Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.

  • Urmas Ambur
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Arhiveeritud
1065 allkirja

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest on Eestis, Maltal ja Portugalis ülestõusmispühade 2. püha tavaline tööpäev. Muudame selle päeva riigipühaks ja tähistame seda päeva koos ülejäänud Euroopaga.
 2017. aastal langeb koguni neli kuupäevaliselt kindlaks määratud püha nädalavahetusele. Muudame puhkepäevale langeva püha korral järgneva tööpäeva puhkepäevaks. 

Ettepanek -

Teeme ettepaneku täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks.
Teeme ettepaneku täiendada töölepingu seadust sättega, et rahvuspüha ja kuupäevaliselt kindlaksmääratud riigipüha langemise korral laupäevale või pühapäevale (nädalavahetuse päevale) loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev.

Põhjendus -

Pöördumine Riigikogule
  
Pühade ja tähtpäevade seaduses kohaselt on Eestis 1 rahvuspüha (iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev) ja 11 riigipüha (uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, kevadpüha, nelipühade 1. püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha). Valdavalt kattuvad Eesti riigipühad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kehtestatud riigipühadega. Erandiks on ülestõusmispühade 2. püha, mis on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides riigipüha ning puhkepäev. Lisaks Eestile on Euroopa Liidu riikidest ainult Maltal ja Portugalil ülestõusmispühade 2. püha tavaline tööpäev.
 
Kuupäevaliselt on Eestis kindlaks määratud riigipüha ja kaheksa rahvuspüha. Järgnevate aastatel (2017-2020) langevad kuupäevaliselt kindlaks määratud riigipüha ja rahvuspühad üldistele tööpäevadele (esmaspäev – reede) ja puhkepäevadele (laupäev ja pühapäev) järgnevalt:
-          2017. aastal - 5 päeva langeb tööpäevadele ja 4 päeva puhkepäevadele;
-          2018. aastal  - 6 päeva langeb tööpäevadele ja 3 päeva puhkepäevadele;
-          2019. aastal - 7 päeva langeb tööpäevadele ja 2 päeva puhkepäevadele;
-          2020. aastal - 8 päeva langeb tööpäevadele ja 1 puhke puhkepäevadele;
 
Lähtuvalt eelpool toodust soovivad pöördumise allkirjastanud isikud teha Riigikogule kaks ettepanekut seaduste täiendamiseks:
 
1. Teeme ettepaneku täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab     ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. 

Ettepanek seaduse muudatuse sõnastuse osas: 
Pühade ja tähtpäevade seaduse (RT I 1998, 13, 162; RT I 1999, 18, 299; RT I 2004, 29, 193; RT I 2005, 20, 126; RT I 2005, 24, 185; RT I 2007, 22, 118; RT I 2009, 34, 229; RT I 2010, 7, 27; RT I, 09.03.2011, 2) § 2 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses:
„31) – ülestõusmispühade 2. püha;“
 
2. Teeme     ettepaneku täiendada töölepingu seadust sättega, et rahvuspüha või     kuupäevaliselt kindlaksmääratud riigipüha langemise korral iganädalasele puhkepäevale (laupäevale või pühapäevale) loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev.

Ettepanek seaduse muudatuse sõnastuse osas:
Töölepingu seadust (RT I 2009, 5, 35; RT I 2009, 11, 67; RT I 2009, 15, 93; RT I 2009, 26, 159; RT I 2009, 29, 176; RT I 2009, 36, 234; RT I 2010, 22, 108; RT I, 10.02.2012, 1; RT I, 25.05.2012, 24; RT I, 10.07.2012, 2; RT I, 22.12.2012, 15; RT I, 12.07.2014, 1; RT I, 13.12.2014, 1; RT I, 17.12.2015, 1; RT I, 08.07.2016, 1; RT I, 07.12.2016, 1) täiendatakse §-ga 53¹ järgmises sõnastuses:
 
„§ 53¹. Rahvuspüha ja kuupäevaliselt kindlaksmääratud riigipüha langemine iganädalasele puhkepäevale.
Rahvuspüha või kuupäevaliselt kindlaksmääratud riigipüha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev, arvestades §-s 52 sätestatut."
 
Esimese ettepaneku eesmärk
 
Pühade ja tähtpäevade seaduse muudatuse jõustumisel väheneb Eestis keskmine aastane tegelikult töötatud tundide arv töötaja kohta. OECD andmetel töötati Eestis 2015. aastal keskmiselt 1852 tundi aastas töötaja kohta[1]. Seevastu oli sama näitaja Soomes 1646 tundi, Rootsis 1612 tundi ja Saksamaal 1371 tundi. OECD keskmine näitaja oli 2015. aastal 1756 tundi. Seega on Eestis võimalik anda inimestele täiendav puhkepäev, ilma et keskmine tegelikult töötatud tundide arv töötaja kohta väheneks OECD keskmisest lühemaks.
 
Pühade ja tähtpäevade seaduse muudatuse jõustumisel muutub ülestõusmiste 2. püha Eestis riigipühaks nagu enamustes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellega lihtsustub ettevõtete olukord, kes peavad oma töös igapäevaselt suhtlema teistes riikides asuvate ettevõtetega. Põhjamaades ning Lätis ja Leedus, kellega on Eestil kõige tihedam majanduslik seotus, on ülestõusmiste 2. püha riigipüha ja puhkepäev. 
 
Samuti kaob seaduse vastuvõtmisega olukord, kus ülestõusmispühade 2. püha on Eestis küll tavaline tööpäev, kuid ometigi pankadevahelised ülekanded ei toimu, sest Euroopa Keskpangal on puhkepäev. Seetõttu on täna paljude ettevõtete töö ülestõusmispühade 2. pühal nagunii pärsitud. 
 
Rahva ja eluruumide loendus 2011 andmete põhjal on Eestis üle 300 000 kristlase[2]. Paljude jaoks ülestõusmispühad on väga olulised, sh ülestõusmispühade teine püha. Muudatuse jõustumine aitab saavutad Eesti ühiskonnas suuremat tolerantsust ja solidaarsust.
 
