kommunaalid või osta vererõhu- ja südamerohud või veel mõned kulutused. Kui arvate, et olen õel ja kuri - veel üks näide elust enesest: kaupluses minu ees küllalt eakas proua, korvis pakk piima ja kilekotis kümmekond kartulit. Tühjendas oma rahakotist sendikesed siis kassapidaja ette ja no ei jätkunud. Palus kassapidajal siis piima maha arvata. Palusin selle piimapaki oma arvele lisada. Ja pensionipäevani oli veel pea nädal. Oleks te näinud selle proua suuri-suuri tänupisaraid, ei arvaks te siin, et inimesed on õelad kui kritiseerivad selle üle, et paljulapselistele nagu tehakse ilmvõimatut ülekohut.
Vastuseks Liilia Riigor'i, 2.05.2023 kell 20:19 esitatud kommentaarile Pean ühe eelpoolkõnelejaga täielikult nõustuma, sisuliselt ja asjakohaselt saaks kommenteerida vaid inimene, kellel on vähemalt kolme lapse kasvatamise kogemus reaalselt olemas. Ühe lapse vanem või siis lasteta inimene võib ju arvata, et suudab mitme lapse kastavamist ette kujutada, kuid reaalsus on midagi muud. See saaks vägagi selgeks, kui saaksite näiteks kogeda korraga kolme või enama tõbise lapse põetamist. Kui ühe haige lapsega saab ehk 5-6 tundigi ööpäevas magada, siis kolme või enamaga on see ehk parimal juhul 2-3 tundi summeeritult. Kui lapsed on väikesed, siis võivad nad haigestuda isegi igakuiselt ning põdeda kaua (eriti veel lasteaia esimesel aastal). Kõige selle kõrvalt tuleb ka veel suuta tööd teha ja ennast erialaselt täiendada, et ajale mitte jalgu jääda. See ei ole korrektne väide, et Teil puudus laste kasvatamisel mistahes riigipoolne toetus, kuigi nõukogude ajal lastetoetusi ehk ei makstudki või olid need väga väikesed, siis oli mitmeid kaudseid toetusi nt lasteaiad, huvi- ja spordiringid, spordilaagrid jms olid tasuta või siis väga odavad. Praegu kulub sellele igakuiselt aga väga arvestatav summa nagu oma näites olen välja toonud. Selle väitega, et seni on kõiki lapsi edukalt üles kasvatatud riigipoolse toeta, ei saa samuti kuidagi nõustuda, kui alles poolteist sajandit tagasi suri suur osa lapsi erinevatesse haigustesse ja alatoitumusse veel lapseeas. Tean konkreetseid näiteid, kus pere 16. lapsest õnnestus suureks kasvatada vaid 5 ning ellujäänud laste tervis oli olulisel määral kahjustatud ning eluiga tänapäevasest palju lühem. Kui hoolikalt mu kommentaari loete, siis jääb ehk silma, et kuskil pole mainitud mingeid firmariideid lastele. Toon mõned lihtsad näited, täiskasvanu ostab endale teksased nt maksumusega 20 -30 eurot ja kannab rahulikult 10 aastat, sest ta ei kasva enam ja teksased peavad väga hästi kandmisele vastu. See teeb vastavaks kuluks ca 2 -3 eurot aastas. Samas ostsin lapsele kooliaasta alguseks kolm paari pükse, iga paari maksumus 10-15 eurot. Üks paar oli juba enne kooliaasta algust katki, sest lapsed ikka ronivad ja mängivad (lappisin ära ja kannab kodus, sest sellistega ei oleks viisakas kooli minna) ja teistest kasvas paari kuuga välja, kuigi olid ostetud nö varuga (lastel on mõnikord kasvuspurdid). Suurem kogus oligi ostetud arvestusega, et osa lähebki katki ja ka seetõttu, et ei peaks riideid iga päev pesema ja pesu pesemist saaks kavandada soodsama elektrihinnaga perioodidele. Seega on konkreetse näite puhul vahe vägagi arvestatav ja laste riided ongi tunduvalt kallimad, kuna neid kasutatakse palju lühema perioodi vältel.
