Власти решили отравить все части города Кохтла-Ярве?

Sergei Butsinski,
  1. Allkirjastamisel
  2. Riigikogus
  3. Valitsusasutuses
  4. Järelkaja
794 allkirja
ALLKIRJASTA

206 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Давно уже ходят разговоры о строительстве химического предприятия на территории ахтменской части города Кохтла-Ярве, в номере газеты Панорама за 22-28 февраля мы узнали что это не только слухи.
По словам Виталия Бородина, который дал интервью, что если будет удачное научное исследование, город даст разрешение на его строительство. Данное исследование заказывает сама малоизвестная фирма, которая и хочет строить предприятие, думаю с вероятностью 99.9% она его получит -"Кто платит деньги тот и заказывает музыку"?

Горуправу особо не волнует, судя по сказанному Виталием Бородиным, будет строить такой важный объект крупная фирма с хорошей репутацией и сделает все качественно или никому неизвестная, которую всегда можно объявить банкротом.

Что нас ждет после?

1)Как минимум снижение цен в Ахтменской части и  Йыхви на недвижимость до уровня Кохтла-Ярве. Кто захочет жить рядом с химическим предприятием?
2)При более неблагоприятном исходе, такие же "ароматы" в воздухе, ощутимые и нет, как в Кохтла-Ярве. Увеличения заболеваний у детей, пример выдержка из статьи Postimees "что в первой половине 2017 года самый большой процент признанных недостатков здоровья у детей с диагнозом астма был именно в Ида-Вирумаа."
3) О худших вариантах, когда такое строит неизвестная фирма без нужных специалистов, думать не хочется...


Но самое интересное, как "ученые", которые уже много лет не могут решить проблему "грязного" воздуха в Кохтла-Ярве, могут иметь компетенцию, для вынесения своего вердикта о влиянии предприятия на окружающею среду?

Цель петиции:

 Привлечь народных избранников к реальным действиям, а не пустым обещаниям перед выборами. Никаких химических предприятий пока не исправят последствия уже имеющихся! Чистый воздух всей Эстонии!
794 allkirja

206 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda.

  1. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Elena Dzivak

    Это мой ГОРОД. Я хочу дышать чистым воздухом.

    У нас хватает загазованности от Nitrofert AS

    1. Nina Oshchepkova

      Хочу поддержать акцию запрета строительства химического завода в Ахтмеской части города, но ссылка не работает, проголосовать невозможно.

    2. Valentina Moroz

      Mina enda tervise seisundi tõtu tean , mis on tervisekahjulik tehas. Tööstaš Põlevkivikombinaatis on 14 aastat püroolisi tsehhis. Olen 62 aastane , aga tervis on mõnel 80 aastasel vanuril parem. Kas meie lapsed ei vaja paremat tervist ? Hääletada ID kaudu ei ole võimalust. BLOKERITUD VIST!

    3. Tatiana Merezhanova

      Хочу что бы наши дети и внуки дышали чистым воздухом. Нет, ещё одному хим. заводу, в нашем городе

  2. Kaire Kaire

    OÜ Corestone Production esitas Kohtla-Järve linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse

    https://pohjarannik.postimees.ee/6535399/ahtme-elanikud-on-uue-polevkiviolitehase-vastu. Refereeritud 2. märts 2019, Põhjarannikus ilmunud artiklist. Ahtme elanikud on uue põlevkiviõlitehase vastu. Irina Kiviselg 2. märts 2019, 8:00 OÜ Corestone Production esitas Kohtla-Järve linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse; pealinna ettevõte soovib Kose ja Ahtme piirile uue põlevkiviõlitehase rajada. Kohtla-Järve linnavalitsus teavitas potentsiaalse investori taotlusest algatada detailplaneering. Detailplaneering on kavandatud kinnistule Ritsika väikekoht 3, mis asub Kohtla-Järve Ahtme linnaosas paikneval tööstusalal endise aherainemäe territooriumil. Selle kogupindala on üle 43 hektari, millest otseselt tootmise alla jääb ligikaudu 9 hektarit Kohtla-Järve arenguteenistuse abilinnapea Vitali Borodini sõnul on asukoht investoritele köitev: sealsamas kõrval on raudtee ja maantee, olemas on elektrivarustus ning õlitootmise tooraine saadakse kohapealt − OÜ Dream Hills Corporation toodetud OÜ Ahtme Killustik tegevuse käigus ülejäävatest põlevkivisõelmetest. Linnavalitsus on otsustanud alustada detailplaneeringut, ent ühes sellega teha igakülgsed uuringud, selgitamaks tehase võimalikku mõju keskkonnale: loodusele, õhule, inimeste tervisele. Muu hulgas on kavas uurida müratausta ja mõju põhjaveele. Borodini sõnul võib kõikide vajalike uuringute tegemiseks kuluda aasta-poolteist. Kuna kinnistu, millele uut tehast kavandatakse, asub Jõhvi valla piiril, tuleb küsida ja arvesse võtta ka Jõhvi valla elanike arvamusi, samuti keskkonnaameti, päästeameti ja loomulikult linnaelanike seisukohti. Borodin lisas, et detailplaneeringu algatamise küsimust arutatakse järgmisel nädalal erialakomisjonides, kuu lõpus aga on kavas saata see arutamiseks linnavolikogusse.