Lisaks varasemalt Riigikogus korduvalt tehtud ettepanekutele, muuta ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks, on ka Vabariigi Valitsus samasisulise ettepaneku 31.12.2013.a. saanud[3]. Ettepaneku osas saadetud vastuses teatas justiitsminister Hanno Pevkur muuhulgas, et ülestõusmispühad koos 1. ja 2. pühaga on kristlik püha ning teistes riikides sellena ka riigipühade hulka arvatud. Riigid, kus ülestõusmispühade 2. püha on riigipüha, ei ole seda püha riigipühade hulka arvanud seetõttu, et teistes riikides see nii on, vaid et seda püha on traditsiooniliselt tähistatud ning see on osa kultuurist ja väljakujunenud väärtussüsteemist.

Tehes tagasivaate ajalukku tuleb tõdeda, et esimese Eesti Vabariigi ajal kehtinud pühade ja puhkepäevade seaduse (RT 1937, 24, 202) § 1 järgi oli riigipühaks teiste hulgas ka ülestõusmispühade teine püha[4]. Seega on olemas traditsioon, mida nüüd on võimalus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal vääriliselt jätkata.
 
Teise ettepaneku eesmärk
Töölepingu seaduse muutmise eesmärgiks on tagada rahvale kuupäevaliselt määratletud rahvuspüha ja riigipühadega kaasnevad lisa puhkepäevad ka siis, kui rahvuspüha või riigipüha langeb iganädalasele puhkepäevale.

Nimetatud seadusemuudatusega rõhutatakse meie rahvuspüha ja riigipühade tähtsust ning tuuakse nende tähistamine rahvale tuntavamaks ja lähemale.

Ettepaneku kohaselt ei kaasne lisa puhkepäev nn nädalapäevade suhtes kindlaksmääratud pühadega, mida on kokku kolm, kuna nende sellise fikseerimisega on selgelt väljendatud nende iseloom üldiste puhkepäevade ja tööpäevade suhtes.

Ettepanekuga nö lükatakse edasi puhkepäev, mitte aga püha (pühaga kaasnev puhkepäev).
Kui kuupäevaliselt kindlaksmääratud püha langeb puhkepäevale, on puhkepäevaks esimene järgnev tööpäev. Üldiste puhkepäevade korral tähendab see, et kui püha langeb laupäevale või pühapäevale, on esimeseks järgnevaks tööpäevaks esmaspäev või näiteks teisipäev, kui esmaspäev ise oleks püha ja puhkepäev. Kui püha langeb nii laupäevale kui ka pühapäevale, arvestatakse kõigepealt esimese püha järgi puhkepäev, milleks on esmaspäev, ja siis teise püha järgi esimene vaba tööpäev, milleks on nüüd teisipäev.
 
Muudatuse jõustumisel kaob üldine nördimus puhkepäevale langevate pühade pärast - enam ei oleks nn raisku läinud pühi. Vabad päevad aitavad vabaneda tööpingest ning nendel päevadel on rohkem võimalusi perega tegelemiseks, lähedaste külastamiseks ning sportimiseks. Stressi maandamine ning sportimine mõjub positiivselt rahva tervisele.

Täiendavad puhkepäevad annavad inimestele paremad võimalused kultuuriürituse külastamiseks ja siseturismiga tegelemiseks ning seeläbi aidatakse kaasa vastavate valdkondade arengule.  
 
Käesolev kollektiivne pöördumine esitatakse Riigikogule märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse ja Riigikogu kodu- ja töökorra seadus § 1529 lõike 1 alusel. 
 
Pöördumise koostamisel on kasutatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni[5] ja Riigikogu esimehe Eiki Nestori[6] poolt varasemalt vastavate seaduste muutmiseks Riigikogus esitatud eelnõude materjale.

[1] Average annual hours actually worked per worker  http://stats.oecd.org/index.aspx?DataSetCode=ANHRS
[2] Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0451&lang=2
[3] http://bit.ly/2iLswEN
[4] http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/133508
[5] http://bit.ly/2jbjCza
[6] http://bit.ly/2hY1xnn

Menetlusinfo

  1. Põhiseaduskomisjoni 26.09.2017 istungi protokoll nr 127

    Võtsid osa: Jüri Adams, Arto Aas, Helmut Hallemaa, Ivari Padar, Kalle Laanet, Lauri Luik, Mart Nutt, Peeter Ernits, Tiit Terik, Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Karin Tuulik (nõunik), Kristo Varend (nõunik) Puudus: Jaak Madison 2. Kollektiivse pöördumise selle osa, millega tehti ettepanek muuta ülestõusmispühade teine püha riigipühaks, arutelu jätkamine Marko Pomerants sõnas, et eelmistest komisjoni aruteludest võib järeldada, et komisjoni liikmete seisukohad ülestõusmispühade teise püha suhtes on erinevad ning selle püha riigipühaks muutmise puhul jaotuvad hääled pooleks. Mart Nutt sõnas, et tema hinnangul ei ole Eestis viimase kahekümne aasta jooksul toimunud midagi sellist, mille tõttu oleks vaja tähtpäevi või vabu päevi juurde lisada. Kui midagi sellist peaks juhtuma, siis on võimalik selle küsimuse juurde tagasi tulla, kuid täna selle jaoks vajadust ei ole. Jüri Adams märkis, et uue riigipüha tekkimisega suureneb puhkepäevade arv ning see avaldab mõju ka palgakuludele. Adams arvas, et komisjoni vastuskirjas peaks otsust põhjendades tooma välja ka konkreetsed arvandmed, mis illustreeriksid lisanduva puhkepäeva majanduslikku mõju. Marko Pomerants vastas, et tegemist on emotsionaalse teemaga ning riigipühade lisamise pooldajaid majanduslikud argumendid ilmselt ei mõjuta. Lauri Luik sõnas, et ta on üldiselt eelkõnelejatega nõus ning lisas, et kui tulevikus soovitakse suurendada riigipühade arvu, siis tuleks kaaluda ka ettevõtjatele tekkiva kahju kompenseerimist. Üldine hoiak võiks olla selline, et kui riik võtab vastu otsuseid, mis tekitavad ettevõtjatele majanduslikku kahju, siis peab riik olema valmis need kahjud ka hüvitama. Ivari Padar sõnas, et majanduslikku mõju on keeruline arvutada ning on olnud ka arvamusi, et täiendava riigipüha lisamine ei avaldagi mingisugust mõju. Padar nõustus, et tegemist on emotsionaalse teemaga. Marko Pomerants arvas, et riigi vaatenurgast on kulu kindlasti olemas. Jüri Adams märkis, et kui spetsialistid väidavad, et kulusid ei kaasne või neid ei ole võimalik kindlaks teha, siis see näitab nende ebaprofessionaalsust. Marko Pomerants sõnas, et riigipühade lisamisega ei tohiks käia ümber kergekäeliselt ning tema arvates ei ole hetkel ühtegi sellist riigipüha, mille võiks asendada 2.ülestõusmispühaga. Otsustati: 2.1 Mitte nõustuda ettepanekuga, mille kohaselt muudetakse 2. ülestõusmispüha riigipühaks ja puhkepäevaks (konsensus – Marko Pomerants, Mart Nutt, Lauri Luik, Arto Aas, Ivari Padar, Jüri Adams). https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b067e2df-fc24-475e-bcbd-e25a418757e3

