Tartu ei ole koht Rootsi vägistajate ja mõrtsukate jaoks !

  • Kristina Ausen
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
1469 allkirja

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatus on Riigikogus. Vaata menetlust.

Me seisame selle eest, et Tartu vanglat ei kasutataks välisriikide ohtlike kurjategijate paigutamiseks.

✍️ Allkirjasta ja jaga – sinu hääl loeb!

Tartu on ligi 100 000 elanikuga haritud, nooruslik ja turvaline Eesti linn, kus väärtustatakse kultuuri, haridust ja kogukondlikku heaolu. Tartu on tuntud kui ülikooli- ja pereeluks sobiv paik, kus inimesed tunnevad end turvaliselt.

Viimasel ajal on kõne all olnud Rootsi soov paigutada oma vanglatest osa kolmandate riikide kodanikest – sealhulgas raskete kuritegude (nt vägistamised ja mõrvad) eest süüdimõistetud isikud – Eesti vanglatesse. Tartu vangla on selles kontekstis mainitud võimaliku sihtkohana.

Meie, allakirjutanud, leiame, et see ei ole vastuvõetav.

  • Me ei soovi, et meie linn muutuks karistuspaigaks inimestele, kellel puudub igasugune side Eestiga.
  • Me soovime hoida Tartut turvalise ja areneva elukeskkonnana, mitte riskitsoonina.
  • Ootame valitsuselt ja justiitsasutustelt selget seisukohta Tartu vangla kasutuse osas, mis toetaks meie kogukonna vajadusi, mitte tekitaks uusi probleeme.

Soovitame valitsusel kaaluda alternatiivseid lahendusi Tartu vangla kasutamiseks, näiteks:

  • vangla osaline kasutamine Eesti vangide rehabilitatsiooniks ja tööhõiveprogrammideks;
  • hoone ümberehitamine sotsiaalprogrammide, vaimse tervise keskuse või noorte ennetustöö tarbeks;
  • riigi teenuste delegeerimine (nt pikaajaline hooldus, varjupaigad, ajutine majutus jms).
  • robootika või julgeolekutehnoloogia katsekeskuseks, kasutades olemasolevat turvataristut;
  • või ülikoolide või ametkondade innovatsioonikeskuseks, kus viiakse läbi suletud keskkonnas sotsiaal- või julgeolekualaseid eksperimente ja projekte.

Menetlusinfo

  1. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Õiguskomisjonile.

  2. Algatus jõudis Riigikokku

  3. Algatus saadeti Riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  4. Algatus kogus 1000 allkirja

  5. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

4 ühisloomefaasis antud kommentaari

  1. Kindel "EI" välisriikide vangidele Tartu vanglas!

    Autor peidetud,

    Avaldame vastuseisu plaanile tuua Tartu vanglasse välisriikidest, sealhulgas Rootsist ja Hollandist, pärit kinnipeetavaid. Leiame, et selline samm kahjustaks Eesti riigi mainet, tõstaks sotsiaalseid ja julgeolekuriske ning viiks vanglasüsteemi fookuse eemale oma kodanike rehabilitatsioonilt. Pöördume nõudmisega loobuda välisvangide Eestisse toomisest ning säilitada Eesti vanglasüsteem eelkõige Eesti ühiskonna huvides. Põhjendused: 1. Kohaliku elanikkonna vastuseis ja Eesti maine kahjustamine Tartu vangla muutmine välisriikide kurjategijate kinnipidamiskohaks kahjustaks Eesti rahvusvahelist mainet ja looks kuvandi Eestist kui “vanglariigist”. 2. Turvariskide suurenemine Erineva taustaga välisvangid võivad kaasa tuua uusi allilmasidemeid, organiseeritud kuritegevuse riske ja vanglasiseseid pingeid. 3. Keele- ja kultuuribarjäärid Välisriikidest pärit vangide suhtlemisraskused takistavad rehabilitatsiooni, suurendavad konflikti- ja väärarusaamade riski nii teiste vangide kui personali seas. 4. Väheneb Eesti vanglasüsteemi fookus oma kinnipeetavate rehabilitatsioonile Eestil on kohustus keskenduda oma kodanike taasühiskonnastamisele, mitte teiste riikide vangide probleemide lahendamisele. 5. Õiguslikud ja diplomaatilised probleemid Välisriikide vangide toomine võib tuua kaasa keerulisi õiguslikke ja poliitilisi vaidlusi, näiteks seoses vangide õiguste, kohtlemise ja repatrieerimisega. 6. Vangide sugulaste ja tutvusringkonna liikumine Eestisse Välisvangide lähedased võivad hakata siia ümber asuma, mis võib tuua kaasa uusi sotsiaalseid ja turvalisuse probleeme, mida Eesti kogukond ei ole valmis lahendama. 7. Oht vanglatöötajate ülekoormusele ja läbipõlemisele Suurem ja keerulisem kinnipeetavate koosseis nõuab töötajatelt rohkem pingutust, suurendades tööstressi ja läbipõlemise riski. 8. Vanglasüsteemi ebaõiglane kasutamine Eesti vanglad ei peaks muutuma teiste riikide karistuspoliitika koormuse leevendamise tööriistaks. Meie ühine soov on kaitsta Eesti julgeolekut, väärikust ja õigusriigi põhimõtteid. Palume loobuda välisriikide vangide Eestisse toomise plaanidest ja tagada, et Eesti vanglasüsteem teenib meie enda ühiskonna vajadusi.