  3. Kaire Kaire

    https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6535409/ahtmescy-ne-hotyat-novogo-himicheskogo-zavoda

    https://severnojepoberezhje.postimees.ee/ марта 2019, 7:00 Бородин: Bсе действия по детальной планировке будут публичными, а об этапах процесса будем информировать население, чтобы не возникло недопонимания, - обещает он. - Мы всегда приветствуем инвестиции, которые создают в городе новые рабочие места, но при создании новых производств непременным условием является отсутствие негативного влияния на жизнь и здоровье жителей. Поэтому мы заинтересованы в активном участии горожан в обсуждении детальной планировки. К сожалению, практика показывает, что до сих пор на приглашения к таким обсуждениям откликались единицы. Надеюсь, что на этот раз горожане будут активнее и "рекорд" активности будет побит.

  4. Dina Sujarova

    Химический завод не должен находиться вблизи жилых районов

    Что такое для региона 60 рабочих мест и наверняка с оплатой по минимуму!

  5. Kaire Kaire

    Venekeelne petitsioon ei lähe läbi.

    Lp petitsiooni algataja Sergei Bursinski, kui te tõesti soovite, et see kunagi riigikokku jõuaks siis tõlkige see petitsioon eesti keelde.

    1. Sergei Butsinski

      Lp Kaire Kaire, pole keegi kes voiksid hasti tolkida eesti keeles. Aga parast petitsiooni algatamine seda ei saa tegi. Motlen on riigikogus on tolkijad, kes voiksid sain aru. Voi te motlete, et kes ei saa hasti ragi eesti keeles, riigikogus on uks koik neid probleemid?

  6. Sergei Butsinski

    Интересно про рабочие места

    Сомневаюсь что будут платить намного выше минималки и вообще возьмут местных на работу. 60 рабочих мест это хорошо, но сколько человек получат аргумент "ЗА" уехать отсюда и не возвращаться? Ахтмеская часть оставалась пока "гаванью", где люди могли спокойно дышать по вечерам. Властям и экспертам нет доверия что у нас будет не так, как в К-Я. Сколько лет там еще будут выяснять почему народ задыхается? И сколько денег на это возьмут?

    1. Svetlana Janevitš

      СССР - ОТДЫХАЕТ.....

  7. Kaire Kaire

    Rahvaalgatus.ee projektijuhi kommentaar:

    Algataja võttis minuga ühendust ja ma selgitasin talle olukorda ning võimalikku riski. On võimalik koguda hääli sellele tekstile, kuid Riigikogu Kantseleile on vaja viia kindlasti ka eestikeelne tekst, sest nad lähtuvad menetlemisel sellest. Meil on juba olnud mitu algatust, kus tekst on kohe kirjutatud kahes keeles ning see ei ole olnud takistuseks. Aga siis on mõlemale tekstile korraga allkirju kogutud. Võimaliku lahendusena võib lisada eestikeelse tõlke kommentaariumi ning kohe küsida Riigikogu Kantselei käest, kas selline lahendus on nende jaoks piisav. Nad on nõuannetega väga abivalmid ja soovitan algatajatel nendega otse suhelda. Usun, et siin leidub lahendus - küsimuse koht on. Kas kommentaariumis olev tõlge on neile menetluse aluseks oleva teksti jaoks piisav? Heade soovidega Maarja-Leena Saar rahvaalgatus.ee projektijuht