  2. Põhiseaduskomisjoni 18.09.2017 istungi protokoll 125

    Võtsid osa: Jüri Adams, Arto Aas, Helmut Hallemaa, Ivari Padar, Kalle Laanet, Lauri Luik, Mart Nutt, Peeter Ernits, Tiit Terik, Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Karin Tuulik (nõunik), Kristo Varend (nõunik) Puudus: Jaak Madison Päevakord: 7. Kollektiivse pöördumise selle osa, millega tehti ettepanek muuta ülestõusmispühade teine püha riigipühaks, arutelu jätkamine https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/1382c236-4e9e-48f8-a0ef-7998ef8bc7b9 Aja puudusel päevakorrapunkti ei arutatud ning arutelu lükkus edasi.

  3. Vastus kollektiivsele pöördumisele „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.“

    Lugupeetud Urmas Ambur, Põhiseaduskomisjon tänab kollektiivses pöördumises „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ esitatud ettepanekute eest. Põhiseaduskomisjon on Teie esitatud pöördumises tehtuid ettepanekuid arutanud oma käesoleva aasta 16. mai, 15. ja 19. juuni ning 26. septembri istungitel. Nagu me oma 19. juuni ja 16. augusti kirjades märkisime, siis otsustas komisjon 19. juuni istungil pöördumise selles osas, mis tegi ettepaneku näha ette nädalavahetusele langeva riigipüha korral järgneva tööpäeva muutmise puhkepäevaks, tagasi lükata. Komisjonis oldi valdavalt arvamusel, et lisapuhkepäevade ettenägemine ei ole põhjendatud. Avaldati arvamust, et erasektoris on võimalikud erinevad kokkulepped, kuid avalikus sektoris puhkavad inimesed aastas 35 kalendripäeva, mis on võrreldes erasektoriga nädala võrra pikem ning täiendava puhkepäeva lisamine ei ole mõistlik. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 38 lõikele 1 võtab komisjon oma otsused vastu poolthäälteenamusega. Teie ettepanek näha ette nädalavahetusele langeva riigipüha korral järgneva tööpäeva muutmine puhkepäevaks ei saanud komisjoni 19. juuni istungil poolthäälteenamust. 26. septembri istungil langetas komisjon lõpliku otsuse ka ettepaneku selle osa kohta, mis nägi ette ülestõusmispühade teise püha muutmist riigipühaks. Endiselt oldi komisjonis arvamusel, et lisanduva riigipüha ettenägemine ei ole põhjendatud, kuna eraettevõtjad saavad ise igal ajal oma töötajatele vabu päevi lubada ja oma ettevõtte mingiteks päevadeks sulgeda. Avaliku sektori puhul toob aga ettepanekute arvestamine kaasa selle, et teatud teenused võivad jääda kättesaamatuks ja teatud palgakulud suurenevad. Seega ei leidnud ka see osa ettepanekust toetust. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud põhiseaduskomisjon pöördumises esitatud ettepanekutega ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 punktile 5 otsustas komisjon esitatud ettepanekud tagasi lükata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants Põhiseaduskomisjoni esimees

  4. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati esitatud ettepanek tagasi lükata.

  5. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati jätkata arutelu komisjonis.