Vastuseks Liilia Riigor'i, 2.05.2023 kell 20:19 esitatud kommentaarile (II osa) Teie eelviimasest väitest ei saanud hästi aru, kui peate silmas, et sündide arv ei võimalda praegu rahvastiku taastootmist, siis on see korrektne. Eestis on sündimus kogu taasiseseisvuse ajal olnud taastetasemest tunduvalt väiksem. Rahvastiku loomulikuks taastumiseks on tähtis, et peres oleks üle kahe lapse. Praegu on meil peres lapsi ainult 1,61 ja olukord oleks veelgi hullem, kui poleks lasterikkaid peresid. Samas on sügavalt ekslik väide, et lastega peredel justkui polekski ravimitega seotud kulutusi. Kõige tavalisemgi nohurohi maksab juba pea 10. eurot ja hinnad hakkasid jällegi kasvama. Tavalistele apteegikaupadele kulub lasterikkas peres sadu eurosid aastas. Kui peres juhtub olema aga näiteks allergiline laps, siis hüvitatakse Tervisekassa kaudu vaid ravimeid (osaliselt) aga mistahes abistava toimega kreeme, pesemisvahendeid jms tuleb muretseda omal käel ning need on väga kallid. Kahjuks ei suuda jätkuvalt mõista, miks Te nii väga kirglikult siin kommenteerite. Kuidas saaks isegi teoreetiliselt Teie heaolu negatiivselt mõjutada tõik, et lastega perede vanematel näiteks siiski säilib juba aastakümneid kehtinud täiendav maksuvaba tulu. See annab lastega peredele muide tunduvalt suurema löögi, kui seda on toetuste kärpimine. Mõistan Teie muret, kuid Riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevalt annab pensionärile kindlustunde iga maksumaksja. Pensionäri ei ähvarda koondamine ja sissetuleku kaotus, sest pension on talle seadusega garanteeritud. Pensionäril ei ole üldjuhul alaealisi ülalpeetavaid ja nendega seotud kulutusi. Pensioni indekseeritakse erinevalt nt lastetoetustest seaduse alusel igal aastal. Loomulikult tuleks pensione tõsta ja viimastel aastatel ongi igal aastal tõstetud, kuigi elukalliduse tõusu arvestades ilmselgelt mitte piisavalt. Vanaduspensioni suurus ei ole aga kõige hullem, uskuge või mitte aga Eestis on arvestatav osa pensionäre, kes elavad ära vaid rahvapensionist. Kui küsida, miks on pensionid nii väikesed, siis lihtsustatud vastus on see, et meil on vähe maksumaksjaid ja see juhtus seetõttu, et omal ajal sündis liiga vähe lapsi ja oli liiga vähe lasterikkaid peresid. Kui küsida, miks siis sündis omal ajal nii vähe maksumaksjaid, siis lihtsustatud vastus on see, et peredele ei olnud tagatud piisav stabiilsus ja majanduslik kindlus.
Ensv ajal oli ka suur peredele eelised.
Ärgem unusta eelised mis kõik oli vanasti. Ka siis oli paljulastelistele eelised. Hea näide- paljulapselise pere tõend, millega said alati eelisjärjekorras bussipeale, taksopeale, arsti juurde, poodi, j.n.e
LASTE haigestumine
1 lapsega vanemad kaitavad aastas oluliselt vähem. Kui 3 lapsega ja enamaga. Laste haigestumine ja haigusrahade vahe 3 lapsega on ikka suur ja oluline vahe, millest kaotab paljulapseline pere olulisemalt rohkem aastas kui üksikvanem. ÄRGEM SEDA UNUSTA. Mõni pere lapsevanem peab aastas olema 25-40% haiguslehel. Samas üksikvanem sama asjaga 10-15%. Haigusrahad on olematud. - kannataja pool ikka suur pere
Kahjuks nii on. Mingi hetk sain ma aru, et mul lihtsam üldse koju jääda, et vähemalt mees saaks normaalselt tööl käia :( Positiivne oli jällegi see, et sain alustada oma ettevõttega - natuke oli abi, aga täismahus tööd ikkagi ei teinud. Kui mõni tõbi majja sai, siis haigeid jagus pooleteiseks kuuks kuni kõik neli last läbi põdesid. Mõnikord veel ise ja mees ka otsa.