  8. Kaire Kaire

    1.7. Põlevkiviõli tööstuse peamised keskkonnaprobleemid

    https://www.envir.ee/sites/default/files/p6levkivi6li_toostuse_pvt_aruanne_05_07_2013.pdf Põlevkiviõli tootmine on energiamahukas tegevus ning omab ka olulist mõju keskkonnale. Põlevkivi termilisel töötlemisel võivad erinevad saasteained sattuda välisõhku, vette ja pinnasesse. Seetõttu on keskkonnajuhtimine põlevkiviõli tööstuses väga oluline tegevus, mida kõik käitised ka rakendavad. Selle tulemusena on ka põlevkiviõli tootmisest tulenevad heited aastatega vähenenud ning vähenevad jätkuvalt. Protsessis tekkivad heited ning nende kogused sõltuvad põlevkivi utmise meetodist: kas gaasilise soojuskandja utmine ehk GSKm või tahke soojuskandja utmine ehk TSKm. Samuti sõltub keskkonnaprobleemide ulatus põlevkiviõli tootmisega kaasnevate ainevoogude (loetletud ptk. 1.5.2) kasutamise võimalustest ja määrast. Põlevkivigaasidele ja fenoolveele leitud sobiv kasutusala, samas kui enamus tekkivat poolkoksi ja tuhka endiselt sobiva taaskasutustehnoloogia puudmisel ladestatakse. Kõrvalsaaduste kasutamisel ja käitlemisel võivad omakorda tekkida käitlemist vajavad heited ja jäätmed. Järgnevas ülevaates ongi antud laiem käsitlus, kui tuleneks kitsalt käitisepõhisest lähenemisest. 1.7.1. Õhuheited Peamisteks välisõhu saasteaineteks põlevkiviõli tööstusest on:  Süsinikdioksiid (CO2) on kasvuhoonegaas, mille heidet atmosfääri peetakse üheks peamiseks globaalse kliima soojenemise põhjustajaks. Peamised CO2 allikad põlevkiviõlitööstuses on suitsukorstnad ja küünalseadmed, Kiviter 1 tehnoloogias ka destillatsiooniseadmete korstnad.  Süsinikmonooksiid (CO) on mittetäielikul põletamisel tekkiv gaas. CO heidetakse välisõhku peamiselt seadmete suitsukorstendest.  Lämmastikoksiidid (N2O, NO, NO2) õhku heidetutena võivad veega reageerides moodustada happevihma. Samuti on NOx-id olulised osalised fotokeemilistes reaktsioonides, mille tagajärjel tekib maapinnalähedane osoon. NOx-id tekivad peamiselt põlemisprotsessis (hapnikuga reageerides moodustub NO ja sealt edasi NO2) ning oluline

  9. Kaire Kaire

    Järg

    NOx-id tekivad peamiselt põlemisprotsessis (hapnikuga reageerides moodustub NO ja sealt edasi NO2) ning oluline roll siinkohal on põlemistingimustel. Peamisteks NOx allikateks põlevkiviõli tööstuses on suitsukorstnad ja küünalseadmed.  Tahked osakesed ehk peenosakesed (PM) on õhus suspendeeritud orgaaniliste ja anorgaaniliste tahkete ainete ja vedeliku osakeste segu. Osakesi identifitseeritakse nende aerodünaamilise läbimõõdu alusel PM2,5 ja PM10. Põlevkiviõli tööstuses tekivad tahked osakesed põlevkivi ettevalmistamisel (purustamisel ja transpordil) ning protsessist väljunutena peamiselt suitsukorstendest ja küünalseadmetest.  Vääveloksiidid (SOx) võivad moodustada õhku paisatutena veega reageerides happevihma. Põlevkiviõli tööstuses emiteeruvad SOx heited suitsukorstendest ja küünalseadmetest.  Vesiniksulfiid (H2S) (Karik, 1998) on värvitu gaas, iseloomuliku mädamuna lõhnaga. H2S on põlevkiviõli tootmisel tekkiva põlevkivigaasi koostises, mistõttu suurem osa muundub gaasi põletamisel vääveloksiidideks. Peamisteks H2S allikateks põlevkiviõli tööstuses ongi suitsukorstnad ja küünalseadmed, teatud kogus tekib ka hajusheitmena reaktorite laadimiskarpidest.  Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) võivad fotokeemilises reaktsioonis lämmastikoksiidiga tekitada maapinnalähedast osooni. Samuti põhjustavad mõned LOÜ-d lõhnaprobleemi, mis on üheks peamiseks elanikkonna mureks seoses 45 põlevkiviõli tööstusega. Põlevkivigaaside koostises on metaani ja teisi mittekondenseeruvaid alifaatseid ja aromaatseid süsivesinikke ja nad satuvad välisõhku samadel põhjustel, mis vesiniksulfiid. Lisaks on LOÜ-de allikaks protsessimahutid, samuti süsivesinike aurumine või lekkimine põlevkiviõli saaduste laadimisel ja hoiustamisel. Samuti tekivad vähemal määral sõltuvalt utmise meetodist ja tehnoloogiast ammoniaak, karbonüülsulfiid, benseen, vesinikkloriid jm saasteained. Õhuheited eralduvad erinevatest saasteallikatest, millest käesoleva dokumendi käsitlusalasse jäävad järgmised:

  10. Kaire Kaire

    Järg

     Küünalseadmed ja reaktori õhutustorud seadmete käivitamise ja seiskamise ajal.  Heide tootmishoonete ventilatsioonisüsteemidest. Kuigi põlevkivi utmine toimub sisuliselt hermeetilises seadmes, tekib teatud heide reaktori laadimiskarpide avanemisel, samuti avariisituatsioonides, kui kaob alarõhk – süsteemi ebatiheduste kaudu. Lisaks paiknevad kondensatsiooniprotsessis kasutatavad mahutid enamasti tootmisruumides ja ka nende hajusheide väljutatakse ventilatsiooni kaudu.  Õlitootmise TSK seadmete suitsukorstnad. Suitsugaasid tekivad aerofontäänkoldes, kus toimub termooksüdatsioon hapnikuvaeses keskkonnas (liigõhutegur ≤ 1). Petroter tehnoloogia puhul kasutatakse aerofontäänkolde gaasides sisalduva CO, LOÜ ja H2S järelpõletuseks utilisatsioonkatelt. Suitsukorstnast väljuvad nii gaasilised saasteained kui tahked osakesed.  Põlevkiviõli destilleerimiseprotsessi seadmete ahju korstnad. Need on eraldiseisvad õhuheite allikad ainult Kiviter 1 tehnoloogia puhul.  Põlevkiviõli tootmisprotsessile vahetult eelnevad põlevkivi ladustamise ja käitlemise kohad (platsid, punkrid, konveierid jms).  Erinevad protsessimahutid (toorõli ettevalmistamine, fenoolvee defenoleerimine jm).  Mahutipargid toodete ja kõrvalsaaduste hoiustamiseks. Põlevkiviõli tööstuses on lisaks eelpool nimetatud saasteallikatele veel alljärgnevad õhuheite tekkekohad, mis jäävad antud PVT dokumendi käsitlusalast välja:  Põlevkivi ettevalmistamine kaevandustes ja transport käitisesse.  Käitisevälised soojuselektrijaamade korstnad. Õlitootmise põlevkivigaaside (uttegaas, genaraatorgaas) soojuselektrijaamades põletamisel tekivad suitsugaasid, mis suunatakse korstnate kaudu välisõhku.

