Eesmärk
Eesti riik peab teaduspõhiselt, otsustavalt ja kiirelt tegutsema kliimamuutuste pidurdamise ning õiglasele, loodussäästlikule ning targale majandusele ülemineku nimel. Esimese sammuna peab Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seadma eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaatama ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. Samaaegselt tuleb tõugata tagant üleeuroopalisi ja globaalseid kliimakriisi lahendavaid kokkuleppeid ning nõuda eeskuju näidates ka teistelt riikidelt otsustavat tegutsemist.Miks on tarvilik kliimaneutraalsuse saavutamine?
Globaalne kliimakriis, mille eest teadlased on hoiatanud juba viimased nelikümmend aastat, on käes. ÜRO all tegutseva valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) hinnangul on tänasel kursil jätkamine ülimalt ohtlik. Selleks, et vältida kliimakriisi katastroofilisi tagajärgi, on hädavajalik hoida globaalse temperatuuri tõus alla 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Kriitiline soojenemise piir võib jõuda kätte juba aastaks 2030. Pooleteistkraadise piiri ületamisel riskime pöördumatute muutuste ning katastroofiliste tagajärgedega inimühiskondadele ning looduskeskkonnale. Elurikkuse kadu, sagedasemad ekstreemsed ilmastikuolud nagu põuad ja tormid, metsatulekahjud, merevee taseme tõus ja teised mõjud vähendavad meie toimetulekuvõimekust elukeskkonnas ja suurendavad oluliselt migratsiooni elamiskõlbmatuks muutunud aladelt. Teadus on selge: tegutseda on vaja kohe ning otsustavalt, sest võimaluste aken tagada inimkonnale elamiskõlblik planeet hakkab sulguma. Tunnetades olukorra tõsidust on mitmetes riikides välja kuulutatud kliimakriis, korduvaid pöördumisi on aastate vältel teinud kümned tuhanded teadlased.Kui kavatseme hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi ja vältida võimalikke katastroofilisi tagajärgi, peab globaalne kasvuhoonegaaside heide vähenema poole võrra juba järgmise kümnendi jooksul ning jõudma kogu maailmas neto-nulli (kliimaneutraalsuseni) hiljemalt aastaks 2050. Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska oma tegevusega atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Selleks on meil aga lootust ainult siis, kui kõik Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Eesti, näitavad rahvusvahelist eeskuju ning võtavad eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaape võrreldes absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta siiski Euroopa Liidu saastajate esirinnas ning peame näitama üles solidaarsust, et saavutada hädavajalik riikidevaheline koostöö.
Miks on tarvis riiklikke kavasid muuta?
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja IPCC soovitusel põhimõttelisi muutusi meie majandus- ja elukorralduses. See algab selgest otsusest: uue eesmärgi paika panemisest Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 ja konkreetsetest tegevusplaanidest riiklikes arengukavades. Võime üksikisikutena oma süsinikujalajälge küll teatud piirini vähendada, kuid riiklikud otsused määravad, kuhu liigume kõik koos. Paraku ei ole mitmed Eesti kliimapoliitikat suunavad juba kehtivad või ka koostamisel olevad dokumendid ajakohased - nad on väheambitsioonikad ega arvesta kliimakriisi tõsidust. Ühe olulisima teemana peavad riiklikud kavad soodustama kiiret üleminekut fossiilkütustelt taastuvatel energiaallikatel põhinevale kombineeritud lahendusele. Selle saavutamiseks tuleb esimeses järjekorras ümber vaadata energiamajanduse arengukava aastani 2030. Seejuures tuleb toetada ka Ida-Virumaa õiglast üleminekut nii, et puudutatud inimestele oleks tagatud õiglane sissetulek ja tulevikuväljavaated.Eesti esitab 2020. aasta alguseks Euroopa Liidule kaks meie riigi kliimategevusi kirjeldavat dokumenti: pikaajalise kliimastrateegia, milleks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, ning Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK), mis on alles koostamisel. Kummagi dokumendi ambitsioonikus ei ole hetkel piisav, et adekvaatselt kliimakriisile reageerida. Liikmesriikide kavasid arvestades selgub, kas Euroopa Liit saab võtta eesmärgiks kliimaneutraalsuse ja näitab Pariisi kliimaleppe täitmiseks 2020. aastal vajalikku rahvusvahelist eeskuju.
