Peatoimetamise ja aruande sisustamise kavandite konkurss lõpeb 28. veebruaril 2018. Märtsis valib Koostöö Kogu nõukogu laekunud kavandite alusel välja peatoimetaja ja autorkonna, pärast mida saabki aruande sisuloome alata.
---
Avaliku ruumi ja demokraatia teemalise inimarengu aruande lähteülesande avalik täiendamine
Koostöö Kogu nõukogu seadis 2019. aastal ilmuvale Eesti inimarengu aruandele katusteemaks avaliku ruumi ja demokraatia seosed. Eesti demokraatia kitsaskohad ja arenguvarud avalduvad väga selgelt avalikus ruumis – meie igapäevases elukeskkonnas ja selles aruteluruumis, mis kujundavad füüsilist ruumi. Professor Tiit Tammaru peatoimetatud viimane inimarengu aruanne "Eesti rändeajastul" (https://inimareng.ee) järeldas: hargmaisuse ja väheneva-vananeva rahvastiku kontekstis on elukoha- ja ruumipoliitikal oluline roll nii lõimumisele kui ka ühiskonna avatusele. Atraktiivne elukeskkond on muutumas aina olulisemaks teguriks üleilmses konkurentsis töökätele ja talentidele.
Järgmine, 2019. aastal ilmuv inimarengu aruanne mõtestab avaliku ruumi loomist ja kasutamist ühiskondliku sidususe ja säästva arengu vaatenurgast. Aruanne käsitleb digiajastu ruumiloomet, otsustusprotsesse ja kohalikku demokraatiat, tuginedes tehtud uurimustöödele ja olemasolevatele andmetele. Aruanne on ühtlasi oluliseks sisendiks Koostöö Kogus 2018. aastal käivituvale avaliku ruumi koosloome-programmile.
Uurimisküsimused, millele avaliku ruumi ja demokraatia teemaline aruanne võiks vastuseid otsida
1) Millises seisus on ruumiloome, seda kujundavad otsustusprotsessid ja arutelukultuur osalusdemokraatia põhimõtete valguses? Millised on ohud, millised kasutamata arenguvarud?
2) Kuidas kujundada avalikku ruumi sotsiaalse sidususe, sallivuse ja heaolu keskkonnana (st avalik ruum oleks hea nii noortele, vanadele, puuetega inimestele, muukeelsetele)?
3) Milliseid koosloomemudeleid, kogukonnateenuseid ja võimaldavaid struktuure on vaja riigi ja kohalikul tasandil luua, et avalik ja aruteluruum oleks omaalgatusele ja koostööle inspireeriv, tulevikkuvaatav ja ebavõrdsust vähendav?
4) Kuidas tõsta avalik huvi senise erahuvi domineerimise asemel elukeskkonna kujundamisel keskmesse?
5) Kuidas saavad avaandmed ja osaluskanalid kaasa aidata sotsiaalselt sidusale ruumiplaneerimisele ja avaliku ruumi kultuurile?
6) Kuidas seostada füüsilist elukeskkonda inimeste heaolu, tervishoiu ja õnnelikkusega, kestliku arengu, majanduskasvu ning sotsiaalse sidususega?
7) Kuidas tõsta otsustajate, ettevõtjate, omavalitsuste teadlikkust ja pädevust avaliku ruumi (tänavad, väljakud, pargid, avalikud hooned, majadevaheline ruum) mõjust ettevõtlusele, säästvale arengule, paikkonna sotsiaalsele sidususele?
8) Riigireformist lähtuvalt: kuidas lahendada süsteemseid vigu (nt aegunud planeeringud, korruptsioon ehitustegevuses) ruumiloomes ning suurendada ruumiloome läbipaistvust?
INIMARENGU ARUANDE 2018/2019 AJAKAVA
15. – 31. jaanuar 2018 avaliku ruumi ja demokraatia teemalise aruande lähteülesande koosloome1. – 28. veebruar 2018 lähteülesande põhjal peatoimetaja ja autorkonna leidmise avalik konkurss
6. märts 2018 Koostöö Kogu nõukogu valib laekunud kontseptsioonide põhjal peatoimetaja ja autorid
12. märts 2018 peatoimetaja välja kuulutamine
märts-aprill 2018 kontseptsiooni täpsustamine, ajakava kinnitamine, lepingute sõlmimine
1. mai 2018 valmivad artiklite esialgsed kavandid
10. oktoober 2018 valmib aruande esimene käsikiri
5. november 2018 valmib aruande lõplik käsikiri
1. detsember 2018 valmivad peatükkide sissejuhatused
detsember 2018 aruande retsenseerimine
31. jaanuar 2019 valmib aruande lõplik käsikiri
veebr-aprill 2019 aruande keeletoimetamine ja kujundamine, andmete visualiseerimine
mai-juuni 2019 aruande tõlkimine teise keelde
juuni 2019 aruande esitlus Riigikogus
INIMARENGU ARUANNETE KOOSTAMISEST
Iga kahe aasta järel ilmuv Eesti inimarengu aruanne on oluline suunanäitaja Eesti pikaajalisele arengule, pakkudes teadmuse koondamise kaudu ühiskondlikku röntgenit ja lahendusi eesseisvatele katsumustele ja võimalustele. Inimarengu aruanne kui teaduse populariseerija suunab ühiskondlikke arutelusid ja aitab poliitikakujundajatel valikuid teha. Inimarengu aruannet annab 2006. aastast välja sihtasutus Eesti Koostöö Kogu.- Varasemad inimarengu aruanded: https://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/
- Inimarengu aruannete koostamise protsessist: https://inimareng.ee/pilguheit-inimarengu-aruande-koostamisele/
---
Rahvaalgatus.ee-d haldab samuti Koostöö Kogu.
Probleem: kuidas kaaluda avalikku huvi? Kas selle huvirühma huvi on tähtsam, kellel on kõvem hääl?
Tarvis oleks arendada välja otsutusmehhanism, mis arvestaksdemokraatlikult ja tasakaalustatult erinevate huvirühmade ettepanekuid ja arvamusi. See ei tohiks olla PR-töö riiklike/valitsusepoolsete ettepanekute kaitseks.
Kari Käsperi kommentaar Facebook-ist
Ärge siis unustage ka kaasatust ja mitte-priviligeerituid, nagu tavaliselt juhtub. Avalik ruum on siin üks olulisemaid probleeme ja lahendusi, nagu kirjutab Richard Florida oma raamatus “The New Urban Crisis”. See pole ainult võrdsed võimalused, vaid ka see, et linnaruum oleks disainitud kokku tooma, nii püsivalt kui ajutiselt, erinevaid inimesi ühisesse ruumi. Tallinn tundub olevat väga segregeeritud, mitte ainult rahvuse vaid ka sotsiaalse klassi jms pinnal.
Tuleb kindlasti alustada analüüsist meie demokraatia seisundi kohta -- kuidas see on sisuliselt taandunud parteide tagatubadesse
Palun vaadake minu märkusi ja ettepanekuid Kogu 7. dets läbikukkunud koosoleku tekstile (Harta 2018-2021 mustand). Eriti soovitust "... ausat analüüsi vajab, kuhu on meie peavoolupoliitikana deklareeritav nn liberaalne demokraatia jõudnud – kui palju on sellest järel ja kui palju sellest on tegelikkuses saanud iseenda karikatuur. Meie valitsemine on liiga võõrdunud valitsetavatest ja valitsetavad võõrandunud valitsejatest. Selline riik ei ole jätkusuutlik. Siit saaks ka vastuse, kuivõrd on osalusdemokraatia üldse võimalik, või on see lootusetu üritus." Allikas: Minu e-kiri Kogule 27.11.2017 Jõudu tööle! Juhan
Suur tänu kordamast! Demokraatia tervisele hinnangu andmine ning eri demokraatiavormide kõrvutamine saab selles aruandes keskne teema olema. Kirjutame selle peatoimetamise kutses siis veel selgemalt lahti.