  11. Kaire Kaire

    Järg

    1.7.2. Reovesi Põlevkiviõli tootmise protsessis tekivad järgmised veed:  olme- ja tööstuslik reovesi (sh defenoleeritud vesi fenoolvee töötlemiselt);  sadevesi ja tehnoloogiline tinglikult puhas heitvesi. Utteprotsessis tekkiv fenoolvett võib pidada samuti väga tugevalt saastunud reoveeks, samas eelistatakse teada käsitleda kui kõrvalsaadust (vt ptk 1.5.2), kuna olemasolevates kätistes saadakse selle defenoleerimisel keemiatööstuse tooraineid. Olemasolevates käitistes suunatakse reoveed tööstuse reoveepuhastisse ja sealt edasi järeltöötluseks regionaalsesse reoveepuhastisse. Põhimõtteliselt on võimalik põlevkiviõli- 46 tööstuse heitvee juhtimine omapuhastilt ka otse suublasse, kui sellega ei kaasne olulist keskkonnamõju. 1.7.3. Jäätmed Põlevkiviõli tööstuse mõju keskkonnale on seotud suurte tahkete jäätmete koguste tekkega. TSK meetodil põlevkiviõli tootmisel on peamiseks tekkivaks tahkeks jäätmeks tuhatsüklonites ja elektrifiltris püütud tuhk. Tuhk liigitatakse ohtlike jäätmete hulka eelkõige tänu kõrgele leovee leelisusele. See võib sisaldada ka raskmetalle, mis võivad välja leostuda. GSK meetodi puhul on peamiseks tekkivaks tahkeks jäätmeks poolkoks. Poolkoks on ohtlik jääde, mille kõige ohtlikemaks koostisaineteks on bitumoidid ja nendes sisalduvad kantserogeensed polüaromaatsed süsivesinikud. Poolkoksi orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC) võib olla ca 10 %, samuti sisaldab poolkoksi veeteõmmis küllaltki suures koguses sulfiidset väävlit, lenduvaid fenoole, raskmetalle ja sel on ka kõrge leeliselisus (pH ≈ 11 – 12). Nii TSK meetodil tekkinud põlevkivi tuhk kui ka GSK meetodil tekkinud poolkoks ladestatakse selleks ettenähtud prügilasse. Prügilatel on spetsiaalne sadevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem ning vesi käideldakse vastavalt nõuetele. Lisaks tekivad põlevkiviõli tööstuses alljärgnevad jäätmed (loetelu ei ole lõplik):  õlised jäätmed (nii tahked kui vedelad);  ohtlike aineid sisaldavad jäätmed (nii tahked kui vedelad);  tavajäätmed.

  12. Kaire Kaire

    Järg

    1.7.4. Pinnase ja põhjavee reostus Aastakümneid tagasi ei pööratud olulist tähelepanu põlevkiviõli ja tootmisel tekkivate jäätmete keskkonnaohutule käitlusele – teadlikkus saastunud aladega kaasnevatest võimalikest riskidest oli väga väike. Õliga pinnase ja põhjavee ulatusliku saastumise põhjustasid lekked õli käitlemise, ladustamise või laadimise kohtadel. Mitte vähemoluline oli pinnase ja põhjavee saastumine reovee, jäätmete või muude ohtlike aineid sisaldavate materjalide käitlemise kaudu. Kuna praegused põlevkiviõli tootmise ettevõtted tegutsevad samades asukohtades, on nende territooriumid osaliselt jääkreostusega saastunud. Tänapäeval hoiavad tööstused ennetavate meetmete rakendamisega ära võimalikke lekkeid ja pinnase reostust. Pinnase ja põhjavee kaitseks viiakse läbi ka jääkreostuse kõrvaldamist. Enamus õli fraktsioone on ajajooksul biolagunevad. Suurenenud on ka teadlikkus saastunud alade puhastamise tehnoloogiate osas ning on välja töötatud mitmeid erinevaid võimalusi põlevkiviõliga saastunud pinnase remediatsiooniks. Oluline on hinnata jääkreostuse alaga seotud võimalikke riske ning kindlustada, et saastus ei leviks väljaspool tööstuse piire. 47 Tööstusheite direktiiviga on oluliselt tõhustatud pinnasekaitse meetmeid. Keskkonnakompleksloas esitatakse asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, nende meetmete järelevalve nõuded ja põhjavee korrapärase seire nõuded seoses tegevuskohas leiduda võivate asjakohaste ohtlike ainetega ja võttes arvesse pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkust käitise tegevuskohas. Juhul, kui ettevõtte tegevusega kaasneb pinnase ja/või põhjavee saastumise oht (põlevkiviõli tootmisega see kaasneb), esitatakse keskkonnakompleksloa taotlusega lähteolukorra aruanne ehk andmeid pinnase ja põhjavee saastatuse kohta asjakohaste ohtlike ainetega.