  6. Vastukiri 16.08.2017 Kollektiivne pöördumise menetlemisest

    Lugupeetud Urmas Ambur, Täname Teid märgukirja eest, mis puudutab kollektiivse pöördumise „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ menetlemist põhiseaduskomisjonis. Vastuseks Teie kirjale selgitame järgmist: Riigikogu juhatus suunas nimetatud kollektiivse pöördumise menetlemiseks põhiseaduskomisjonile. Põhiseaduskomisjon on pöördumist arutanud kolmel korral: oma 16.mai ning 15. ja 19. juuni istungitel. 16. mai istungile olite kutsutud kui pöördumise kontaktisik pöördumist selgitama. 15. juuni istungil komisjon nö kaardistas seisukohti ning 19. juuni istungil otsustas komisjon pöördumise selles osas, mis tegi ettepaneku näha ette nädalavahetusele langeva riigipüha korral järgneva tööpäeva muutmise puhkepäevaks, tagasi lükata. Komisjonis oldi valdavalt arvamusel, et lisapuhkepäevade ettenägemine ei ole põhjendatud. Komisjonis avaldati arvamust, et erasektoris on võimalikud erinevad kokkulepped, kuid avalikus sektoris puhkavad inimesed aastas 35 kalendripäeva, mis on võrreldes erasektoriga nädala võrra pikem ning täiendava puhkepäeva lisamine ei ole mõistlik. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 38 lõikele 1 võtab komisjon oma otsused vastu poolthäälteenamusega. Teie ettepanek näha ette nädalavahetusele langeva riigipüha korral järgneva tööpäeva muutmine puhkepäevaks ei saanud komisjoni 19. juuni istungil poolthäälteenamust. Komisjon ei kujundanud veel lõplikku seisukohta ülestõusmispühade teise püha riigipühaks muutmise osas. Kuigi komisjonis ei jäänud ka selle ettepaneku osas domineerima toetav seisukoht, leidis komisjon siiski, et seda osa ettepanekust võiks enne lõpliku seisukoha kujundamist veel arutada laiemas ringis ehk fraktsioonide esindajatega. Seda eelkõige seetõttu, et komisjoni liikmed esitasid alternatiivseid lahendusvariante. Oldi arvamusel, et Eestis ei ole vajadust uute riigipühade järele, teisalt arvati, et ülestõusmispühade teine püha võiks olla riigipüha, aga samas ei oldud nõus riigipühade arvu suurendamisega. Seetõttu soovib komisjon seda küsimust arutada veelkordselt fraktsioonide esindajatega ning seejärel kujundada komisjoni seisukoht RKTTS 182. peatüki kohaselt. Kinnitan, et põhiseaduskomisjonil ei olnud ega ole kavatsust jätta pöördumine selles osas menetlemata, vaid komisjon on tegutsenud oma parimal äranägemisel ja heas usus. Antud juhul ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et komisjoni töö tegemise tempo oli mai lõpus ja juuni alguses veidi pärsitud seoses komisjoni esimeeste vahetumistega. Komisjon on teadlik, et ettenähtud kuuekuuline tähtaeg saabub käesoleva aasta 16. augustil, mis langeb aga istungjärkudevahelisele ajale. Kuna tegemist ei ole pakilise riigielu küsimusega, mis vajaks kohest lahendamist, siis ei pidanud komisjon vajalikuks erakorraliselt koguneda, vaid seisukoht kujundatakse esimesel võimalusel sügisistungjärgu alguses. Täname veelkord esitatud ettepanekute ning märgukirja eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants Põhiseaduskomisjoni esimees https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/27799ed0-3449-4fb0-b432-796caca567f0

  7. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

    Otsustati esitatud ettepanek tagasi lükata.

  8. Kiri Riigikogule

    PealkiriKollektiivse pöördumise menetlemisest - Kollektiivne pöördumine Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele
    Saatja
    • U. A.

  9. Kiri Riigikogu Juhatusele - Kollektiivse pöördumise menetlemisest

    Lugupeetud Riigikogu juhatuse liikmed, 16.02.2017.a. tegi Riigikogu juhatus otsuse võtta menetlusse Urmas Amburi k.a 3. veebruaril algatatud kollektiivne pöördumine „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.“ ja edastada see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile. Kollektiivses pöördumises tehti sisuliselt kaks ettepanekut: 1. Täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks; 2. Täiendada töölepingu seadust sättega, et rahvuspüha või kuupäevaliselt kindlaksmääratud riigipüha langemise korral iganädalasele puhkepäevale (laupäevale või pühapäevale) loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) § 15212 lõikele 1 arutab komisjon pöördumist kolme kuu jooksul ning teeb otsuse pöördumise kohta kuue kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest arvates. Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud pöördumist oma käesoleva aasta 16. mai ning 15. ja 19. juuni istungitel. Põhiseaduskomisjoni 19.06.2017 nr 1-6/17-10/3 kirja kohaselt ei leidnud toetust ettepanek, mille kohaselt oleks nädalavahetusele langeva püha korral järgnev tööpäev puhkepäev. Seega otsustas komisjon kollektiivses pöördumises tehtud ettepaneku selles osas tagasi lükata. Vastavalt RKKTS § 15214 lõikele 2 on komisjonil õigus teha otsus esitatud ettepanek tagasi lükata, kuid tagasilükkamise korral peab otsust põhjendama pöördumisel märgitud kontaktisikule või -isikutele. Põhiseaduskomisjoni ei ole esitanud mitte mingisuguseid põhjendusi, millistel kaalutlustel ja millistele argumentidele tuginedes otsustati tagasi lükata ettepanek, mille kohaselt oleks nädalavahetusele langeva püha korral järgnev tööpäev puhkepäev. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 71 lõike 5 kohaselt võib samasisulise pöördumise võib esitada üks kord kahe aasta jooksul. Lähtudes eelpool toodust olen seisukohal, et komisjoni otsuse põhjendusi tuleb kollektiivse pöördumise tagasilükkamise korral pidada väga olulisteks. Põhjendused aitavad pöördumise algatajatel ja toetajatel paremini mõista, millised olid need asjaolud, miks komisjon rohkem kui 1000 inimese poolt allkirjastatud pöördumise tagasi lükkas. Samuti võimaldavad põhjendused kahe aasta möödumisel analüüsida, kas samasisulise pöördumise esitamine oleks mõistlik või esinevad jätkuvalt mingid asjaolud, mille tõttu pöördumine ei leiaks toetust. Kollektiivse pöördumise algatajana olen seisukohal, et nii minul kui ka kõikidel teistel rohkem kui tuhandel pöördumise allkirjastanud isikul on õigus teada, millised on ettepaneku tagasilükkamise põhjused. Põhiseaduskomisjoni 19.06.2017 nr 1-6/17-10/3 kirja kohaselt ei kujundanud komisjon lõplikku seisukohta ülestõusmispühade teise püha riigipühaks muutmise osas. Komisjon leidis, et selles osas on vajalik arutelu jätkata ning kutsuda komisjoni esimehe eestvedamisel kokku fraktsioonide esindajad, et üheskoos seisukoht kujundada. Seisukoht kujundatakse Riigikogu sügisesel istungjärgul. Põhiseaduskomisjoni kirja sisust võib aru saada, et antud küsimuses seisukoha kujundamiseks korraldatakse komisjoni esimehe eestvedamisel arutelu fraktsioonide esindajatega käesoleva aasta sügisel. Soovin siinkohal juhtida tähelepanu RKKTS § 15213 punktidele 1 – 6, milles on välja toodud, mida võib komisjon pöördumist menetledes otsustada. Toodud loetelus pöördumise arutelu komisjonist välja viimist fraktsioonide esindajate koosolekule ei ole otseselt ette nähtud. RKKTS § 15213 punkti 6 kohaselt võib komisjon lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil, kuid antud juhul ei selgunud komisjoni kirjast, kas fraktsioonide esindajate arutelu lahendaks probleemi pöördumises tehtud ettepaneku kohaselt. Riigikogu töögraafiku kohaselt algab sügisistungjärk 11. septembril 2017.a.. Arvestades Riigikogu juhatuse 16.02.2017.a. otsust võtta pöördumine menetlusse, tuleb komisjonil teha otsus pöördumise kohta hiljemalt käesoleva aasta augustikuu jooksul. Seega arutelu komisjonist fraktsioonide esindajate koosolekule viimise korral ja pöördumise arutamine peale tähtaega, kui mille jooksul tuleb teha komisjoni otsus, ei järgiks põhiseaduskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastavaid sätteid. Kollektiivse pöördumise esitajatele muutuks pöördumise edasine menetlemine ebamääraseks, sest erinevalt seaduses toodud kollektiivse pöördumise menetlemise korrast ei ole fraktsioonide esindajate koosolekute osas vastavat korda kehtestatud. Käesolevaga palun Riigikogu juhatusel anda põhiseaduskomisjonile suunis, et: 1. kollektiivse pöördumise menetlemisel tuleb ettepaneku tagasilükkamise korral otsust põhjendada; 2. kollektiivse pöördumise osas tuleb teha otsus kuue kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest arvates. Täiendavalt palun juhtida põhiseaduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et pöördumise allkirjastanud 1067 isikul on õigustatud ootus, et pöördumist menetletakse seaduses toodud viisil ja tähtaegadel. Antud juhul ei riivata pöördumise mittenõuetekohase menetlemisega ainult ühe inimese õigusi vaid riivatakse samaaegselt 1067 inimese õigusi. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Ambur https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/dc8d7015-1846-4d73-a5c2-d732a9e1e977

