1.7. Põlevkiviõli tööstuse peamised keskkonnaprobleemid
https://www.envir.ee/sites/default/files/p6levkivi6li_toostuse_pvt_aruanne_05_07_2013.pdf Põlevkiviõli tootmine on energiamahukas tegevus ning omab ka olulist mõju keskkonnale. Põlevkivi termilisel töötlemisel võivad erinevad saasteained sattuda välisõhku, vette ja pinnasesse. Seetõttu on keskkonnajuhtimine põlevkiviõli tööstuses väga oluline tegevus, mida kõik käitised ka rakendavad. Selle tulemusena on ka põlevkiviõli tootmisest tulenevad heited aastatega vähenenud ning vähenevad jätkuvalt. Protsessis tekkivad heited ning nende kogused sõltuvad põlevkivi utmise meetodist: kas gaasilise soojuskandja utmine ehk GSKm või tahke soojuskandja utmine ehk TSKm. Samuti sõltub keskkonnaprobleemide ulatus põlevkiviõli tootmisega kaasnevate ainevoogude (loetletud ptk. 1.5.2) kasutamise võimalustest ja määrast. Põlevkivigaasidele ja fenoolveele leitud sobiv kasutusala, samas kui enamus tekkivat poolkoksi ja tuhka endiselt sobiva taaskasutustehnoloogia puudmisel ladestatakse. Kõrvalsaaduste kasutamisel ja käitlemisel võivad omakorda tekkida käitlemist vajavad heited ja jäätmed. Järgnevas ülevaates ongi antud laiem käsitlus, kui tuleneks kitsalt käitisepõhisest lähenemisest. 1.7.1. Õhuheited Peamisteks välisõhu saasteaineteks põlevkiviõli tööstusest on: Süsinikdioksiid (CO2) on kasvuhoonegaas, mille heidet atmosfääri peetakse üheks peamiseks globaalse kliima soojenemise põhjustajaks. Peamised CO2 allikad põlevkiviõlitööstuses on suitsukorstnad ja küünalseadmed, Kiviter 1 tehnoloogias ka destillatsiooniseadmete korstnad. Süsinikmonooksiid (CO) on mittetäielikul põletamisel tekkiv gaas. CO heidetakse välisõhku peamiselt seadmete suitsukorstendest. Lämmastikoksiidid (N2O, NO, NO2) õhku heidetutena võivad veega reageerides moodustada happevihma. Samuti on NOx-id olulised osalised fotokeemilistes reaktsioonides, mille tagajärjel tekib maapinnalähedane osoon. NOx-id tekivad peamiselt põlemisprotsessis (hapnikuga reageerides moodustub NO ja sealt edasi NO2) ning oluline