  13. Kaire Kaire

    Järg

    1.7.5. Teised keskkonnaaspektid Lisaks eelpool toodud keskkonnaaspektidele on veel olulised müra, lõhn ja valgusreostus, seda eriti kohalikele elanikele. Tavaliselt on just need faktorid põhilised, mis häirivad kohalikku elanikkonda ning mille üle peetakse erinevaid arutelusid ettevõtetega, kohalike omavalitsustega ja kohaliku elanikkonnaga. Viimaste aastakümnetega on järjest suuremat tähelepanu pööratud kogu tööstuse protsessi turvalisusele: viiakse läbi erinevaid õppeprogramme ja kasutatakse isikukaitse vahendeid. Protsessi turvalisuse tagamiseks on oluline ka töö tervishoid selleks, et kaitsta töötajaid võimalike tööõnnetuste ja terviseohtude eest. Kogu põlevkiviõli tööstuse käitiste protsesside kontrolli süsteemid peavad omama võimalust tootmine seisata või sulgeda nii, et sellel oleks minimaalne mõju ümbritsevale keskkonnale. Samuti peavad ettevõtted omama õnnetusjuhtumi korral tegutsemise plaani ning riskianalüüsi, kus on muuhulgas ka kirjeldatud erinevad meetmed õnnetusjuhtumi korral ohtlike materjalide käitlemise kohta või saasteainete sattumise ärahoidmise kohta keskkonda.

  14. Kaire Kaire

    В Пуртсе стартовал проект по ликвидации остаточных загрязнений сланцевой промышленности 5. февраля 2019 - 10:27

    https://www.envir.ee/ru В Ида-Вирумаа начались работы по очистке реки Пуртсе от остаточных загрязнений сланцевой промышленности. Стоимость работ — 21 млн евро. Площадь водосборного бассейна реки Пуртсе была загрязнена, главным образом, в 1930-1980 гг. действовавшими в то время сланцевыми заводами Кохтла-Ярве и Кивиыли. В ходе первого этапа работ в безопасное состояние будет приведена зона фенольного болота, будет создана новая система канав и очищена главная канава Варбе. Одна из наиболее загрязненных рек Эстонии будет очищена и станет безопасной для окружающей среды к концу 2022 года. «Это уникальный проект — прежде в Эстонии не ликвидировали столь объемное остаточное загрязнение в водотоке. В ходе всего проекта будут извлечены тысячи тонн загрязненной почвы», - сказал проектный руководитель Министерства окружающей среды Раймо Яаксоо. По его словам, дополнительная ценность проекта заключается в возможности применить полученный в его ходе опыт в аналогичных проектах в будущем. Работы разделены на три этапа. Сейчас начался первый — работы по приведению в безопасное состояние зоны фенольного болота. Фенольное болото — это сильно загрязненная просочившимся из полукоксовых гор Кохтла-Ярве фенолом зона. Работы по ликвидации загрязнения окружающей среды организуются на площади в 14 Га. Для этого из загрязненной зоны фенольного болота собирается вода и откачивается на очистку сточных вод Кохтла-Ярве. Чистую воду направляют по системе канав мимо фенольного болота в главную канаву Варбе. В последующих этапах будут очищены 13 км рек Пуртсе и Кохтла, а также будет сооружено новое русло реки протяженностью 4 км. Очищаемый участок реки временно ограждается плотинами и вода направляется по временной канаве или трубопроводу из нынешнего русла. После чего извлекается загрязненная земля, а выкопанные участки заполняются чистой почвой и восстанавливается вид, близкий к естественному положению. Временные плотины и отводные канавы или трубопроводы ликвидируются, после чего вода направляется обратно в уже чистое русло.

  15. Kaire Kaire

    В Пуртсе стартовал проект по ликвидации остаточных загрязнений сланцевой промышленности

    https://www.envir.ee/ru/novosti/v-purtse-startoval-proekt-po-likvidacii-ostatochnyh-zagryazneniy-slancevoy-promyshlennosti Согласно плану работы должны быть завершены к концу 2022 года. Проектировочные и строительные работы проводит Pinnasepuhastuse OÜ, консультанты проекта - Kobras AS и Maves AS. Заказчик работ - Министерство окружающей среды. Стоимость первого этапа проект по очистке водосборного бассейна реки Пуртсе и фенольного болота составляет 21 млн евро. Проект финансируется в объеме 85% из Европейского фонда солидарности и на 15% - из программы окружающей среды ЦУ Центра инвестиций в окружающую среду и госбюджета. Страница проекта: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/jaakreostus

  16. Kaire Kaire

    2018. aastal asub Keskkonnaministeerium puhastama Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostust.

