Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega

Vahur Kollom,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
1212 allkirja

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Erakondadele rikkumiste eest kohaldatavad karistused ei täida oma eesmärki. Erakonna sundlõpetamise alused ja kord peab olema selgelt määratletud.

Ettepanek

Allakirjutanud soovivad, et Riigikogu täiendaks seadusi ja kehtestaks selged õiguslikud alused ja menetluskorra erakonna sundlõpetamiseks rikkumiste korral.

Põhjendus

Korruptsioonijuhtumid riivavad Eesti rahva õiglustunnet. Erakonnad peavad näitama raha kasutamise osas eeskuju kõikidele teistele juriidilistele isikutele. Nende tegevus peab olema läbipaistev ja annetused deklareeritud. Erakondade kiusatus vastu võtta keelatud annetusi ja nende karistamine süüteo eest rahalise karistusega pole osutunud piisavalt efektiivseks hoidmaks ära korruptsioonijuhtumeid. Korruptsioonikuritegude eest määratud trahvid makstakse kinni aga maksumaksjate raha eest, mis jõuab erakondadeni riigieelarve eraldiste näol.

Rikkumiste eest seadustes märgitud karistused ei täida oma eesmärki. Seadus peab selgelt sätestama erakonna sundlõpetamise rikkumiste korral. Ainult niimoodi saame ennetada korruptsioonijuhtumeid tulevikus ja ei pea häbi tundma meid Riigikogus esindavate erakondade pärast. Eesti Vabariigi üheks julgeoleku tagatiseks on ka korruptsioonivaba poliitika. Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega.

Õiguskantsler Ülle Madise on juhtinud tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Poliitilise korruptsiooni vältimiseks ja ausa demokraatliku konkurentsi tagamiseks on iseäranis oluline, et erakondade rahastamine oleks läbipaistev ning järgitaks selle tagamiseks ette nähtud reegleid. Rikkumiste korral kohaldatavad meetmed peavad olema niivõrd tõhusad, et erakondadel ei tekiks kiusatust keelatud annetust vastu võtta.

2. Erakondade rahastamist reguleerivatel rangetel reeglitel ei ole mõtet, kui nende reeglite täitmist ei ole võimalik mõistetamatute sätete tõttu tõhusalt tagada või puudub asjakohane sunnimehhanism.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) edastas 19. juunil 2019. aastal Riigikogule pöördumise Erakonnaseaduse rakendamisel tekkinud küsimuste kohta ja lisas ettepanekud, mille hulgas juhtis tähelepanu ka erakonna sundlõpetamisele:

Sisustada põhiseaduse § 48 lg 3 kuriteo toimepanemises süüdimõistetud erakonna sundlõpetamise aspektist, milleks algatada menetlus seaduste muutmiseks eesmärgiga saavutada õigusselgus järgmises:

  1. Reguleerida seaduse tasemel erakondade, „kelle tegevus on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega“, tegevuse lõpetamise alused ja kord;
  2. Sätestada milliste kuritegude toimepanemine võib kaasa tuua erakonna sundlõpetamise ja mille alusel peab või võib õigustatud isik algatama menetluse karistatud erakonna sundlõpetamiseks;
  3. Sätestada alused, mille alusel peab või võib õigustatud isik otsustama pöörduda kohtu poole erakonna sundlõpetamise avaldusega või loobuma pöördumisest;
  4. Määratleda õigustatud isik, sh seaduses sätestatud „muu huvitatud isik“;
  5. Sätestada menetluskord, mida järgitakse karistatud erakonna sundlõpetamisel ning milline kohus on pädev vastavat avaldust menetlema.

Menetlusinfo

  1. Kiri Riigikogult

    PealkiriKollektiivse pöördumise arutelu edastamine
    Saaja
    • Justiitsministeerium
  2. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

  3. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati korraldada avalik istung.

