Erakondadele rikkumiste eest kohaldatavad karistused ei täida oma eesmärki. Erakonna sundlõpetamise alused ja kord peab olema selgelt määratletud.

Ettepanek

Allakirjutanud soovivad, et Riigikogu täiendaks seadusi ja kehtestaks selged õiguslikud alused ja menetluskorra erakonna sundlõpetamiseks rikkumiste korral.

Põhjendus

Korruptsioonijuhtumid riivavad Eesti rahva õiglustunnet. Erakonnad peavad näitama raha kasutamise osas eeskuju kõikidele teistele juriidilistele isikutele. Nende tegevus peab olema läbipaistev ja annetused deklareeritud. Erakondade kiusatus vastu võtta keelatud annetusi ja nende karistamine süüteo eest rahalise karistusega pole osutunud piisavalt efektiivseks hoidmaks ära korruptsioonijuhtumeid. Korruptsioonikuritegude eest määratud trahvid makstakse kinni aga maksumaksjate raha eest, mis jõuab erakondadeni riigieelarve eraldiste näol.

Rikkumiste eest seadustes märgitud karistused ei täida oma eesmärki. Seadus peab selgelt sätestama erakonna sundlõpetamise rikkumiste korral. Ainult niimoodi saame ennetada korruptsioonijuhtumeid tulevikus ja ei pea häbi tundma meid Riigikogus esindavate erakondade pärast. Eesti Vabariigi üheks julgeoleku tagatiseks on ka korruptsioonivaba poliitika. Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega.

Õiguskantsler Ülle Madise on juhtinud tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Poliitilise korruptsiooni vältimiseks ja ausa demokraatliku konkurentsi tagamiseks on iseäranis oluline, et erakondade rahastamine oleks läbipaistev ning järgitaks selle tagamiseks ette nähtud reegleid. Rikkumiste korral kohaldatavad meetmed peavad olema niivõrd tõhusad, et erakondadel ei tekiks kiusatust keelatud annetust vastu võtta.

2. Erakondade rahastamist reguleerivatel rangetel reeglitel ei ole mõtet, kui nende reeglite täitmist ei ole võimalik mõistetamatute sätete tõttu tõhusalt tagada või puudub asjakohane sunnimehhanism.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) edastas 19. juunil 2019. aastal Riigikogule pöördumise Erakonnaseaduse rakendamisel tekkinud küsimuste kohta ja lisas ettepanekud, mille hulgas juhtis tähelepanu ka erakonna sundlõpetamisele:

Sisustada põhiseaduse § 48 lg 3 kuriteo toimepanemises süüdimõistetud erakonna sundlõpetamise aspektist, milleks algatada menetlus seaduste muutmiseks eesmärgiga saavutada õigusselgus järgmises:

1. Reguleerida seaduse tasemel erakondade, „kelle tegevus on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega“, tegevuse lõpetamise alused ja kord;
2. Sätestada milliste kuritegude toimepanemine võib kaasa tuua erakonna sundlõpetamise ja mille alusel peab või võib õigustatud isik algatama menetluse karistatud erakonna sundlõpetamiseks;
3. Sätestada alused, mille alusel peab või võib õigustatud isik otsustama pöörduda kohtu poole erakonna sundlõpetamise avaldusega või loobuma pöördumisest;
4. Määratleda õigustatud isik, sh seaduses sätestatud „muu huvitatud isik“;
5. Sätestada menetluskord, mida järgitakse karistatud erakonna sundlõpetamisel ning milline kohus on pädev vastavat avaldust menetlema.