    https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/jaakreostus Põhja-Eestis asuv Purtse jõgi ja selle valgala piirkond on tugevalt reostunud Kohtla-Järve ja Kiviõli territooriumil tegutsenud endiste põlevkiviõlitehaste tegevuste tõttu. Põlevkiviõli tootmisega alustati selles piirkonnas 1920. aastatel ja põhiline reostamine toimus 1930.-1980. aastatel, kus tootmise käigus tekkinud reovesi suunati Kiviõli peakraavi kaudu otse Erra jõkke ning Kohtla-Järve kraavide kaudu Kohtla jõkke. 1958. aasta suveks oli seni puhas Purtse jõgi suures osas reostatud ja vee-elustik hävitatud. Selleks, et aastakümnete jooksul tekkinud keskkonnareostus puhastada, tuleb alustada algusest ehk Purtse jõe valgalalt ning siis järk-järgult liikuda mööda jõge allavoolu. Kogu piirkonna puhastamiseks vajalikud tööd on jaotatud kahte etappi, millest I etapiga alustatakse 2018. aastal. I etapi raames keskendutakse põhiliselt fenoolisoo ja Kohtla jõe ohutuks muutmisele, töid tehakse ka Purtse jões endas (Püssi ja Lohkuse paisude piirkonnas). Erra jõgi ja Purtse jõe Püssi paisust allapoole jääv osa esimese etapi töödesse ei kuulu ning on kavas puhastada Euroopa Liidu LIFE programmi raames. Kavandatavad tööd on Eesti mõistes ainulaadsed, sest eelnevalt ei ole kordagi tegeletud nii suures mahus vooluveekogudes asuva jääkreostuse likvideerimisega. Tööde tulemused annavad kogemusi, mida on võimalik rakendada tulevikus teiste sarnaste projektide raames. Eeltöödena on tehtud mitmed uuringud, viidud läbi keskkonnamõju hindamine ning koostatud eelprojektid reostuse ohutustamiseks. Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumuseks on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ja 15% ulatuses SA KIK-i keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest. Kava kohaselt peab töödega valmis saama 2022. aasta lõpuks. Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, raimo.jaaksoo@envir.ee.

    1. Igor Sedunov

      Lgp Kaire Kaire. teie postitatud artikkel Purtse ja Kohtla jõe puhastamisest fenoolidest ei puutu asjasse. See ei ole mingi "rahustus" Kohtla-Järve elanike jaoks. Kas ei ole imelik , et reotati seda ala alates 1930 aastast , aga puhastamistöid hakatakse tegema alles 2019 aastast? Kus oli Eesti Riik varem? Meil on EV-gi iseseisvus taastatud alates 1991 aastast,,,, 28 aastat on möödas!,,,,

  17. Igor Sedunov

    Elamurajoni kõrvale ei tohi ehitada keemiatööstust! Kas tõesti Kohtla-Järve linnavalitsus i aima vastutust meie tuleviku üle?

    Enamuses Eestis puhuvad lõuna tuuled, kavandatav Vana-Ahtmesse keemiatööstus jääb selle tsooni kus tuuled hakkavad kandma seda jubedat põlevkivi õli lõhna ja ohtlikeid keemiatööstuse jäätmeid Kohtla-Järve ja Jõhvi linna elurajoonidesse: Iidla, Tammiku, Vana-Ahtme, Jõhvi linn, Kose küla ja nii edasi. Elurajoonides asuvad koolid, lasteaiad, Ida-Virumaa haigla. Ida-Virumaal on kõige suurem protsent ohtlike haigusi: lapsed surevad vähki, neil võhab allergia. Jaa see on kõik keemiatööstuste tagajärg! Meie EI saa seda enam lubada!

  18. Valentina Ivantsova

    Valentina

    Надо как-то шире осветить эту акцию со сбором подписей,особенно ссылку,где подписать

  19. Eesti Aleks

    Александр

    http://inforing.net/publications/infopress/newskj.php?ELEMENT_ID=44784

  20. Nikolai Balandin

    Николай

    Нет больше доверия городским властям! Зарплаты себе раздули до бесстыдства и собираются отравить ещё и Ахтме, являющегося некоторой "отдушиной" в плане чистоты воздуха, и то всё зависит от направления ветра. 60 рабочих мест?! А какой это ценой? Ценой здоровья тысяч жителей, особенно детей... Хочу проголосовать против, но не получается. Я согласен с предложением Валентины: надо как-то шире и доступнее организовать.

  21. Nikolai Balandin

    Николай

    Выражение "до бесстыдства" прошу считать недействительным.