Lapsed ei tohi olla riigi kokkuhoiukoht

  • Eesti Lasterikaste Perede Liit,
  • Aage Õunap
,

Kommentaarid

Lastevaenulik valitsus

Kust tuleb mõtlemine, et kolmandat lihtsam kasvatada. Ma olen pidanud kõigile kolmele uued asjad ostma, sest tõesti ei hoia alles kõike 10a. Kuid ausalt iga järgneva lapsega on seda aina raskem teha, sest ka teised lapsed vajavad samal ajal riideid ning muid kulutusi. Lisaks, kui lapsi palju on vaja ka suuremat autot. See suurperede solvamine, et ei minda tööle tuleb lõpetada. Kuna kui inimene soovib oma lastele pakkuda rohkemat siis läheb ka sellise toetuse kõrvalt tööle. Sellest ei piisa, et kõik lapsed saaksid käia oma trennides ning koolis, lasteaias. Lisaks maksta ûûratuid makse, mis praeguse valitsuse teenena varsti kaelas on. Sama võib väita ka ühe ja kahe lapsega perede kohta, et nüüd selle 160ga nad tööl ei käi. Olen ka näinud nn üksikuid emasid kes elavad peost suhu ning ei plaanigi minna kuskile ka selle 160ga. Seega pole vaja sildistada kõiki, et nüüd istuvad kõik kodus. Praeguse elu kalliduse kõrvalt ja sooviga pakkuda oma lastele parimat pole kodus istumine võimalik. Kuidas pole see summa olnud juba peredel. See on kinnitatud meie valitsuse poolt ning pered saavad seda juba aasta algusest. Selline käitumine riigi poolt on alatu. Tõstavad toetust, et valitsusse jääda ning kohe langetavad. Sellist riiki ei saa usaldada, kes oma rahvast nii lõhestab ning valetavad otse inimestele. Samuti tõstavad vaid enda palka ning lastega peresid mõnitavad ja hoiavad kokku laste arvelt kui on valitsusse saanud. Ehk alustaks nad enda hüvede vähendamisest kõige pealt mitte ei mindaks kõige nõrgemate kallale. Muidu varsti ei sünni ühegi last siin riigis ning kõik noored pigem kolivad ära. Kui loodi peretoetus siis kolmandate laste sündivus kasvas!

  1. Ei viitsi seda mõttetut vaidlust pidada, mis õigustab vaid suurperesid, kust selgub et nemad maksavad makse, nemad käivad poes ja üldse on neil kõige raskem. Aga oma hädaldamise juures võiks oma ninaotsast veidi kaugemale vaadata - nimelt suur osa meie praegustest pensionäridest on olnud meie noore põlvkonna mõistes äpud, kes pole osanud ärikateks hakata, vaid on nende samade ärikate võib-olla siibreid tühjendanud, palati põrandat pesnud, süste teinud jne. Üheselt et pole mahtunud sinna marjamaale. Nad on 40-50 aastat ausalt teinud seda tööd ja nüüd saavad pensioni 500-600 euro vahel. Ka neil on samuti suured arved maksta, ravimeid vaja osta ja äkki tahavad nad oma häbematuses korra või paar kuu jooksul leivale ka viilaka odavat vorsti saada. Nii et suurpered - mõelge enne oma suurt kisa sellele. Võib-olla on mõne teiegi vanaema-vanaisa või vanavanaema-vanavanaisa selles kategoorias. Ehk pigistavad nad oma piskust teiegi lastele mõne euro kommiraha, kui vahel harva nende juurde tee leiate. Nemad aga ei koosta petitsioone, ei lähe ka kusagile lärmama, vaid kannatavad vaikselt. Tean, millest räägin, sest kuulen igapäevaselt neid muresid - ja nad ei kaeba, vaid on ahastuses. KAS POLE MITTE TEIE KOHUS NENDE EEST SEISTA, MITTE OMA MÄTTA OTSAS KAASITADA ET OI KUI RASKE TEIL on OMA LAPSI KASVATADA.