  10. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

    Otsustati esitatud ettepanek tagasi lükata.

  11. Vastuskiri kollektiivsele pöördumisele

    Lugupeetud Urmas Ambur, Põhiseaduskomisjon tänab kollektiivses pöördumises „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ esitatud ettepanekute eest. Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud pöördumist oma käesoleva aasta 16. mai ning 15. ja 19. juuni istungitel. Komisjonis ei leidnud toetust ettepanek, mille kohaselt oleks nädalavahetusele langeva püha korral järgnev tööpäev puhkepäev. Seega otsustas komisjon ettepaneku selles osas tagasi lükata. Komisjon ei kujundanud aga lõplikku seisukohta ülestõusmispühade teise püha riigipühaks muutmise osas. Komisjon leidis, et selles osas on vajalik arutelu jätkata ning kutsuda komisjoni esimehe eestvedamisel kokku fraktsioonide esindajad, et üheskoos seisukoht kujundada. Seisukoht kujundatakse Riigikogu sügisesel istungjärgul. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants Põhiseaduskomisjoni esimees

  12. Põhiseaduskomisjon arutas täiendavate puhkepäevade lisamist

    Põhiseaduskomisjon leidis tänasel istungil, et ülestõusmispühade teise püha muutmine riigipühaks vajab täiendavat arutelu. Komisjoni esimees Marko Pomerants pidas vajalikuks kutsuda sügisistungjärgu alguses kokku fraktsioonide esindajad, et selles küsimuses kujundada ühine seisukoht. „Kuna ülestõusmispühade teise püha riigipühaks muutmise osas on Riigikogus erinevaid arvamusi, siis tuleb selguse saamiseks veel vaeva näha. Eksisteerib ka ettepanek, et täiendavaid puhkepäevi ei peaks kalendrisse lisanduma, aga ülestõusmispühade teist püha võiks Eestis siiski tähistada. Riigipüha nädalavahetusele sattumisel täiendava puhkepäeva andmist põhiseaduskomisjon ei toetanud,“ ütles Marko Pomerants. Jaak Madison lisas, et peaaegu kõikides Euroopa Liidu riikides on ülestõusmispühade teine püha puhkepäev ja ta ei näe mingit põhjust, miks ei peaks see nii olema ka Eestis. Nädalavahetustele sattuvate riigipühade liigutamine tööpäevadele väärib Madisoni hinnangul täiendavat arutelu ja ka selles küsimuses oleks tema sõnul palju üle võtta teistelt riikidelt. Urmas Amburi algatatud kollektiivne pöördumine „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ on kogunud enam kui tuhat allkirja. Pöördumisega taotletakse nädalavahetusele langeva püha korral järgneva tööpäeva muutmist puhkepäevaks ja ülestõusmispühade teise püha muutmist riigipühaks. Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis ettenähtud 11 riigipüha. Nendeks on uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade esimene püha, kevadpüha, nelipühade esimene püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Lisaks on seadusega kehtestatud üks rahvuspüha – vabariigi aastapäev. Valdavalt kattuvad Eesti riigipühad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kehtestatud pühadega. Erandiks on ülestõusmispühade teine püha, mis on erinevalt Eestist euroliidus valdavalt riigipüha. Sel aastal langeb Eestis nädalavahetusele neli kuupäevaliselt kindlaks määratud püha. https://www.riigikogu.ee/pressiteated/pohiseaduskomisjon-arutas-taiendavate-puhkepaevade-lisamist/

  13. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati jätkata arutelu komisjonis.