  4. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

  5. Algatus menetlusse võetud

  6. Algatus jõudis Riigikokku

  7. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  8. Algatus kogus 1000 allkirja

  9. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. -

    -

    1. Lihtne küsimus

      Kuidas Reformierakond on seni puhtalt pääsenud?!

      1. Täpselt samadel põhjustel miks Kanadas Justin Trudeau veel peaminister on.

    2. Ei saa aru

      Umbmäärane küsimus, viidab mingile ainult isiklikule või väikse ringi arvamusele-veendumusele. Pole võimalik vastata.

      1. Miks võimuerakonna korruptsioonikuritegusid koheldakse siidkinnastes?

        Olen kogu hingest nördinud Keit Pentus-Rosimannuse upitamise eest ebapädevana ja korruptiivse minevikuga ning mitte mingite teenete eest EL suurepalgalisele ametikohale. See on näkku sülitamine kogu eesti rahvale, lisaks talle nö "sõidurahaks" pandud 22000 eurot meie kõigi raha. Kui sellised inimesed juhivad EL struktuure, siis demoraliseerub kogu Euroopa! Kogu reformierakonna valitsemine on kuritegelik ja korruptiivne, eredana siin kunstlikult paisutatud energiahinnad, metsade raadamine, ettevõtluse kahjustamine, kohtuinstantside mõjutamine, pedofiiliakuriteo kinnimätsimine, vargaminevikuga inimeste upitamine kõrgetele ametikohtadele, võõrettevõtete maksuraha väljakantimine, rahapesu jne. jne. Korruptiivse erakonna valitsemine kahjustab meie riiki määramatus ulatuses.

        1. See on tõsi,Reformi erakond varjab juba aastaid oma tegusi ja paneb,, kalevi alla" 72 aastaks kõik oma mustad teod.Algatasid oma valitsuse ajal Kallas ja Atsip.Alates sellest ajast pole Eesti riigis demokraatiast enam idagi olemas.

      2. Nõus Tiiu Kuurme kommentaariga.

        Kuidas jääb korruptsiooniga Õiguskantsleri enda ja tema büroo liikmete ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) liikmete hulgas ning ülejäänud kõrgetel ametikohtadel riigiametnike hulgas /eranditult kõikide riigiametnike/? Keskerakond on kriminaalselt karistatud erakond /terve erakond/, aga võtab osa riigi poliitikast, kusjuures Õiguskantsler ei näe probleemi selles ega tõstata teemat üles? / Õiguskantsler ei näe üldse probleeme riigis /v.a. vangide mugavus ja toitlustamine/ ei näe EV Põhiseaduse rikkumisi peaministri Kaja Kallase ja ref.erakonna poolt, presidendi poolt, isegi e-valimistega on Õiguskantsler päri, tundmata IT valdkonda juurteni...., isegi ei süüvi teemasse ega esita endale küsimust"miks Eestist jõukamad riigid ei kasuta e-valimisi", jne,jne,jne ???? On olemas Õiguskantsleri seadus ja EV Põhiseadus, viimases on ka välja toodud paragrahvid Õiguskantsleri tööks, aga Õiguskantsler vaikib? Reaalsuses võimutseb "võimuerakonna korruptsioonikuritegusid ning võimuerakonna liikmete enda kuritegusid ning võimuerakonna poolehoidjate kuritegusid koheldakse siidikinnastes" / näiteid Eesti elust piisavalt/. Erapooletus e sõltumatus võimuerakonnast on kadunud riigiametites, k.a. meediast. EV,s juriidilist kõrgharidust omavad inimesed on VAIT /üksikud võtavad sõna ja viitavad paragrahvidele, mis justkui ikka veel kehtivad, aga mille järgimist ei nõua isegi Õiguskantsler jpt/ või on läinud alatuse teed /taas näiteid Eesti elust enesest/!Tülgastav, kuidas mängitakse Õigusriiki !

        1. Põhiseaduskomisjoni 20. novembri avalik istung

          Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=R1I69uVxsUg

          Olen lugenud läbi algatuse "Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
          NimiIsikukoodAllkiri