Lapsed ei tohi olla riigi kokkuhoiukoht

  • Eesti Lasterikaste Perede Liit,
  • Aage Õunap
,

Kommentaarid

Ei toeta antud ettevõtmist

Antud ettevõtmist ei toeta, kuna see on päris kavalalt üles ehitatud, justkui seistakse ka 1-2 lapse eest, aga tegelikkuses vaid suurperede laste eest, absoluutselt ei arvestata, et perede toetamine peab toimuma individuaalselt ehk vajaduspõhiselt, arvestada tuleb perede sissetulekuga, ei ole võrdne, kui kolmelapselise pere vanemad teenivad 5000 eurot palka ja täpselt samamoodi kolme lapse vanemad teenivad vaid miinimumi. Mille hea pärast peaks riik sotsiaaltoetust maksma perele, kes on hästi toimetulev. Peretoetus peaks kehtima siiski peredele, kes kannatavad puudust, on majanduslikult kehval järjel ning olema saadav juba alates ühte last kasvatavale perele. Alati ei pea lahendama toetust rahaliselt, on ka muid võimalusi võimalik pakkuda riigil lisaks koostöös KOVidega. On jabur jutt, et toetusmeede on rakendatud põhjusel, et vaja on 2,1 last vanema kohta iibe parandamiseks. Tuletan meelde, et see toetusmeede on alates 2017ndast aastast kehtinud, huvitav küll, miks on tänaseks siis suurperedes kasvamas kõigest 29% lapsi kõigist lapsetoetust saavatest lastest, kas selle aja peale ei peaks siis juba protsent küündima üle 50ne, kui meede oli mõeldud iibe suurendamiseks? On väga väär suurperede liidu poolt väita igas artiklis või väljaandes, et suurperedes kasvab praegu üle poolte lastest, EI KASVA, kuna 31.03.2023 märtsi seisuga on neid 29% kõikidest lastetoetust saavatest lastest! Ühtegi meedet ei saa vaadata ja rakendada nii kitsarinnaliselt, kui seda tegi Isamaa erakond oma läbisurumismeetodil vaid tuleb näha laiemat pilti, kui on ära unustatud esimene ja teine laps (kelle toetamine pole olnud pikka aega primaarne), siis ei saagi kuskilt kolmandad peredesse sündida, ainult kolmandate najal ei lahendata iibeprobleemi, Eesti tuleviku püsimajäämist ega tuleviku majanduse päästmist maksumaksjate näol! Lisaks on tehtud meil uuringud ja ka mujal maailmas, et sääraste toetuste kasu on vaid 1-2 aastat peale kehtestamist. Ka meil on see sama tõsiasi välja tulnud, aga seda ei võetud arvesse, kui kehtestati veelgi suurem toetussumma. Toon näite, kui riik maksab täielikult puuduva töövõimega inimesele puuduva töövõimetoetust, siis see on sõltuvuses isiku sissetulekuga, mida suurem on teenitav sissetulek, seda väiksemaks jääb toetussumma või väga suure sissetuleku puhul ei saagi inimene toetust, kuigi inimesel on reaalselt puuduv töövõime ja tema töö võib olla kõigest osaline siis tervisest tulenevalt, aga teenistus ametikoha tõttu päris hea, siis ta toetussummat ei pruugi saadagi. Aga suurperedel ei loe sissetulek absoluutselt ja see pole õiglane väga kehvas olukorras olevate 1-2 last kasvatavate peredega ega ka rohkemaid lapsi kasvatavate suurperede suhtes, see on kehvemal järjel olevate rohkemaid lapsi kasvatavate suurperede alandamine suisa!

  1. 5000€ kahe lapse vanema sissetulek - vabandage, aga kust te võtate nii utoopseid numbreid? Te pole absoluutselt kursis, kuidas elavad suure pere vanemad. Jah, kindlasti on mõningaid peresid ka suure sissetulekuga, kuid enamus paraku mitte.

  2. Austatud Piia Pullinen Sellest on ka eelnevates kommentaarides kirjutatud, seega vastan lühidalt. Valitsus on teavitanud otsusest kaotada täiendava tulumaksuvabastuse kahe ja enama lapse korral, siis puudutab see ju otseselt ja arvestavalt ka neid peresid, kus on 2 last, sest hetkel kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on teise lapse kohta täiendava maksuvaba tulu 1848 eurot. Kavandatud maksutõus mõjutab kindlasti ka 1 lapsega peresid, samas ilmselt vähemal määral, kui 2 ja enama lapsega peresid. Individuaalselt ja vajaduspõhiselt kõlab muidugi väga hästi, see eeldaks aga, et iga lapse vajadusi peaks ka individuaalselt hindama. Kas selleks tuleb luua uusi ametikohti või siis terveid ametkondi, kes hakkavad kontrollima ja hindama, millised on iga Eestis elava 259 338 lapse vajadused ja millisel määral on vanemad neid juba rahuldada suutnud? Mida keerulisem on süsteem, seda kallim on seda rakendada ja üleval pidada nt täiendavate ametnike, süsteemide, arenduste jms näol. Sellise süsteemi puhul ei saaks aga kindlasti lähtuda ainuüksi lastevanemate sissetulekutest, tuleks arvestada palju erinevaid kriteeriume, vastasel juhul ei teeniks see seatud eesmärki. Keeruline süsteem ei oleks ka läbipaistev, selge ega paindlik. Demograafilised protsessid on väga pikaajalised, seetõttu ei toimi sellised toetusmeetmed paraku nii kiiresti nagu oma kommentaaris soovite, mitmed mõjud avalduvad alles järgmiste põlvkondade jooksul. Kui vaadata põgusalt Statistikaameti infot, siis nähtub, et toetusmeetme kehtestamise ajal oli kolme ja enama lapsega leibkondi 10,9 tuhat ja see arv kasvas järgmistel aastatel 17,4 tuhandeni. Valitsuse praegune otsus tõmbab positiivsele arengule muidugi kriipsu peale. Pere planeerimisel on vajalik kindlus ja stabiilsus ning uisapäisa tehtud, analüüsimata ja põhjendamata valitsuse otsused mõjutavad seda kindlasti negatiivselt. Põgusa otsinguga küll ei leidnud ühtegi artiklit, kus oleks väidetud, et üle poole lastest kasvab suurperedes, saate ehk täpsemalt viidata. Kuidagi ei saa nõustuda Teie väitega, et esimene ja teine laps on unustatud, sest ka nende osas makstakse toetusi ning need toetused on ju ka tõstetud. Samuti ei saa aru, kuidas peaks toimima Teie loogika, kui tunnustatakse esimese ja teise lapse ilmale toomist, siis kuidas see soodustaks kolmanda lapse sündi. Samas märgib Statistikaamet, et alates kolmandast lapsest on peredel majanduslikult keerulisem toime tulla kui esimese kahe lapsega, mistõttu võivadki mõned lapsed jääda sündimata. Suhtlesin antud teemal paljude inimestega. Valdav enamus ei soovinud kolmandat last just majandusliku ebakindluse tõttu. Toodi näiteks, kui mingil põhjusel kaotatakse oma tasuv töökoht tööd ja uues töökohas ollakse sunnitud oluliselt kehvemate töötasu tingimustega leppima, siis 1-2 lapsega tuleks kuidagi toime aga kolmega enam mitte. Mõned ei soovinud aga kolmandat last ka mugavuskaalutlustel, tahtsid rohkem vaba aega ega soovinud enam beebi hooldamise kohustusi ega magamata öid. Ütlete oma k

  3. Ütlete oma kommentaaris, et on tehtud mingid uuringud, mille kohaselt on selliste toetuste mõju 1-2 aasta peale kehtestamist. Kui mõtlete sellele hoolikalt mõne lihtsa näite varal, siis saate ometi aru, kui absurdne väide see on. Näiteks, kui toetusmeetme tulemusena on kahe lapsega perre sündinud kolmaski laps, siis see ei ole ju ainus mõju. See laps, kes poleks toetusmeetmeta sündinud, kasvab kord suureks, loob peret ja toob omakorda ilmale lapsi, loodetavasti kolm või enam. Nemad poleks ju ka selle toetusmeetmeta sündinud! Samuti pole ühelegi sellisele uuringule peretoetuste seaduse muutmise seaduse seletuskirjas viidatud. See-eest on seletuskirjas näiteks viide blogipostitusele.