Järg
1.7.2. Reovesi Põlevkiviõli tootmise protsessis tekivad järgmised veed: olme- ja tööstuslik reovesi (sh defenoleeritud vesi fenoolvee töötlemiselt); sadevesi ja tehnoloogiline tinglikult puhas heitvesi. Utteprotsessis tekkiv fenoolvett võib pidada samuti väga tugevalt saastunud reoveeks, samas eelistatakse teada käsitleda kui kõrvalsaadust (vt ptk 1.5.2), kuna olemasolevates kätistes saadakse selle defenoleerimisel keemiatööstuse tooraineid. Olemasolevates käitistes suunatakse reoveed tööstuse reoveepuhastisse ja sealt edasi järeltöötluseks regionaalsesse reoveepuhastisse. Põhimõtteliselt on võimalik põlevkiviõli- 46 tööstuse heitvee juhtimine omapuhastilt ka otse suublasse, kui sellega ei kaasne olulist keskkonnamõju. 1.7.3. Jäätmed Põlevkiviõli tööstuse mõju keskkonnale on seotud suurte tahkete jäätmete koguste tekkega. TSK meetodil põlevkiviõli tootmisel on peamiseks tekkivaks tahkeks jäätmeks tuhatsüklonites ja elektrifiltris püütud tuhk. Tuhk liigitatakse ohtlike jäätmete hulka eelkõige tänu kõrgele leovee leelisusele. See võib sisaldada ka raskmetalle, mis võivad välja leostuda. GSK meetodi puhul on peamiseks tekkivaks tahkeks jäätmeks poolkoks. Poolkoks on ohtlik jääde, mille kõige ohtlikemaks koostisaineteks on bitumoidid ja nendes sisalduvad kantserogeensed polüaromaatsed süsivesinikud. Poolkoksi orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC) võib olla ca 10 %, samuti sisaldab poolkoksi veeteõmmis küllaltki suures koguses sulfiidset väävlit, lenduvaid fenoole, raskmetalle ja sel on ka kõrge leeliselisus (pH ≈ 11 – 12). Nii TSK meetodil tekkinud põlevkivi tuhk kui ka GSK meetodil tekkinud poolkoks ladestatakse selleks ettenähtud prügilasse. Prügilatel on spetsiaalne sadevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem ning vesi käideldakse vastavalt nõuetele. Lisaks tekivad põlevkiviõli tööstuses alljärgnevad jäätmed (loetelu ei ole lõplik): õlised jäätmed (nii tahked kui vedelad); ohtlike aineid sisaldavad jäätmed (nii tahked kui vedelad); tavajäätmed.