Ei toeta antud ettevõtmist
Antud ettevõtmist ei toeta, kuna see on päris kavalalt üles ehitatud, justkui seistakse ka 1-2 lapse eest, aga tegelikkuses vaid suurperede laste eest, absoluutselt ei arvestata, et perede toetamine peab toimuma individuaalselt ehk vajaduspõhiselt, arvestada tuleb perede sissetulekuga, ei ole võrdne, kui kolmelapselise pere vanemad teenivad 5000 eurot palka ja täpselt samamoodi kolme lapse vanemad teenivad vaid miinimumi. Mille hea pärast peaks riik sotsiaaltoetust maksma perele, kes on hästi toimetulev. Peretoetus peaks kehtima siiski peredele, kes kannatavad puudust, on majanduslikult kehval järjel ning olema saadav juba alates ühte last kasvatavale perele. Alati ei pea lahendama toetust rahaliselt, on ka muid võimalusi võimalik pakkuda riigil lisaks koostöös KOVidega. On jabur jutt, et toetusmeede on rakendatud põhjusel, et vaja on 2,1 last vanema kohta iibe parandamiseks. Tuletan meelde, et see toetusmeede on alates 2017ndast aastast kehtinud, huvitav küll, miks on tänaseks siis suurperedes kasvamas kõigest 29% lapsi kõigist lapsetoetust saavatest lastest, kas selle aja peale ei peaks siis juba protsent küündima üle 50ne, kui meede oli mõeldud iibe suurendamiseks? On väga väär suurperede liidu poolt väita igas artiklis või väljaandes, et suurperedes kasvab praegu üle poolte lastest, EI KASVA, kuna 31.03.2023 märtsi seisuga on neid 29% kõikidest lastetoetust saavatest lastest! Ühtegi meedet ei saa vaadata ja rakendada nii kitsarinnaliselt, kui seda tegi Isamaa erakond oma läbisurumismeetodil vaid tuleb näha laiemat pilti, kui on ära unustatud esimene ja teine laps (kelle toetamine pole olnud pikka aega primaarne), siis ei saagi kuskilt kolmandad peredesse sündida, ainult kolmandate najal ei lahendata iibeprobleemi, Eesti tuleviku püsimajäämist ega tuleviku majanduse päästmist maksumaksjate näol! Lisaks on tehtud meil uuringud ja ka mujal maailmas, et sääraste toetuste kasu on vaid 1-2 aastat peale kehtestamist. Ka meil on see sama tõsiasi välja tulnud, aga seda ei võetud arvesse, kui kehtestati veelgi suurem toetussumma. Toon näite, kui riik maksab täielikult puuduva töövõimega inimesele puuduva töövõimetoetust, siis see on sõltuvuses isiku sissetulekuga, mida suurem on teenitav sissetulek, seda väiksemaks jääb toetussumma või väga suure sissetuleku puhul ei saagi inimene toetust, kuigi inimesel on reaalselt puuduv töövõime ja tema töö võib olla kõigest osaline siis tervisest tulenevalt, aga teenistus ametikoha tõttu päris hea, siis ta toetussummat ei pruugi saadagi. Aga suurperedel ei loe sissetulek absoluutselt ja see pole õiglane väga kehvas olukorras olevate 1-2 last kasvatavate peredega ega ka rohkemaid lapsi kasvatavate suurperede suhtes, see on kehvemal järjel olevate rohkemaid lapsi kasvatavate suurperede alandamine suisa!
5000€ kahe lapse vanema sissetulek - vabandage, aga kust te võtate nii utoopseid numbreid? Te pole absoluutselt kursis, kuidas elavad suure pere vanemad. Jah, kindlasti on mõningaid peresid ka suure sissetulekuga, kuid enamus paraku mitte.
Austatud Piia Pullinen Sellest on ka eelnevates kommentaarides kirjutatud, seega vastan lühidalt. Valitsus on teavitanud otsusest kaotada täiendava tulumaksuvabastuse kahe ja enama lapse korral, siis puudutab see ju otseselt ja arvestavalt ka neid peresid, kus on 2 last, sest hetkel kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on teise lapse kohta täiendava maksuvaba tulu 1848 eurot. Kavandatud maksutõus mõjutab kindlasti ka 1 lapsega peresid, samas ilmselt vähemal määral, kui 2 ja enama lapsega peresid. Individuaalselt ja vajaduspõhiselt kõlab muidugi väga hästi, see eeldaks aga, et iga lapse vajadusi peaks ka individuaalselt hindama. Kas selleks tuleb luua uusi ametikohti või siis terveid ametkondi, kes hakkavad kontrollima ja hindama, millised on iga Eestis elava 259 338 lapse vajadused ja millisel määral on vanemad neid juba rahuldada suutnud? Mida keerulisem on süsteem, seda kallim on seda rakendada ja üleval pidada nt täiendavate ametnike, süsteemide, arenduste jms näol. Sellise süsteemi puhul ei saaks aga kindlasti lähtuda ainuüksi lastevanemate sissetulekutest, tuleks arvestada palju erinevaid kriteeriume, vastasel juhul ei teeniks