  14. Põhiseaduskomisjoni istungi protokoll

    Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungi protokoll nr 116 file:///C:/Users/admin/Downloads/2017.05.16%20protokoll.pdf Protokollija: Silja Tammeorg Võtsid osa: Ken-Marti Vaher, Jüri Adams, Anneli Ott, Arto Aas, Helmut Hallemaa, Inara Luigas (Ivari Padari asendusliige), Igor Gräzin (Kalle Laaneti asendusliige), Mart Nutt, Peeter Ernits, Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Karin Tuulik (nõunik), Kristo Varend (nõunik) Puudusid: Jaak Madison ja Lauri Luik Kutsutud: pöördumise esitajate kontaktisik Urmas Ambur (1. päevakorrapunkti juures), Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Kristel Siitam-Nyiri (2.päevakorrapunkti juures); algataja esindaja Andres Herkel ja Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi (3. päevakorrapunkti juures) 1. Kollektiivse pöördumise „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.“ arutelu Urmas Ambur selgitas, et tema on kollektiivse pöördumise „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.“ algataja ja tehnilise poole läbiviija. Pöördumine on tegelikult kõikide inimeste poolt, kes on sellele allkirja andnud ning leidnud, et see vastab nende tahtele. Urmas Ambur märkis, et Eestis on taasiseseisvumise ajast alates jäänud ülestõusmispühade teine püha tavaliseks tööpäevaks, kuivõrd ülejäänud Euroopa riikides, va Maltal ja Portugalis, on see puhkepäevaks. Eesti Kirikute Nõukogu esindajaid oskaksid kindlasti palju paremini selgitada, kui tähtis on see püha kristlastele. Teine esitatud ettepanek lisada puhkepäev, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele, käsitleb eelkõige neid kuupäevaliselt kindlaks määratud riigipühasid, mis langevad nädalavahetusele. Järgmisel aastal on näiteks väga palju selliseid pühasid, mis langevad nädalavahetusele. See tekitab inimestes tunde, nagu nende vaba päev oleks ära võetud, kuna see langes nädalavahetusele. Kõnealune muudatus annaks inimestele rohkem aega perega veetmiseks ja muuhulgas aitaks arendada ka siseturismi, sest lisanduvad puhkepäevad annavad inimestele rohkem võimalusi ringi liikuda. Ka kultuuri ja muusikatööstusele tuleks lisanduvad puhkepäevad kasuks. Ühelt poolt on olemas muidugi ettevõtjate vaade, kes peavad andma oma töötajatele lisanduvaid puhkepäevi, aga samas tuleks vaadata ka asja teist külge, et mida lisanduvad puhkepäevad annavad emotsionaalselt inimestele juurde ja mida need annavad juurde inimeste tervisele. Praegu on pöördumisega välja pakutud nö maksimumprogramm, aga samas ei pea ju kõik nädalavahetusele langevad pühad olema vabad päevad, võivad olla ka ainult kõige olulisemad. Isegi, kui algne ettepanek ei leia toetust, siis võiks kaaluda võimalust, et üksnes väga tähtsate riigipühade sattumine puhkepäevale annaks inimesetele lisapuhkepäeva. Kõik saavad ju aru, et 24. veebruar on märksa olulisem püha, kui näiteks 1. mai. Mart Nutt küsis, et kas pöördumise esitajate esindaja oskab öelda, millistes riikides on see praktika, et kui püha satub nädalavahetusele, siis antakse lisapuhkepäev? Urmas Ambur vastas, et tal ei ole praegu otseselt nimekirja neist riikidest, aga tema teada on Lätis selline süsteem. Kui komisjon soovib, siis ta saab komisjonile saata täiendava analüüsi selle kohta. Mart Nutt leidis, et see info oleks hea ja lisaks võiks olla ka väike kalkulatsioon selle kohta, kui palju jääb riigil tulu saamata, kui anda selliseid lisanduvaid vabu päevi. Urmas Ambur märkis, et selline ettepanek ei ole Riigikogus esimest korda arutusel ja tema teada pidi Justiitsministeerium käesoleva aasta alguses koostama analüüsi teemal, et kui palju jääb riigil tulu saamata, kui selline ettepanek leiaks toetust. Peeter Ernits sõnas, et talle see ettepanek meeldib ja tema oleks huvitatud, kui suur oleks hoopis sotsiaalmajanduslik tulu riigile, kui selline ettepanek leiaks toetust. Urmas Ambur vastas, et ta ei ole oma pöördumisele majanduslikku arvestust juurde teinud, sest sellel on niivõrd palju erinevaid aspekte. Samas võib öelda, et mitmed ettevõtted on juba ka omaalgatuslikult andnud töötajatele vabu päevi, kui näiteks püha ja nädalavahetuse vahele jääb üksik tööpäev. See tuleneb sellest, et ettevõtjate heaolu on kasvanud ja töötajate heaolu soovitakse rohkem tagada. Arto Aas märkis, et eelkõige puudutab kõnealune ettepanek avalikku sektorit, sest eraettevõtjad saavad ise igal ajal oma töötajatele vabu päevi lubada ja oma ettevõtte mingiteks päevadeks sulgeda. Avaliku sektori puhul aga toob ettepanek kaasa selle, et teatud teenused võivad jääda kättesaamatuks ja teatud palgakulud suurenevad. Aas leidis, et temale jääb ettepaneku mõte arusaamatuks, sest kui püha langeb nädalavahetusele, siis see on igal juhul vaba päev, mis annab võimaluse veeta aega reisides või oma perega. Aas tundis huvi, keda täpsemalt kollektiivse pöördumise kontaktisik esindab? Kas teatud usuringkondi? Urmas Ambur vastas, et kui ta selle ettepaneku tegi ja sellele