EKA võiks olla IIA 2018/2019 peaettevõtja
Täna sai arutatud Tartu planeerijate aastakonverentsi (1-2 nov 2018) korraldust. "Avalik ruum ja demokraatia" sobiks seal suurepäraselt kas peateemaks või vähemalt mitmesse sessiooni. On ju praegu koos käimas KuM ruumiloome töörühmad ja RaM paneb kokku planeerimse rohelist raamatut. Nii et sügsel oleks nende ja IIA tarvis valmismunetu põhjal kaagutamist üksjagu. Toomas Tammis lubas IIA suunal midagi ette panna. Garri, geograaf, 5278899, garri@ut.ee
Avalik ruum ei ole ainult linnas 1
Avaliku ruumi ja demokraatia seoseid võiks sissejuhatavalt hakata vaatama laiemalt ja üldisemalt (alates Vana-Kreekast), kõrvutades Läänt ja postsotsialistlikke üleminekuparanoiasid, muutusi planeerimisseadustes, et siis keskenduda kontekstis Eestile. Avalikku ruumi kiputakse tihti mõistma linnaväljakuna, kuid suurt osa Eestimaast võiks võtta avaliku ruumina, eriti käesoleval aastal. Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” algatati 4.02.2010 (eelmine üleriigiline planeering kandis nime “Eesti 2010” – planeerimise planeerimist on kõrvalt huvitav jälgida) ja kehtestati 30.08.2012. “Planeerimisprotsessi osapoolte heas koostöös valminud üleriigilise planeeringu näol on tegemist omalaadse ühiskondliku kokkuleppega riigi ruumilise arengu suunamiseks” kirjutab ajaveeb (https://eesti2030.wordpress.com). Planeeringu seire ja Värske teabe rubriigid lõpevad seal 2015. a sügisega. Seoses haldus- ja administratiivreformi ja uute üldplaneeringute kohustusega võiks neid põhiseisukohti taaskülastada ning proovida regionaalsel ning kohalikul tasandil sisustada viimaste arengute valguses. Aasta 2012 kevadel valminud “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise ja loomise” juhendmaterjal ei tiku hetkel avanema. Kuna Maastikukonventsioonile kirjutati alla 20. detsembril 2017, siis see veebileht näib küll teemaväravana. Samuti on Rahandusministeeriumis alustatud Ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamisega. Raamdokumente juba nagu oleks… Maa-ameti Geoportaalis võiks olla avalik andmekiht, kas tegemist on riigi-, era-, munitsipaal- või reformimata maaga. Igaühel võiks olla võimalus vaadata, kus Tallinn areneda võib, kust saab marju korjata või ujuma minna; rääkimata igasugustest seaduses sätestatud keelavatest ja lubavatest vöönditest siin-seal, igaüheõigusest jne. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hallata on 1,4 miljonit hektarit, sellest jämedalt on üks miljon metsa all – vaidlused raiemahtude üle ei lõpe niipea.
Esmakordselt tegeletakse Eestis mereala planeerimisega – ka seal on avalikkuse huvi ja hüved mängus, millega tuleks jätkusuutlikult ümber käia. Tihtipeale ei mõtle me ka vertikaalses liinis. Kui kõrgele ulatub maaomand? Mis toimub õhuruumis, sellest on tavakodanikul väga udune arusaam, kui just Päästeamet ei palu aknaid tehase põlengu tõttu sulgeda või tekib sekeldusi droonilennutamisega. Aga ESTCube’i tegevusruum? Maaomandi sügavuse osas võtab riik sõna Maapõueseaduses. Kas vahetame rahvusliku aardena tuntud põlevkivi fosforiidi vastu? Kuhu paigutame tuumajaama? Kriitilise pilguga tuleks otsa vaadata nii Planeerimis- kui ka Riigihangete seadustele. Kaasamisest osalemiseni ja algatamiseni on pikk tee. Koosloome oleks vaja kuidagi rohujuuretasandist risoomini viia. Kuidas tõsiselt rakendada kodanikuteadust ilma- ja loodusevaatlejatest kuni XYZ-põlvkondadeni? Ilma internetita vist mitte kuidagi. Kuidas sotsiaalmeedia mõjutab kodanikujulgust, kui palju petitsioone vajame? Kogukonnateenused tuleks kuidagi (digitaalselt, ilma lõheta) siduda kohapõhiste teenustega, elektrooniliselt viibata endale isejuhtiv auto kohale. Eestis võiks julgemalt ja laiemalt (ka metafoorina) kasutada n-ö jalgadega hääletamist – vana tuntud trikk, et vaadata, kust inimesed käivad ning siis sinna rajada jalgteed, kuigi planeerija peab siingi tasakaalustaja ja vahetalitaja rollis esinema, sest kõiki probleeme ka niimoodi lahendada ei saa. Huvitavaks näiteks siinkohal on hooldusvabade või vähemalt vähe hooldust vajavate avalike ruumide loomine – inimesi ning isegi rohijaid tuleb koolitada, nendega koos ruumi luues, selgitades, et ökoloogilistel ja tehnoloogilistel lahendustel võib olla veidi harjumuspäratu esteetika, kuid see võib olla mitmeski mõttes tulutoovam kui nädalas kaks korda muru niita. Tuleviku targas linnas võikski olla platsi servas sensor, mis rohukõrre pikkuse ära mõõdab, ilma kontrollib ja saadab siis robotmuruniiduki askeldama.
Avaliku ruumi, targa linna, turvalisuse ja privaatsuse küsimused tunduvad siiski läbiarutamata: mida tähendab ostukeskuse pool-avalik ruum kui see moodustab osa linnatänavast või tulistamisjuhtumid Vabaduse väljakul. Ja siis loomulikult kõik teised päevakajalised teemad hõberemmelgast Reidi tee kaudu Rail Balticuni – kas tehnilist taristut peaks samamoodi kaasavalt planeerima kui maju; peatänavad, promenaadid, kuidas eemaldada ja püstitada monumente, kas peaks olema kaks jõulupuud linna keskväljakul: traditsiooniline ja maailmas kuulust loov? – kuidas suhtuda suurejoonelistesse ruumiloomeprojektidesse; olulise ruumilise (sümbolilise) mõjuga objektide paigutamine ja rahastamine: EKA peahoone asukohani, sadamaala jne.
Mõned lisamõtted/küsimused EKA poolt arhitekti ja (linna)planeerija seisukohalt
• Kuidas on Eesti avalik ruum viimastel kümnenditel muutunud ja millised selle muutumise põhjused? • Milline on Eesti avaliku ruumi tänane arengutrend? Mis ja kuidas seda määrab? • Kas ja mille poolest on avalikud ruumid erinevad, mis on vahe Vabaduse väljakul, Rohelisel turul vanalinnas, majadevahelisel ruumil paneelelamurajoonis ja tänavatel tõkkepuuga eraldatud eramurajoonis? • Mida me mõistame kvaliteetse avaliku ruumi all? Millised on kvaliteedikriteeriumid? Eestis, Euroopas? • Kuidas on omavahel seotud avalik huvi (avalikust huvist kantud arendustegevus) ja avaliku ruumi kvaliteet? • Kuidas praegused kehtivad arengudokumendid ja planeeringud kavandavad avaliku ruumi tulevikku ja kuidas on siia võimalik integreerida kohalikke algatusi ning kiireid ja paindlikke otsuseid? • Kas ja kuivõrd töötavad avaliku ruumi tulevikuga Eesti riik, kohalikud omavalitsused ja muu avalik sektor? Milline on erasektori ja kolmanda sektori mõju? • Millised on avaliku ruumi vormumisega otseselt ja kaudselt seotud erialad, millised on nende igapäevased töö eesmärgid ja edu kriteeriumid? • Kuidas kavandada tulevikus avaliku ruumi arendamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ja funktsioneerimiseks kvaliteetseid ja kõigile ühiskonnagruppidele suunatud lahendusi ning millised kompetentsid on selleks vajalikud? • Kuidas tagada kvaliteetse ja erinevatele ühiskonnagruppidele vajaliku avaliku ruumi olemasolu, selle kestev püsimine ja areng avalikku huvi silmas pidades? • Kes, kus ja kuidas peaks seisma avaliku huvi kaitsel avaliku ruumi arendamisel? • Kuidas on kaasatud planeerimistegevusse ja avaliku ruumi loomisse ning haldamisse erinevad keskkonnast saadavad andmed? Andmeanalüüs ei asenda ruumiloome teisi kaalutlusi, kuid annab võimaluse saada lisa kindlust ning modelleerida ja testida oma hüpoteese võttes aluseks olemasoleva keskkonna. • Kuidas hoida elamisväärset keskkonda ka rahaliselt kättesaadavana enamusele ühiskonnast?
Demokraatliku ja kvaliteetse avaliku ruumi eelduseks on terviklik, eri valdkondi siduv ruumikäsitlus ja ruumiloome.
Demokraatlik avalik ruum eeldab nii loodus- kui inimkeskkonna ruumikeskset ja terviklikku käsitlust. See eeldab ruumiotsuste ulatuse, sügavuse ja pikaealisuse teadvustamist, nende senisest paremat kaalutlemist, ruumiotsuseid tegevate osapoolte sisukat koostööd ning oluliste ruumiliste ja ruumipoliitiliste eesmärkide senisest selgemat sõnastamist. Riigikantselei ruumiloome ekspertrühm (lõppraport alates oktoober 2018 leitav siit: https://riigikantselei.ee/et/ekspertruhmad) kaardistab ruumiloome probleemistikku ning pakub nii sisendit kui dialoogi avaliku ruumi ja demokraatia teemalise inimarengu aruande koostamisel.
Prof Katrin Paadami kommentaar (e-kirjast)
Kuna oleme (Liis Ojamäega) üsna pikalt avaliku ruumiga mitmes oma uuringus, ettekannetes konverentsidel jm kriitiliselt tegelenud, siis pakuks kaalumiseks sellise idee linlaste ruumipraktikate perspektiivist: linna avaliku ruumi väärtustatusest, tähendustest ja identiteetidest. Koondaks kokku mitmed uuringud ja tekitaks nende pealt ühe käsitluse, mis keskendub protsessi olemuse avamisele; konkreetsete näidetega.
MTÜ Kultuurikatel täiendused (e-kirjast)
• Milline on Eesti avaliku ruumi tänane arengutrend? Mis ja kuidas seda määrab? • Mida me mõistame kvaliteetse avaliku ruumi all? Millised on kvaliteedikriteeriumid? Eestis, Euroopas? Mida me mõistame hästi toimiva avaliku ruumi all? Millised on selle kriteeriumid? Eestis, Euroopas? • Kuidas tagada kvaliteetse ja hästi toimiva avaliku ruumi olemasolu ja areng avalikku huvi silmas pidades? Kes, kus ja kuidas peaks seisma avaliku huvi kaitsel avaliku ruumi arendamisel? Kuidas on omavahel seotud avalikust huvist kantud arendustegevus ja avaliku ruumi kvaliteet? • Milline on täna kehtivate planeeringute ja arengukavade mõju avaliku ruumi tulevikule, selle kvaliteedile? • Millist kompetentsi ja ruumipädevust on kvaliteetse avaliku ruumi kavandamiseks vaja? Riigis, omavalitsuses, kolmandas sektoris, erasektoris?
Kas avalikku ruumi luuakse endale või teistele?
Viimasel ajal häirib mind tendents, et esiplaanil on kohaliku ja riigivõimu survestamine. Heidetakse ette, et midagi ei tehta või et tehakse kõike valesti. Maksumaksjana häirib, et kulutatakse palju raha "avaliku ruumi" väljaehitamisel, millel pole reaalseid kasutajaid. Ametnikud ja poliitikud omakorda süüdistavad inimesi passiivsuses jm. Loodan, et inimarengu aruandes tuuakse välja rohkem näiteid selle kohta, kuidas inimesed ise on avalikku ruumi kujundanud ja seda ka kasutavad. Veel parem, kui riik ja kohalik omavalitsus neid selles toetaksid, mitte vastupidi.
Kogutud ideedega täiendatud lähteülesanne
Suur tänu kõigile panustajatele ja uurimisküsimuste täiendajatele! Lõplik lähteülesanne avaliku ruumi ja demokraatia teemalisele inimarengu aruandele, õigemini peatoimetaja ja sisustajate leidmise konkursile, on üleval Koostöö Kogu lehel: https://www.kogu.ee/koostoo-kogu-otsib-avaliku-ruumi-ja-demokraatia-teemalisele-inimarengu-aruandele-peatoimetajat-ja-sisu/ Peatoimetamise ja aruande sisustamise kavandite konkurss lõpeb 28. veebruaril. Märtsis valib Koostöö Kogu nõukogu laekunud kavandite alusel välja peatoimetaja ja autorkonna.