Järg
Küünalseadmed ja reaktori õhutustorud seadmete käivitamise ja seiskamise ajal. Heide tootmishoonete ventilatsioonisüsteemidest. Kuigi põlevkivi utmine toimub sisuliselt hermeetilises seadmes, tekib teatud heide reaktori laadimiskarpide avanemisel, samuti avariisituatsioonides, kui kaob alarõhk – süsteemi ebatiheduste kaudu. Lisaks paiknevad kondensatsiooniprotsessis kasutatavad mahutid enamasti tootmisruumides ja ka nende hajusheide väljutatakse ventilatsiooni kaudu. Õlitootmise TSK seadmete suitsukorstnad. Suitsugaasid tekivad aerofontäänkoldes, kus toimub termooksüdatsioon hapnikuvaeses keskkonnas (liigõhutegur ≤ 1). Petroter tehnoloogia puhul kasutatakse aerofontäänkolde gaasides sisalduva CO, LOÜ ja H2S järelpõletuseks utilisatsioonkatelt. Suitsukorstnast väljuvad nii gaasilised saasteained kui tahked osakesed. Põlevkiviõli destilleerimiseprotsessi seadmete ahju korstnad. Need on eraldiseisvad õhuheite allikad ainult Kiviter 1 tehnoloogia puhul. Põlevkiviõli tootmisprotsessile vahetult eelnevad põlevkivi ladustamise ja käitlemise kohad (platsid, punkrid, konveierid jms). Erinevad protsessimahutid (toorõli ettevalmistamine, fenoolvee defenoleerimine jm). Mahutipargid toodete ja kõrvalsaaduste hoiustamiseks. Põlevkiviõli tööstuses on lisaks eelpool nimetatud saasteallikatele veel alljärgnevad õhuheite tekkekohad, mis jäävad antud PVT dokumendi käsitlusalast välja: Põlevkivi ettevalmistamine kaevandustes ja transport käitisesse. Käitisevälised soojuselektrijaamade korstnad. Õlitootmise põlevkivigaaside (uttegaas, genaraatorgaas) soojuselektrijaamades põletamisel tekivad suitsugaasid, mis suunatakse korstnate kaudu välisõhku.