allkirju koguma hakkas, siis ta ei konsulteerinud eelnevalt usuringkondadega ega ka mingis teises spetsiifilises valdkonnas tegutsevate isikutega. Tegemist on lihtsalt tavapärase rahvaalgatusega. Samaaegselt, kui see ettepanek sai pandud rahvaalgatuse leheküljele (rahvaalagatus.ee) välja, hakkasid ka erakonnad arutama puhkepäevale langevate riigipühade küsimust. Ken-Marti Vaher selgitas, et pöördumine on jõudnud põhiseaduskomisjoni lauale tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses kehtestatud kollektiivse pöördumise menetlemise regulatsioonist, mis näeb ette, et asjaomane komisjon arutab pöördumist kolme kuu jooksul pöördumise esitamisest ja kuue kuu jooksul langetab pöördumise kohta otsuse1. Ken-Marti Vaher märkis, et pöördumise kohta on põhiseaduskomisjonile saatnud 10.03.2017 kirja ka Eesti Kirikute Nõukogu ning küsis, kas pöördumise esitajad on kohtunud antud teemal Eesti Kirikute Nõukoguga? Urmas Ambur vastas, et Kirikute Nõukoguga ei ole nad kohtunud ja seda teemat arutanud. Anneli Ott leidis, et tegemist on sümpaatse algatusega ja Eesti ühiskonnas on tema arvates väga palju gruppe, kes seda toetavad. Ülestõusmispühade teise püha puhul on usulise külje rõhutamine asjakohane, aga kindlasti tuleb arvestada ka seda, et enamus Euroopa riikides on ülestõusmispühade teine püha vaba päev ja tuleb mõelda, et kas Eesti on tõesti oma riigi ülesehitamisega niivõrd hõivatud, et ei saa lubada seda püha vaba päevana. Teine ülestõusmispüha on ka kevadpüha, millega kaasnevad oma traditsioonid, mida peredes järgitakse ja see on kindlasti oluline aeg, mida veeta oma perega. Mis puudutab pöördumise teist ettepanekud anda puhkepäevale langeva riigipüha eest vaba päev, siis see on samuti õigustatud. Kui erasektoris antakse tihti töötajatele vabu päevi, kui näiteks pühade ja nädalavahetuse vahele jääb üks tööpäev, siis samamoodi võiks see tegelikult olla ka avalikus sektoris, sest miks ei võiks riik enda töötajaid rohkem väärtustada. Töötundide nö taga ajamine ei tõsta tegelikult töö kvaliteeti ja lõpuks peab inimene saama puhata ning olema rahul. Kui inimestes kasvab ülekoormatuse tõttu pidev äng, siis see ei too ka riigile kasu. Ühelt poolt küll räägitakse majanduskasvu olulisusest, aga sama oluline on ka inimeste tervis, perekonna heaolu jne. See ei ole õige, et selliseid otsuseid tehakse üksnes majanduslikust aspektist lähtudes. Peeter Ernits märkis, et ka tema arvates tõuseks ettepaneku elluviimisest pigem tulu ja mitte rahalist tulu, vaid just sotsiaalmajanduslikku tulu (emotsionaalne ja tervist parandav tulu). Igor Gräzin leidis, et ülestõusmispühade teise püha kirstlik mõte on selles, et ei tohi kahelda jumalas ja teine püha on tegelikkuses kahtlemise püha. Pole kindel, kas kahtlemise püha peaks olema vaba päev. Gräzin märkis, et kui riik käsib tööandjatel anda töötajatele vaba päev, siis need tööandjad, kes annavad selle vaba päeva üksnes riigi käsul, püüavad seda teiste päevade arvelt töötajatelt lõpuks tagasi võtta. See tekitab töösuhetes uusi pingeid. Urmas Ambur sõnas, et mitmete inimeste jaoks ei ole ülestõusmisepühade teine püha kahtlemise püha, vaid pigem on see aeg, mis tähistab ülestõusmist ja seda, et kõik hakkab paremaks minema. Pigem on tegemist rõõmupäevaga, mis toob midagi uut kõigile neile, kes millessegi usuvad. Jüri Adams tundis huvi, millal hakati pöördumisele allkirju koguma ja kui palju allkirju koguti? Urmas Ambur vastas, et pöördumisele andis oma allkirja 1065 isikut ja kui pöördumine pandi rahvaalgatuse kodulehele ülesse esialgu avalikuks aruteluks, siis ei tulnud pöördumisele ei sisu ega sõnastuse osas ühtegi ettepanekut. Kollektiivne pöördumine algatati k.a 3. veebruaril. Jüri Adams märkis, et pöördumises tehakse ettepanek täiendada töölepingu seadust sättega, et rahvuspüha või kuupäevaliselt kindlaksmääratud riigipüha langemisel iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev. Kui selline sisuline täiendus tehtaks töölepingu seadusesse, siis kuidas sellest saaks tuleneda, et tegemist on üldkehtiva kohustusega. Väga paljud inimesed ei tööta mitte töölepingu alusel, vaid mingite muude lepingute alusel. Adams küsis, kas pöördumise esitajad leiavad, et ettepaneku eesmärki ei ole võimalik saavutada vabatahtliku üleskutse teel? Urmas Ambur vastas, et kindlasti oleks see üleskutse positiivne ja sellel on ka juba praegu järgijaid. Mis puudutab muudatuste tegemist töölepingu seadusesse, siis kollektiivse pöördumise esitamisel vaatab Riigikogu ju alati konkreetse pöördumise läbi ning juhul, kui ta seda pöördumist toetab, siis leiab ka sobiva vormi seadusandluses. Riigikogu hindab sellisel juhul, kas tuleb muuta ainult töölepingu seadust või ka teisi seaduseid. Pöördumise algatajad ei pruugi olla alati kõiki aspekte lõpuni läbi mõelnud. Otsustati: 1.1 Jätkata arutelu komisjonis (konsensus - Ken-Marti Vaher, Mart Nutt, Anneli Ott, Inara Luigas, Peeter Ernits, Helmut Hallemaa, Jüri Adams, Arto Aas, Igor Gräzin).