see seatud eesmärki. Keeruline süsteem ei oleks ka läbipaistev, selge ega paindlik. Demograafilised protsessid on väga pikaajalised, seetõttu ei toimi sellised toetusmeetmed paraku nii kiiresti nagu oma kommentaaris soovite, mitmed mõjud avalduvad alles järgmiste põlvkondade jooksul. Kui vaadata põgusalt Statistikaameti infot, siis nähtub, et toetusmeetme kehtestamise ajal oli kolme ja enama lapsega leibkondi 10,9 tuhat ja see arv kasvas järgmistel aastatel 17,4 tuhandeni. Valitsuse praegune otsus tõmbab positiivsele arengule muidugi kriipsu peale. Pere planeerimisel on vajalik kindlus ja stabiilsus ning uisapäisa tehtud, analüüsimata ja põhjendamata valitsuse otsused mõjutavad seda kindlasti negatiivselt. Põgusa otsinguga küll ei leidnud ühtegi artiklit, kus oleks väidetud, et üle poole lastest kasvab suurperedes, saate ehk täpsemalt viidata. Kuidagi ei saa nõustuda Teie väitega, et esimene ja teine laps on unustatud, sest ka nende osas makstakse toetusi ning need toetused on ju ka tõstetud. Samuti ei saa aru, kuidas peaks toimima Teie loogika, kui tunnustatakse esimese ja teise lapse ilmale toomist, siis kuidas see soodustaks kolmanda lapse sündi. Samas märgib Statistikaamet, et alates kolmandast lapsest on peredel majanduslikult keerulisem toime tulla kui esimese kahe lapsega, mistõttu võivadki mõned lapsed jääda sündimata. Suhtlesin antud teemal paljude inimestega. Valdav enamus ei soovinud kolmandat last just majandusliku ebakindluse tõttu. Toodi näiteks, kui mingil põhjusel kaotatakse oma tasuv töökoht tööd ja uues töökohas ollakse sunnitud oluliselt kehvemate töötasu tingimustega leppima, siis 1-2 lapsega tuleks kuidagi toime aga kolmega enam mitte. Mõned ei soovinud aga kolmandat last ka mugavuskaalutlustel, tahtsid rohkem vaba aega ega soovinud enam beebi hooldamise kohustusi ega magamata öid. Ütlete oma k
Ütlete oma kommentaaris, et on tehtud mingid uuringud, mille kohaselt on selliste toetuste mõju 1-2 aasta peale kehtestamist. Kui mõtlete sellele hoolikalt mõne lihtsa näite varal, siis saate ometi aru, kui absurdne väide see on. Näiteks, kui toetusmeetme tulemusena on kahe lapsega perre sündinud kolmaski laps, siis see ei ole ju ainus mõju. See laps, kes poleks toetusmeetmeta sündinud, kasvab kord suureks, loob peret ja toob omakorda ilmale lapsi, loodetavasti kolm või enam. Nemad poleks ju ka selle toetusmeetmeta sündinud! Samuti pole ühelegi sellisele uuringule peretoetuste seaduse muutmise seaduse seletuskirjas viidatud. See-eest on seletuskirjas näiteks viide blogipostitusele.
Lihtsalt mõttekohaks..
Suurpere "rõõm" on see , et kui üks lastest haigestub ja sa temaga haiguslehe pead võtma, siis millegi pärast teine haigestub alles siis kui esimene hakkab terveks saama, kolmas siis kui teine terveks jne. Okei, pole päris üksühele iga kord see situatsioon, kuid suures pildis kui haigus meie perre jõuab, on ca 2-3 nädalat kodus garanteeritud. See tähendab et kaotan töötasu osas väga palju. See toetus on aga sellisel juhul ja paljudel teistel juhtudel väga vajalik ja abistav.
Vastus Liisi 4.05.2023 16:22
See, et need Teie jaoks utoopilised summad tunduvad, ei tähenda, et keegi seda ei teeni, ilmselt kui tehtaks mingi ülevaade (mis reaalselt on võimalik, aga ilmselgelt ei tehta), siis oleks üllatus päris suur, et neid siiski on piisavalt. Kui Eesti riik oleks rikas riik (mida ilmselgelt ei ole tänases valguses, aga mis oli paljudele ka juba varem selge, aga osad ei arvanud sest midagi), siis poleks vahet, kuhu seda raha jagatakse, aga kui ei ole rikas riik, siis tulnuks juba 2016 mõelda hoolikamalt, kuidas antud toetusmeetme seadustamisel maksmist hakata rakendama, et see tulevikus omakorda midagi kaasa ei tooks (selleks peaks ikka haritud ja analüüsivõimelised inimesed olema). Kui riigikogu nimekirja ette võtate, on seal suurpere papasid piisavalt, kellele kõigile laekub sotsiaaltoetus vaid asjaolul, et on kolm või rohkem lapsi peres. Kui ka selles osas oleks alates 2017 kokku hoitud ning suunatud mingi osa sellest rahast kasvõi puuetega lastele või muudmoodi mõistlikumalt käitutud toetuse maksmisel, ei oleks olukord täna selline nagu see on, kus normaalse sissetulekuga ja hästi toimetulevad suurpered üritavad tõestada, kui vajalik see toetus neile on, arvestamata, et nendest on tunduvalt kehvemal järjel suurperesid, kes absoluutselt ei nurise, kuna kogu aur läheb perel igapäevaselt hakkamasaamisele. Olen näinud kommentaarides suurpere vanemaid, kes tõesti julgevad öelda, et iga pere on individuaalne ja 19 aastat järjest ei ole ju need lapsed imikud, et jutti haigestuvad ja vanem peab nendega kodus olema, et haigusrahades kaotatakse, sellest kasvatakse ju välja, ka kasvavad järgemööda sündinud lapsed ühel hetkel oma turvatoolidest välja (üsna levinud väide, et kolm turvatooli ei mahu autosse ja vaja uus soetada, et toetus hädavajalik sel puhul), Samuti on ju hakkamasaamine sõltuvuses sissetulekuga, seega kindlasti ei vaja kõik toetust, kes kohe kvalifitseerub suurpere nimetuse alla, kuna suurpere ei tähenda automaatselt vaesunud pere. On ka suurperesid, kes ütlevad, et kolme lapsega pole mingi suurpere jne seinast seina arvamusi. Kui toetus oleks vajaduspõhise lahendusega, oleks just väga kehval järjel olevatele peredele ehk tänases mõistes (kus elu ongi märgatavalt kallinenud) suurem võimalus abi pakkuda rahalise toetuse või ka teenuste/konkreetsete asjade näol. Samas puuetega inimesi koheldakse ühtemoodi (ehk nagu tõin oma näite, kus töövõime toetus väheneb sõltuvalt teenitavast sissetulekust - ka sellistel inimestel on pere ja lapsed kas siis 1-2 sõltuvalt erinevatest asjaoludest või ka isegi suurpere sest õnnetused ei hüüa tulles - a´la ära tee lapsi, kohe-kohe oled invaliid) ja suurperesid erilisemalt, kuigi Põhiseaduse paragrahvis on puuetega inimesed ja suurpered ühe paragrahvi punktis, seega tuleks kohelda ka neid samaväärselt, mitte eelistada ühte ühiskonna osa teisele, määrates toetuste maksmiskorra osas teistsugused alused (üldjuhul on puue määratud täielikult puuduva töövõimega inimesele).
Teid ilmselt üllatab aga Statistikaametil ja Maksu- ja Tolliametil on üksikasjalik informatsioon palkade kohta täiesti olemas. Statistikaameti palgarakenduses on info palkade kohta ameti- ja valdkonnapõhiselt ka avaldatud. Kui vaja detailsemat informatsiooni, siis saab seda Statistikaametilt tellida. 5000 eurot mõlema vanema kohta on Eesti oludes väga suur palk ja teenivad väga vähesed (nt Eesti Energia nõukogu liikmed). See, et Te informatsiooni otsida ei oska, ei tähenda, et seda varjatakse. Kui üldistada, siis suurim kulu on vast ikka suurema eluaseme soetamine või üürimine. Samas on see väga mahukas teema, kus on palju erinevaid aspekte. Seetõttu olekski just vajalik korralik majandusanalüüs, mis annaks objektiivse pildi. Samuti oleks vajalik mõjuanalüüs sh demograafiline. Seadusandja pole selliseid analüüse teinud ega ole neid isegi vajalikuks pidanud. Seletuskirjas ütleb lihtsalt, et võtab seaduse muudatused vastu ja siis vaatabki, kuidas see meile mõjub. See ei ole korrektne tegutsemine seadusandja poolt. Blogipostitus, millele seadusandja viitab, on aga ühe isiku subjektiivne arvamus ega ole ka sõltumatult kontrollitud. Toote oma kommentaaris välja puuetega laste toetamise vajadust. Kahtlemata vajaksid puuetega lapsed täiendavat toetamist ja kindlasti tuleks selles suunas töötada. Samas miks Te siis ei võitele puuetega laste õiguste eest, miks sõdite hoopis lasterikka pere toetuse vastu. Kuidas aitab puuetega lapsi ja eriti neid, kes kasvavadki lasterikkas peres, pere toetuse vähendamine? Mis abi on Teie heietamisest, et 2017 oleks võinud toimida teisiti, kuidas see aitab praegu puuetega lapsi? Vägisi jääb mulje, et puuetega laste kaitsmist tuuakse lihtsalt ettekäändena välja, et saada endale lisaargumente lasterikaste perede toetuse vastu. Selline üksteisele vastandamine ja omavahel nääklemine on väär, lõpuks on sellise tegutsemise tulemusena kaotajaks kõik lastega pered. Võrdluseks on väga hea näide, et mõned inimesed sõdisid aktiivselt lasterikaste perede toetuse vastu ja selle tulemusena on see vähendatud aga 1-2 lapse toetusi ei tõstetud ning ühiskonna hoiak lastega pere suhtes muutus negatiivsemaks. Kindlasti oleks tulemuslikum rõhutada 1-2 lapsega pere vajadusi, mitte kolme ja enama lapsega peresid maha teha. Lastega pere muredele pööratakse tervikuna vähem tähelepanu ja suhtutakse negatiivselt. See on vananeva rahvastikuga väikeriigis aga väga halb tendents.
Stabiilsus, järjepidevus ja iive - olen viie lapse isa.
Riigimees mõtleb ette mitukümmend aastat. Pool-liitik mõtleb vaid populismilile. Kuna suurpered on vähemus, siis populistlik on neilt raha ära võtta, sest enamus ehk iibepuudelised on väga häälekalt vastu. Paraku on suurpered üsna vaikiv seltskond aga nagu näha, siis digiallkirjastamisel oluliselt aktiivsem ja kogub rohkem hääli kui see "Iga laps on oluline" rahvaalgatus. Kui Eestis oleks tõeline demokraatia, siis selliste rahvahääletuste tulemused peaksidki määravaks saama. Aga kuna meedia saab rahvast liigselt mõjutada, siis riigimehelik oleks Eesti pisirahva iivet vähemalt püüda hoida, suuremaks ei lähe me niikuinii, küsimus on vaid lahustumise kiiruses. Praeguse kursiga oleme varsti vähemus omal maal. Kahjuks matriarhaalne Eesti hävitab meie rahvusriigi. Riik kui selline aga hävitab oma tõsiseltvõetavuse, taganedes oma lubadustest. Võtke kus tahate aga mitte lastelt. Iibepuudelistega vastandumine on vaid relv millega oma eesmärke täita. Kui see hääletus midagi ei muuda, siis milleks üldse seda platvormi vaja on?
Enim häirib mitte niivõrd pretsedenditu toetuse vähendamine, vaid just riigi meelevaldne, läbi analüüsimata ja kohati täiesti arulage tegutsemine perepoliitikas. Ühe sammuga nullitakse kõik seni saavutatud positiivsed tulemused, vaadatakse heal juhul paar kolm aastat ette. Kogu see olukord on ju tekkinud riigi oskamatu tegutsemise ja planeerimise puudumise või koguni tahtliku eksitamise tõttu. Tunduvalt suurem negatiivne mõju on toetuse kohesel vähendamisel, kui oleks olnud teotuse tõstmata jätmisel. Selline tegutsemine riigi poolt ei ole jätkusuutlik! Vastuseks Teie küsimusele, miks see platvorm on vajalik võiks olla see, et kodaniku kohus on riigile meelevaldset tegutsemist mitte lubada või vähemalt vastu vaielda. Kui millegi sellisega vaikselt leppida, siis lubab riik endale neid samme kindlasti veel. Pole ju sugugi kindel, et peatselt ei kärbita näiteks lastetoetusi aga ka pensione. Väga tahaksin näha, millist hinnangut võiks sellisele riigi tegutsemisele anda nt Euroopa Inimõiguste Kohus.
Olen algatuse põhimõtetega ja eesmärkidega päri
Olen algatuse põhimõtetega ja eesmärkidega päri. Lastega seotud toetuste vähendamine või ärakaotamine võib omada mõningast kaalu/kasu riigi eelarvele, kuid sellega kaasnev demograafiline kahju on kindlasti suurem. Esiteks. See on selgelt poliitilise agenda elluviimine, mille üks tahk on eelkõige enda valijatele "õiglasemate" toetuste kehtestamise näitamine. Mis osas see lastele, nende peredele või riigile kasulik on, jääb aga ebaselgeks (va mõningane rahaline sääst). Seega on eelnõus järeldatud, et (õiguskindluse riivamise õigustusena öeldud) teatud ühiskonnaliikmete olukorra halvendamine ongi põhjendatud. Miks, jääb aga seaduse eelnõus ebaselgeks. Jah, mainitakse küll jõukohasemat riiki, kuid arusaamatuks jääb, miks ei ole suurperede toetamine jõukohane – sellise argumendi kohaselt ei ole kõik riigi kulud jõukohased niikaua, kui eelarve on defitsiidis, ehk hetkel ei ole riigile jõukohane ka valitsuse liikmete palga tõstmine, mida just värskelt indekseerimise teel märgatavalt tehti. Teiseks. Just suurematest peredest võetakse toetuse ja soodustuste likvideerimisel mitutuhat eurot aastas. Suurperedelt (3+ last, koos maksusoodustusega) võetakse ära vähemalt 3 379,20 eurot aastas. Nelja lapsega perelt võetakse ära pea 4 000 eurot aastas. Jne. Sisuliselt võetakse suurperedelt ära pea 30 protsenti toetustest ja soodustustest. Eelnõu järgi on soov suunata säästetud raha teenustesse, hooldus- ja haigushüvitise ning laste ravi rahastamisse ja turvalise elukeskkonna loomisesse. Millistesse, kuhu ja mis viisil, eelnõu aga vaikib. Praeguses olukorras on see selgelt demagoogia, kuna sisulisi tegevusi ei nähtu ei koalitsioonilepingust ega tegelikult ühegi koalitsioonierakonna kampaaniast. See on küll hea näilik põhjus eelnõu läbisurumiseks, aga tegelikult ei mäleta seda pärast aastat keegi, ka need, kes ise eelnõu ettevalmistamiseks poliitilised juhised andsid. Võrdle: juba aastaid on just kohalike omavalitsuste volikogude valimistel taotud trummi, kuidas lasteaiakohad muutuvad odavamaks, kättesaadavamaks ja lasteaialõunad saavad olema tasuta, kuid ükski poliitiline jõud ei ole seda juba aastakümneid ära teinud. Pigem on tasud iga-aastaselt tõusnud. Kolmandaks. Olen siin varasemalt mõtteid avaldanutega nõus selles osas, et see kogu vastandumine ja nüüd riigipoolne trummilööjatele järeleandmine on toonud kaasa olulise kahju ja seda mitte ainuüksi riik – indiviid suhtes (õiguskindluse märkimisväärne riive), vaid ka ühiskond – indiviid tasandil. Selline sotsioloogiline mõju saab olema ilmselt rahvastiku vananemist ja vähenemist kiirendav. Ja mis on sellisest tegevusest saadav kasu? Minu teada ei olegi. Kui kõik läheb rahakoti osas võitlemiseks, siis miks ei võideldud selle vastu, et riik toetas 2,5 miljoni euroga ühte motospordi MM etappi, ja sedasi mitu aastat. See on pool käesoleval aastal suurperede toetuse äravõtmisega kokku hoitavast summast.
Neljandaks. See kogu arutelu teemadel, kas selline suurperedele antav toetus on põhjendatud ja kas tegelikult ka see neile vajalik on, ei vii paljus kuhugi. Me ei küsi ühegi teise toetuse või hüvitise kohta, kas see on vajalik ja kas sellest kasu saavad isikud on nüüd võrdsed või mitte. Võtame näiteks vanemahüvitise, mida antakse lähtuvalt vanema varasemast palgast. Vanemahüvitis kõigub pereti olulisel määral ja me iseenesest peame seda põhjendatuks – see on vajalik selleks, et vähemasti majanduslikust aspektist vaadatuna ei oleks lapsesaamine takistatud. Nüüd aga hakkame suurperede toetuse puhul lugema laste jalanõusid, arvestama riiete amortisatsiooni, autode suurusi ja eluasemeid. Toetuse eesmärk ei ole pere kõikide kulude kandmine, vaid eelkõige perede võrdluses pereliikmete tulude ühtlustamine. Fakt on see, et pere liikmete arvu suurenedes väheneb iga liikme kohta tulu, kuna tuluteenijaid on tavalises peres mitte kunagi rohkem kui kaks. See on ka põhjus, mis suurematest perede loomisest hoidutakse, kuna see on majanduslikult raskem, ja seda takistavat asjaolu ongi riik suurperede toetuse teel vähendamas. Ja sellise eesmärgi saavutamine on võimalik üksnes juhul, kui riik enda tegevustes ka sõna peab.
Kurb
Parandage mind kui ma eksin aga tänane süsteem peaks olema selline 1 laps 80.- eur, 2 laps 80.-eur ja kolmas laps 750.-eur, kokku siis 910.-eur kolme lapse pealt? Kui see on nii siis ma sooviks saada väga selget põhjendust, et kuidas järsku kolmas laps muutub nii väärtuslikuks ja teiseks, et kellele lapsi tehakse kas kvoodi täis saamiseks või selleks, et lapsesaamise soov on tõeline ja siiras mitte aga majanduslike huve silmas pidav. Hetkel jääb mulje, et enamus siin kõnelejaid on kolm ja enamat last teinud just nagu kasumisaamise eesmärgil. Eesti on üks väheseid riike maailmas kes üldse toetusi maksab laste pealt. Mina toetan ikkagi ideed, et kõik lapsed on sama olulised, olgu siis 1 laps peres või 2, 3, 4, 5 jne. Selline toetuste eristamine arvu põhjal meenutab natsi saksamaad 1933-1945 aastal kui naistele oli pandud kohustus sünnitada laienevale kodumaale vähemalt kolm last. Aeg on küll muutund aga põhimõtted on jäänud samaks. Mina olen oma lapse saamisel rakendanud ikka loogikat, et mina oma finantsiliste vahenditega pean olema ise võimeline ta üles kasvatama ja korraliku kodaniku harima, mitte seda ei pea tegema riik. Täna maksab riik suurepertoetust, aga mis saaks kui riik paar aasta pärast näiteks ütleks, et kahju aga riigil ei ole enam võimalik maksa suurperetoetust! Kas siis annate kolmanda lapse lastekodusse? Soovitan lapse/ laste planeerimisel kasutada ikka talupojamõistust mitte aga lapse/laste planeerimist teha äriplaanina exeli tabelis.
Parandan sind,sest eksid. Esimene laps saab 80 lastetoetust, teine laps 80 ja kolmas 100. Lisandub peretoetus, mis on mõeldud iibe tõstmiseks ja suurpere toetamiseks.
Toetuste suurus
Lasterikaste toetus on 650. Pool sellest summast, ehk 325 on suurpere toetamiseks ja ülejäänu pool 325 jagatakse laste arvuga. +lastetoetused (1 ja 2 lapsed-80 eur ja 3-5-100 eur).
Austatud Liisi
Ja mis oleks alternatiiv - palka ju keegi ära ei võta, vai seda vähendatakse. Ja, austatud Liisi, Teile teadmiseks - palkasid on vähendatud teatud %. Ja toetusi keegi ka ära ei võta vaid vähendatakse mõistlikuks, et ka ebaolulised lapsed end väga puudutatuna-mittevajalikena ei tunneks, sest nende vanemad EI TOETA IIVET, VAID MÕTLEVAD OMA 1-2 LAPSELE JA NENDE KASVAMISELE-KASVATAMISELE.
Miks Teie arvate et paljulapselised pered et kasvata oma lapsi? Kui nii võrrelds, siis leidub ka tavapered kus tehakse lapsi et raha saada (ja tavaliselt raha tahetakse saada lapse/laste isa käest). Ja oleme ausad, lasterikkad pered ei palunud sellist toetust, me olime nõus ka 350 eur mida oleme saanud kõik need aastad ja ei virisenud selle üle. Miks aga praegu kõige rohkem kisa tekitavad just tavapered? Mis teil viga on? Tahate rohkem toetusi saada, siis tehke lapsi.
Rahu kõigile.
Usun, et suur enamus peresid, nii suur- kui tavaperesid peab tänase valitsuse lubadustest taganemist ja mandaadivälist tegevust valeks sammuks. Seega ei tasu üksikute inimeste kriitikat väga tähele panna. Tõenäoliselt ei ole inimene üldiselt millegagi rahul ja kritiseerib kõike ja kõiki. Usun, et kogu eesti rahva jaoks on oluline, et säiliks demokraatia ja see petitsioon ka tegelikkuses midagi mõjutaks. Pole ju praegune valitsus eriti demokraatlikul moel "(valetades oma valijale, kartuses muidu kellegi teise võitu)" riiki juhtima saanud. Kui sai valitsema, siis asus tegude kallale, millele valija mandaati ei ole andnud. Näen siin põhilist murekohta. Seega ei tohi anda mingilgi moel võimalust tänasele valitsusele läbi suruda praeguseid reforme. Selle poolt võiksid olla kõik. Olen ise maksutõusu poolt, sest riigi eelarve peab korda saama, aga seda ei tohi teha populistlike ja "odavate" meetoditega. Kõige lihtsam on raha ära võtta kõige nõrgemalt, see ei ole eriti riigimehelik käitumine. See näitab valitsuse nõrkust, tahtmatust, suutmatust asju paremaks saada läbi mõtestatud tegevuse.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 3
Loen hetkel Riigikogu sotsiaalkomisjoni 25. aprilli 2023 istungi protokolli nr 3, kus Signe Riisalo mh selgitas, et valitsuses puudub kokkulepe, et see ressurss kasutatakse ainult lastele. Lisaks täpsustab ta, et mitte ükski kokkuhoitud raha ei ole eesmärgipäraselt mingi järgmise asja katteks, sellest ei lähtutud koalitsioonileppe tegemisel ega lähtuta ka järgmise aasta eelarve kujundamisel. Samuti rõhutab, et lähtutakse sellest, kuhu on riigil vaja kulutusi teha. Sellest saan aru selliselt, et kui riigil on nt järgmisel aastal jällegi vaja raha ametnike palgatõusuks, siis saab selleks rahulikult lastega peredelt ära võetud raha kasutada.
Rõõm ja vastutus või kõik kokku
Me sisenesime uude Eestisse 4 lapsega, Kalamaja 1 toalisse mahtusime nipilt_napilt! Õnneks juhused andsid meile võimaluse osta Võrumaale metsa talukoht, mõeldud, tehtud! Täna saame öelda, igal lapsel oli oma salakoht metsas või jõe ääres, olid ka varahommikused lumised kooli mineku, pingutused oma soovide täitmise nimel, tõdemused.,et mõni asi käib hetkel üle jõu! Tänaseks on meie pere 5 last oma kriuksude_kräuksdega maailmas, isegi 7 lapsealast ilma avastamas! See kõik on olnud meie rõõm ja valikud. Olid ka siis lastetoetused ja abi riigi poolt, aga oma valikuid tuli ikka ise toita! Täna maailm teine, kuid riigi poolt on laste toetuste kärpimine sigadus!