Arukust!
Selleks on vaja enne täielikult veenduda selles et 1) Kliima tõepoolest soojeneb. 2) Soojenemine on kahjulik, 3) CO2 omab selles mingit rolli, enne kui hakkame miljarditesse ulatuvaid piiranguid seadma oma niigi õrnale majandusele. See et meedia nõuab nende väidete tunnistamist ei tähenda et need tõesed on. Võiksime näiteks seada tingimuseks Hiina, India ja USA liitumise CO2 piiramise lepetega. Nemad moodustavad kokku üle poole maailma emissioonist.
Kliimaneutraalse Eesti rahvaalgatus jääb reedel peaministrile üle andmata, allkirjade kogumine jätkub
Viimase kuu vältel oleme kogunud allkirju algatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Koos on juba ligi 2500 toetusallkirja (osa siin keskkonnas, osa paberil), algatusega on liitunud 12 organisatsiooni. Pidime pöördumise peaministrile üle andma homsel (13.09) Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia korraldataval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. Hoolimata eelnevast kokkuleppest andis Riigikantselei meile täna ootamatult teada, et pöördumist konverentsil üle anda ei ole võimalik ning toimumiskohast võidakse eraldada isikud, kes seda teha kavatsevad. Selle sündmuse valguses plaanime endise hooga Rahvaalgatuse allkirjade kogumist jätkata ning pöördumise üle anda septembri teises pooles. Jagame peagi täpsemat infot, kus ja kuna. Seniks võite algatust julgelt edasi jagada: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a
"Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungil
Anname teada, et rahvaalgatus on olnud viimastel kuudel arutluses mitmes Riigikogu komisjonis ning keskkonnakomisjon teeb nüüd Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda 19. märtsil. Aitäh kõigile toetajatele! Loe lähemalt Riigikogu teatest: https://m.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-et-et/keskkonnakomisjon-soovib-arutada-kliimaneutraalsusega-seotud-probleeme-riiklikult-tahtsa-kusimusena/
“Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” arutelu toimub peale eriolukorra lõppemist
Et kuulutati välja eriolukord, jäi Riigikogu suure saali arutelu teemal "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" märtsis ära. Samas tõdes keskkonnakomisjon keskkonnaühendustele saadetud kirjas, et peab endiselt väga tähtsaks arutlemist kliimaneutraalsuse teemal Riigikogu täiskogul. Arutelu on planeeritud eriolukorrajärgsesse aega. Loe lähemalt, millist tagasisidet andsid algatusele erinevad komisjonid:http://www.kliimamuutused.ee/uudised/kliimaneutraalne-eesti-aastaks-2035-arutelu-toimub-peale-eriolukorra-loppemist
Arutelu “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?” toimub neljapäeval, 15. aprillil
Hea meel on teada anda, et eelmisel aastal edasi lükatud arutelu teemal "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?” toimub Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena 15. aprillil kell 10.00 - 13.00. Ettekandjateks on: - Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser - keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender - keskkonnaminister Tõnis Mölder - Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraav. Arutelu kannavad üle nii Riigikogu kui ETV2. Aitäh kõigile toetajatele!
Milleks neutraalne ?
Jätkusuutlik ei pea tähendama 100% neutraalsust, loodusel on omad süsteemid mida ei tohi lihtsalt ülekoormata, aga see ei tähenda, et peab olema 100% neutraalne. Lihtsalt mõistlikuse piirides peab olema.