  15. Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungi protokoll nr 121

    Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungi protokoll nr 121 Juhataja: Jüri Adams Protokollija: Silja Tammeorg Võtsid osa: Anneli Ott, Arto Aas, Toomas Paur (Helmut Hallemaa asendusliige), Ivari Padar, Lauri Luik, Mart Nutt, Peeter Ernits, Anna-Liisa Pärnalaas (konsultant), Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Karin Tuulik (nõunik), Kristo Varend (nõunik) Puudusid: Jaak Madison ja Kalle Laanet Kutsutud: riigi peaprokurör Lavly Perling (4. päevakorrapunkti juures) 3. Kollektiivse pöördumise „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ arutelu jätkamine Karin Tuulik selgitas, et kollektiivne pöördumine võeti menetlusse käesoleva aasta 16.veebruaril. Pöördumises tehakse ettepanek täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmise 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Lisaks tehakse pöördumisega ettepanek täiendada töölepingu seadust sättega, et rahvuspühal ja kuupäevaliselt kindlaksmääratud riigipüha langemisel laupäevale või pühapäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale langev tööpäev. Põhiseaduskomisjon arutas pöördumist oma käesoleva aasta 16. mai istungil. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS § 15212) kohaselt peab komisjon arutama kollektiivset pöördumist kolme kuu jooksul ja tegema otsuse 6 kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest. Komisjon võib pöördumist menetledes otsustada: algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu; korraldada avalik istung; edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks; edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks; esitatud ettepanek tagasi lükata või lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil (RKKTS 15213). Mart Nutt sõnas, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ei toeta pöördumises esitatud ettepanekuid. Igal aastal on kuupäevad ja nädalapäevad erinevas suhtes ning korduvad päris pika aja tagant. See, et riigipühad on mingil aastal puhkepäevad ja mingil aastal ei ole, on lihtsalt paratamatult nii meie kalendris välja kujunenud. Puhkepäevade arvu suurenemist ei saa pidada õigeks. Ivari Padar selgitas, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab pigem pöördumises esitatud teist ettepanekut, mille kohaselt riigipüha langemisel puhkepäevale antakse lisaks üks vaba päev. Eeldatavasti on kahju SKT-le selle lisapuhkepäeva andmisest ääretult minimaalne. Vabadest päevadest ammutatakse pigem lisaenergiat, et olla tööpäevadel edukamad ja paremad ning see hüvitab võimaliku tekkiva kahju. Seega makromajanduslikult ei too see kaasa kahjusid. Samas emotsionaalses mõttes on see tähtis ja oluline. Anneli Ott sõnas, et Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab mõlemat pöördumises tehtud ettepanekut. Jüri Adams selgitas, et Eesti Vabaerakonna fraktsioon on nõus uue riigipüha lisamisega tingimusel, et mingi teine riigipüha jäetakse ära ja riigipühade üldarv ei muutuks. Kui algatatakse eelnõu, mille kohaselt suur reede ei oleks enam riigipüha, aga 2. ülestõusmise püha oleks, siis Eesti Vabaerakonna fraktsioon oleks sellega nõus. Mis puudutab lisaanduva vaba päeva andmist juhul, kui riigipüha langeb nädalavahetusele, siis seda ettepanekut Eesti Vabaerakonna fraktsioon ei toeta. Riigipühad ei ole seotud tööõigusega, nendel on teine sisu ning neid ei saa käsitleda tööpäevadena või vabade päevadena. Marko Pomerants märkis, et kuna praegu ei ole teada Eesti Reformierakonna fraktsiooni seisukoht ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukoht, siis võiks jätkata kollektiivse pöördumise arutelu järgmisel komisjoni istungil (19.06.2017). Otsustati: 3.1 Jätkata arutelu komisjonis (konsensus - Jüri Adams; Marko Pomerants, Anneli Ott, Ivari Padar, Mart Nutt, Peeter Ernits). file:///C:/Users/admin/Downloads/2017.06.15%20protokoll.pdf

  16. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati jätkata arutelu komisjonis.

  17. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati jätkata arutelu komisjonis.

  18. Kiri Riigikogule

    PealkiriÜlestõusmispühade 2. püha lisamisest riigipühade ja puhkepäevade loetellu
    Saatja
    • Eesti Kirikute Nõukogu - Andres Põder

  19. Eesti Kirikute Nõukogu kiri ülestõusmispühade 2. püha lisamisest riigipühade ja puhkepäevade loetellu

    Austatud Riigikogu põhiseaduskomisjon 16. veebruaril k.a võeti Riigikogu menetlusse kollektiivne pöördumine, millega tehti Riigikogule ettepanek muuta ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks, täiendades vastavalt pühade ja tähtpäevade seadust. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) avaldab sellele ettepanekule omapoolset toetust. Rõhutame asjaolu, mis on märgitud ka ülalnimetatud kollektiivse pöördumise põhjendustes, et Eesti elanikkonnast väga suur hulk on määratlenud endid kristlastena. Ülestõusmispühad on kristlaste jaoks olulisemaid pühi ning läbi ajaloo on ülestõusmispühadel olnud väga selge koht Eesti komberuumis. Kollektiivse pöördumise põhjendustes on esile toodud veel üks asjaolu, millele palume põhiseaduskomisjonil kindlasti tähelepanu pöörata – ülestõusmispühade 2. püha oli riigipühaks Eesti Vabariigis ka enne II maailmasõda. Euroopa Liidu lepingu preambuli alguses on tehtud selge viide Euroopa religioossele pärandile. Me leiame, et nii Eesti kui laiemalt Euroopa ajaloolised ja religioossed juured, millega seonduvalt juhime tähelepanu ka reformatsiooni 500. aastapäeva ülemaailmsele meenutamisele käesoleval aastal, saaksid olla kaalukaks põhjenduseks ülestõusmispühade suuremaks esiletõstmiseks Eesti ühiskonnas ja õigusruumis. Kinnitame EKNi poolset valmisolekut osaleda oma esindaja kaudu põhiseaduskomisjonis toimuval arutelul, kus ülalnimetatud kollektiivset pöördumist käsitletakse. Lugupidamisega Peapiiskop emeeritus Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogu president https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/66e93a84-e34f-4ed3-b2ee-1de812fd9634

  20. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Põhiseaduskomisjonile.

  21. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 152 Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse Urmas Amburi k.a 3. veebruaril algatatud kollektiivne pöördumine „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.“ ja edastada see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile. Eiki Nestor Riigikogu esimees

  22. Algatus jõudis Riigikokku

  23. Algatus saadeti Riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  24. Algatus kogus 1000 allkirja

  25. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Tõlk vene keelde.

    Dmitri Nasennik,

    Oleks teil see tekst tõlkinud vene keelde, siis te korjaks x2 allkirjad,

    Olen lugenud läbi algatuse "Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele." ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri