Liilia Riigor'ile
Austatud Liilia Riigor Juhin Teie tähelepanu sellele, et - olete antud teema all jätnud seni kokku 11 kommentaari so. pea veerand kõikidest kommentaaridest; - Teie kommentaarid on ründava ja ebaviisaka iseloomuga ning paljude suhtes solvavad, see on lubamatu ja inetu. Kuna olete võtnud vaevaks nii palju antud teema all kommenteerida, siis võiks eeldada, et olete antud teemal eriliselt pädev või on Teil ehk 3 või enama alaealise lapse kasvatamise kogemus nt viimase 10. aasta jooksul (sh koroona-, majandus- ja energiakriis, massilised koondamised, sõda Euroopas jne), et oleks mingigi võrdlusmoment. Sellest tulenevalt saaksite ehk esitada ka mingeid sisulisi argumente lisaks emotsionaalsele lahmimisele. Rõhutan veelkord: - lasterikaste perede toetus ei ole mõeldud kellegi ülalpidamiseks, selle põhiline eesmärk on anda peredele ebakindlatel aegadel pisutki kindlust, et oleks võimalik kaaluda kolmanda või enama lapse ilmale toomist; - ebastabiilsetel aegadel langeb sündimus alati ja Eesti rahvastiku taastootmise taseme säilitamiseks on täiendavad meetmed igati põhjendatud ja vajalikud; - probleemiks ei olegi niivõrd see, et toetuse kärbitakse. Kui see oleks hästi põhjendatud ning vastav argumentatsioon sh demograafilised ja majandusanalüüsid eelnevalt tehtud ja tutvumiseks esitatud, siis oleks see ehk vastuvõetav. Antud juhul ütleb seadusandja seaduse seletuskirjas, et teeb muudatusi ära ja alles siis hindab, mis tagajärgi see toob rahvastikule või majandusele st seaduse mõju analüüsitakse alles pärast vastuvõtmist, mingit eelnevat hinnangut tehtud ei olegi (!); - samuti tugineb seadusandja seaduse seletuskirja põhjendustes nt mingile blogipostitusele, mille autor jõuab mh kuidagi järeldusele, et laste riided ja jalatsid on täiskasvanute omadest odavamad. Ilmselgelt ei ole antud blogipostituse autor pidanud kasvavale lapsele 4-5. korda aasta jooksul riideid ja jalatseid ostma (summa summaarum on laste riided ja jalatsid täiskasvanute omadest kordades kallimad ja seda teab iga lapsevanem aga ei tea või siis ignoreerib seadusandja); - seadusandja kärbib toetusi sellisel moel esmakordselt, lastevanematel puudub igasugune kindlus seadusandja edaspidise tegevuse suhtes (homme ehk võidakse kogu toetuste ja pensionide süsteemi senisel kujul likvideerida ja/või kõik toetused kaotada); - seegi, et seadusandja on kõiki neid muudatusi planeerinud korraga ja sisuliselt samale ajaperioodile, näitab ilmekalt, et mingeid sisulisi analüüse tehtud ei ole. Kõikide nende muudatuste mõju suure tõenäosusega kumuleerub ja tagasihoidlikul hinnangul võib see lastega pere eelarvest viia tuhaneid eurosid aastas.
Ei arva, et tegemist oleks ebaviisaka ja ründava stiiliga kommentaaridega. Noh see muidugi Teie arvamus. Ei mul ei ole 3 ja enamat last, kuigi nagu keegi teravmeelselt arvas, et vahendid olemas. On mul 2 täiskasvanud last, kelle kasvatamine oli puhtalt oma lõbu ilma mingite riigipoolsete toetusteta. Ja sellega on väga edukalt sajad tuhanded pered hakkama saanud läbi ajaloo. Ja ka läbi aegade olnud tõesti peresid, kus 10 ja enam last ja Kõik nad suureks kasvatatud täisväärtuslikeks kodanikeks. Ja kõik need kommentaarid on siiski elust enesest nii et kurjustada minu peale pole küll põhjust. Ja Teie artiklis, lugupeetud Viktoria, on ikka veidi kummalisi väiteid: keegi ei sunni ju lastele ostma firmariideid, mis on jah kallimad, aga ka mitte kordades nagu Teie väidate. Ja kuidas teie lapsed küll nii kiiresti kasvavad, et lausa 4-5 korda aastas tuleb garderoobi vahetada. Ja selles kahtlevad ikka väga paljud, et siin tegemist suure ja sügava rahvastiku taastootmisega. Ja kes annab kindlustunde 500€ saavale pensionärile, kellel palju valikuid: kas maksta kommunaalid või osta vererõhu- ja südamerohud või veel mõned kulutused. Kui arvate, et olen õel ja kuri - veel üks näide elust enesest: kaupluses minu ees küllalt eakas proua, korvis pakk piima ja kilekotis kümmekond kartulit. Tühjendas oma rahakotist sendikesed siis kassapidaja ette ja no ei jätkunud. Palus kassapidajal siis piima maha arvata. Palusin selle piimapaki oma arvele lisada. Ja pensionipäevani oli veel pea nädal. Oleks te näinud selle proua suuri-suuri tänupisaraid, ei arvaks te siin, et inimesed on õelad kui kritiseerivad selle üle, et paljulapselistele nagu tehakse ilmvõimatut ülekohut.
Vastuseks Liilia Riigor'i, 2.05.2023 kell 20:19 esitatud kommentaarile Pean ühe eelpoolkõnelejaga täielikult nõustuma, sisuliselt ja asjakohaselt saaks kommenteerida vaid inimene, kellel on vähemalt kolme lapse kasvatamise kogemus reaalselt olemas. Ühe lapse vanem või siis lasteta inimene võib ju arvata, et suudab mitme lapse kastavamist ette kujutada, kuid reaalsus on midagi muud. See saaks vägagi selgeks, kui saaksite näiteks kogeda korraga kolme või enama tõbise lapse põetamist. Kui ühe haige lapsega saab ehk 5-6 tundigi ööpäevas magada, siis kolme või enamaga on see ehk parimal juhul 2-3 tundi summeeritult. Kui lapsed on väikesed, siis võivad nad haigestuda isegi igakuiselt ning põdeda kaua (eriti veel lasteaia esimesel aastal). Kõige selle kõrvalt tuleb ka veel suuta tööd teha ja ennast erialaselt täiendada, et ajale mitte jalgu jääda. See ei ole korrektne väide, et Teil puudus laste kasvatamisel mistahes riigipoolne toetus, kuigi nõukogude ajal lastetoetusi ehk ei makstudki või olid need väga väikesed, siis oli mitmeid kaudseid toetusi nt lasteaiad, huvi- ja spordiringid, spordilaagrid jms olid tasuta või siis väga odavad. Praegu kulub sellele igakuiselt aga väga arvestatav summa nagu oma näites olen välja toonud. Selle väitega, et seni on kõiki lapsi edukalt üles kasvatatud riigipoolse toeta, ei saa samuti kuidagi nõustuda, kui alles poolteist sajandit tagasi suri suur osa lapsi erinevatesse haigustesse ja alatoitumusse veel lapseeas. Tean konkreetseid näiteid, kus pere 16. lapsest õnnestus suureks kasvatada vaid 5 ning ellujäänud laste tervis oli olulisel määral kahjustatud ning eluiga tänapäevasest palju lühem. Kui hoolikalt mu kommentaari loete, siis jääb ehk silma, et kuskil pole mainitud mingeid firmariideid lastele. Toon mõned lihtsad näited, täiskasvanu ostab endale teksased nt maksumusega 20 -30 eurot ja kannab rahulikult 10 aastat, sest ta ei kasva enam ja teksased peavad väga hästi kandmisele vastu. See teeb vastavaks kuluks ca 2 -3 eurot aastas. Samas ostsin lapsele kooliaasta alguseks kolm paari pükse, iga paari maksumus 10-15 eurot. Üks paar oli juba enne kooliaasta algust katki, sest lapsed ikka ronivad ja mängivad (lappisin ära ja kannab kodus, sest sellistega ei oleks viisakas kooli minna) ja teistest kasvas paari kuuga välja, kuigi olid ostetud nö varuga (lastel on mõnikord kasvuspurdid). Suurem kogus oligi ostetud arvestusega, et osa lähebki katki ja ka seetõttu, et ei peaks riideid iga päev pesema ja pesu pesemist saaks kavandada soodsama elektrihinnaga perioodidele. Seega on konkreetse näite puhul vahe vägagi arvestatav ja laste riided ongi tunduvalt kallimad, kuna neid kasutatakse palju lühema perioodi vältel.
Vastuseks Liilia Riigor'i, 2.05.2023 kell 20:19 esitatud kommentaarile (II osa) Teie eelviimasest väitest ei saanud hästi aru, kui peate silmas, et sündide arv ei võimalda praegu rahvastiku taastootmist, siis on see korrektne. Eestis on sündimus kogu taasiseseisvuse ajal olnud taastetasemest tunduvalt väiksem. Rahvastiku loomulikuks taastumiseks on tähtis, et peres oleks üle kahe lapse. Praegu on meil peres lapsi ainult 1,61 ja olukord oleks veelgi hullem, kui poleks lasterikkaid peresid. Samas on sügavalt ekslik väide, et lastega peredel justkui polekski ravimitega seotud kulutusi. Kõige tavalisemgi nohurohi maksab juba pea 10. eurot ja hinnad hakkasid jällegi kasvama. Tavalistele apteegikaupadele kulub lasterikkas peres sadu eurosid aastas. Kui peres juhtub olema aga näiteks allergiline laps, siis hüvitatakse Tervisekassa kaudu vaid ravimeid (osaliselt) aga mistahes abistava toimega kreeme, pesemisvahendeid jms tuleb muretseda omal käel ning need on väga kallid. Kahjuks ei suuda jätkuvalt mõista, miks Te nii väga kirglikult siin kommenteerite. Kuidas saaks isegi teoreetiliselt Teie heaolu negatiivselt mõjutada tõik, et lastega perede vanematel näiteks siiski säilib juba aastakümneid kehtinud täiendav maksuvaba tulu. See annab lastega peredele muide tunduvalt suurema löögi, kui seda on toetuste kärpimine. Mõistan Teie muret, kuid Riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevalt annab pensionärile kindlustunde iga maksumaksja. Pensionäri ei ähvarda koondamine ja sissetuleku kaotus, sest pension on talle seadusega garanteeritud. Pensionäril ei ole üldjuhul alaealisi ülalpeetavaid ja nendega seotud kulutusi. Pensioni indekseeritakse erinevalt nt lastetoetustest seaduse alusel igal aastal. Loomulikult tuleks pensione tõsta ja viimastel aastatel ongi igal aastal tõstetud, kuigi elukalliduse tõusu arvestades ilmselgelt mitte piisavalt. Vanaduspensioni suurus ei ole aga kõige hullem, uskuge või mitte aga Eestis on arvestatav osa pensionäre, kes elavad ära vaid rahvapensionist. Kui küsida, miks on pensionid nii väikesed, siis lihtsustatud vastus on see, et meil on vähe maksumaksjaid ja see juhtus seetõttu, et omal ajal sündis liiga vähe lapsi ja oli liiga vähe lasterikkaid peresid. Kui küsida, miks siis sündis omal ajal nii vähe maksumaksjaid, siis lihtsustatud vastus on see, et peredele ei olnud tagatud piisav stabiilsus ja majanduslik kindlus.