Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035Arvamusfestival

Eestimaa Looduse Fond,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja

Algatus on Riigikogus. Vaata menetlust.

2248 allkirja
Soovime Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks: Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.

Eesmärk

Eesti riik peab teaduspõhiselt, otsustavalt ja kiirelt tegutsema kliimamuutuste pidurdamise ning õiglasele, loodussäästlikule ning targale majandusele ülemineku nimel. Esimese sammuna peab Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seadma eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaatama ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. Samaaegselt tuleb tõugata tagant üleeuroopalisi ja globaalseid kliimakriisi lahendavaid kokkuleppeid ning nõuda eeskuju näidates ka teistelt riikidelt otsustavat tegutsemist. 

Miks on tarvilik kliimaneutraalsuse saavutamine?

Globaalne kliimakriis, mille eest teadlased on hoiatanud juba viimased nelikümmend aastat, on käes. ÜRO all tegutseva valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) hinnangul on tänasel kursil jätkamine ülimalt ohtlik. Selleks, et vältida kliimakriisi katastroofilisi tagajärgi, on hädavajalik hoida globaalse temperatuuri tõus alla 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Kriitiline soojenemise piir võib jõuda kätte juba aastaks 2030. Pooleteistkraadise piiri ületamisel riskime pöördumatute muutuste ning katastroofiliste tagajärgedega inimühiskondadele ning looduskeskkonnale. Elurikkuse kadu, sagedasemad ekstreemsed ilmastikuolud nagu põuad ja tormid, metsatulekahjud, merevee taseme tõus ja teised mõjud vähendavad meie toimetulekuvõimekust elukeskkonnas ja suurendavad oluliselt migratsiooni elamiskõlbmatuks muutunud aladelt. Teadus on selge: tegutseda on vaja kohe ning otsustavalt, sest võimaluste aken tagada inimkonnale elamiskõlblik planeet hakkab sulguma. Tunnetades olukorra tõsidust on mitmetes riikides välja kuulutatud kliimakriis, korduvaid pöördumisi on aastate vältel teinud kümned tuhanded teadlased. 

Kui kavatseme hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi ja vältida võimalikke katastroofilisi tagajärgi, peab globaalne kasvuhoonegaaside heide vähenema poole võrra juba järgmise kümnendi jooksul ning jõudma kogu maailmas neto-nulli (kliimaneutraalsuseni) hiljemalt aastaks 2050. Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska oma tegevusega atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Selleks on meil aga lootust ainult siis, kui kõik Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Eesti, näitavad rahvusvahelist eeskuju ning võtavad eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaape võrreldes absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta siiski Euroopa Liidu saastajate esirinnas ning peame näitama üles solidaarsust, et saavutada hädavajalik riikidevaheline koostöö.

Miks on tarvis riiklikke kavasid muuta?

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja IPCC soovitusel põhimõttelisi muutusi meie majandus- ja elukorralduses. See algab selgest otsusest: uue eesmärgi paika panemisest Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 ja konkreetsetest tegevusplaanidest riiklikes arengukavades. Võime üksikisikutena oma süsinikujalajälge küll teatud piirini vähendada, kuid riiklikud otsused määravad, kuhu liigume kõik koos. Paraku ei ole mitmed Eesti kliimapoliitikat suunavad juba kehtivad või ka koostamisel olevad dokumendid ajakohased - nad on väheambitsioonikad ega arvesta kliimakriisi tõsidust. Ühe olulisima teemana peavad riiklikud kavad soodustama kiiret üleminekut fossiilkütustelt taastuvatel energiaallikatel põhinevale kombineeritud lahendusele. Selle saavutamiseks tuleb esimeses järjekorras ümber vaadata energiamajanduse arengukava aastani 2030. Seejuures tuleb toetada ka Ida-Virumaa õiglast üleminekut nii, et puudutatud inimestele oleks tagatud õiglane sissetulek ja tulevikuväljavaated. 

Eesti esitab 2020. aasta alguseks Euroopa Liidule kaks meie riigi kliimategevusi kirjeldavat dokumenti: pikaajalise kliimastrateegia, milleks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, ning Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK), mis on alles koostamisel. Kummagi dokumendi ambitsioonikus ei ole hetkel piisav, et adekvaatselt kliimakriisile reageerida. Liikmesriikide kavasid arvestades selgub, kas Euroopa Liit saab võtta eesmärgiks kliimaneutraalsuse ja näitab Pariisi kliimaleppe täitmiseks 2020. aastal vajalikku rahvusvahelist eeskuju.

Anna oma allkiri, kui arvad, et Eesti peaks seadma eesmärgiks tegeleda märksa tõsisemalt kliimakriisiga ning saavutama kliimaneutraalsuse aastaks 2035.

  1. Kiri Riigikogult

    PealkiriArvamuse küsimine kollektiivse pöördumise kohta
    Saaja
    • Keskkonnakomisjon - Erki Savisaar
  2. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Keskkonnakomisjon-ile.

  3. Algatus jõudis Riigikokku

  4. Algatus saadeti Riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  5. Allkirjade üle andmine lükkub edasi, rahvaalgatus pikeneb

    Tere! Suur-suur aitäh, et toetad rahvaalgatust "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035"! Viimase kuu vältel oleme kogunud allkirju algatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Koos on juba ligi 2500 toetusallkirja (osa siin keskkonnas, osa paberil), algatusega on liitunud 12 organisatsiooni. Pidime pöördumise peaministrile üle andma homsel (13.09) Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia korraldataval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. Hoolimata eelnevast kokkuleppest andis Riigikantselei meile täna ootamatult teada, et pöördumist konverentsil üle anda ei ole võimalik ning toimumiskohast võidakse eraldada isikud, kes seda teha kavatsevad. Selle sündmuse valguses plaanime endise hooga Rahvaalgatuse allkirjade kogumist jätkata ning pöördumise üle anda septembri teises pooles. Jagame peagi täpsemat infot, kus ja kuna. Seniks võite algatust julgelt edasi jagada: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a Heade soovidega Piret Väinsalu Eestimaa Looduse Fond kliimaekspert piret@elfond.ee +372 58120287

  6. Algatus kogus 1000 allkirja

  7. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Arukust!

    Selleks on vaja enne täielikult veenduda selles et 1) Kliima tõepoolest soojeneb. 2) Soojenemine on kahjulik, 3) CO2 omab selles mingit rolli, enne kui hakkame miljarditesse ulatuvaid piiranguid seadma oma niigi õrnale majandusele. See et meedia nõuab nende väidete tunnistamist ei tähenda et need tõesed on. Võiksime näiteks seada tingimuseks Hiina, India ja USA liitumise CO2 piiramise lepetega. Nemad moodustavad kokku üle poole maailma emissioonist.

    1. Kliimaneutraalse Eesti rahvaalgatus jääb reedel peaministrile üle andmata, allkirjade kogumine jätkub

      Viimase kuu vältel oleme kogunud allkirju algatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Koos on juba ligi 2500 toetusallkirja (osa siin keskkonnas, osa paberil), algatusega on liitunud 12 organisatsiooni. Pidime pöördumise peaministrile üle andma homsel (13.09) Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia korraldataval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. Hoolimata eelnevast kokkuleppest andis Riigikantselei meile täna ootamatult teada, et pöördumist konverentsil üle anda ei ole võimalik ning toimumiskohast võidakse eraldada isikud, kes seda teha kavatsevad. Selle sündmuse valguses plaanime endise hooga Rahvaalgatuse allkirjade kogumist jätkata ning pöördumise üle anda septembri teises pooles. Jagame peagi täpsemat infot, kus ja kuna. Seniks võite algatust julgelt edasi jagada: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a