    1. Ei

      Aadam Põhjala,

      KINDEL EI

      1. Mõistlik

        Anti Kesamaa,

        Rootsi vangid pole sugugi hullemad kui Eesti vangid. See on väga mõistlik tehing Eesti riigi poolt.

        1. ei

          Heidi Vesi,

          kindel ei

          8 allkirjastamisfaasis antud kommentaari

          1. Eesti200 - importvang igasse kodusse!

            Vsevolod Jürgenson,

            Eesti200 on poliitklubi, mille vastu ei tunne väikseimatki lugupidamist valdav osa Eesti kodanikest. Ometi on sellel madalalaubalisusega hiilgaval seltskonnal läinud korda anastada nii mõnedki ministeeriumid ning tuua poliitikasse rahvast ja omariiklust vaenava käekirja. Võib ju arvata, et mis seal ikka kurta, sest järgmisi valimisi see 2% toetust omav kamp enam üle ei ela, kuid seni suudetakse teha veel palju kahju, sest samuti populaarsust kaotav ning vähemusse jäänud Reformierakond näeb 200 juhuseotsijates võimalust jätkata riiki kuristikku tõukava majanduspoliitika ja maksuralli elluviimist. Pakostakraatia ohud. Eesti200 liikmena justiitsministeeriumis asjatav Liisa Pakosta, valmistub jäärapäiselt ellu viima oma unistust, tuua Eestisse välisvangid, ehk otsesõnu avada meie uksed rahvusvahelisele kuritegevusele. On naiivne loota, et kui siia kupatatakse karistust kandma kurjategijad, kes on muutnud põrguks Stockholmi eeslinnad ja kolmanda maailma kloaagiks Malmö, jääb Tartu peale roimareid külastavate sõprade huvi tekkimist Eesti veel küllaltki hõivamata narkoturu ning katusepakkumisega raha koguvate grupeeringute loomise vastu, veel endiseks tarkade mõtete linnaks. Nii on Eesti sisejulgeolek sattunud justiitsministri jäärapäise tegutsemise tõttu tõelise löögi alla, ja seda olukorras, kus vägivald ja määramatus niigi jõudu kogumas. Rahvas peab Eesti200 ministri kahjurlikkusele vastama kindla sõnaga, et meile pole tarvis tuua võõraid vange, vaid tugevdada oma sisejulgeolekut ning muuta kohtute töö tõhusaks ja kiireks ning prokuratuur mingist kobarkäkkide vabrikust tõeliseks õiguskatseorganiks. See peaks oleme siht, mille nimel justiitsminsiter pingutab, mitte nui pooleks jaburdamine, et kõrilõikajate Tartusse importimine parandab meie kriminogeenset olukorda. 8500 eurot mõrtsukale, 500 seaduskuulekale pensionärile. Veel üks valus ebakõla jääb tolles rootsi kõrilõikajate kodustamise aktis silma. Väidetavalt kulub ühe importvangi ülalpidamiseks 8500 eurot kuus. Võib arvata, et ega Eesti oma kurikaelte hoidmine pole odavam. Samas elavad paljud seaduskuulekad inimesed meil 500 eurose pensioniga ja lasterikastelt peredelt peab aina toetusi kärpima. Siin on koht mõtlemiseks, kas oli ikka mõistlik rajada viimase peal kalleid vanglahooneid, et tingimused neis vastaksid väärastunud euronõuetele, mille alusel inimese tapnud vangil peab olema puhas kamber, mõnus jalutusruum ja rikkalik ninaesine, pensionäre võib aga lõputult verbaalselt peksta, hurjutades, nagu ootaks nad riigilt almust. Vsevolod Jürgenson

            1. Joel Arula,

              https://www.propastop.org/2024/07/02/kes-on-vsevolod-jurgenson-kremli-telekanali-uus-allikas-eestis/

          2. Kurikaelad tööle

            Vsevolod Jürgenson,

            Kui vanglate ülalpidamiskulud on nii suured, et vägisi tekib viimaste kohtulahendite puhul kahtlus, nagu oleks kohtunikele antud käsk kokkuhoiu saavutamiseks karistusi tingimisi mõista, tuleks nuputada, kust annab kokku hoida ja kas kõik ikka peab olema kaakide jaoks nii vinks-vonks nagu euroopa inimõiguslased nõuavad? Jääb ka arusaamatuks, miks ei võiks vangid oma ülalpidamiskulud ise välja teenida? Paneme vanglatootmise taas täistuuridel tööle. Loogu kinnipeetavad oma ülalpidamise õigustamiseks vähemalt 8500 euro eest kuus lisaväärtust. Vat see oleks lahendus, mitte Eesti täistuupimine tuhandete roimaritega, sest kes kord vangide impordile sõrme annab, sellel läheb peagi käsi. Kes tahaks aga elada nuga kõril? Vsevolod Jürgenson

            1. Joel Arula,

              Hoiatan https://www.propastop.org/2024/07/02/kes-on-vsevolod-jurgenson-kremli-telekanali-uus-allikas-eestis/

          3. Riskid

            Joel Arula,

            Antud kokkuleppega kaasneb põhjaliku analüüsi kohaselt kokku 36 erinevat riski, mis jagunevad mitmeks kategooriaks. Nende riskide seas on mitmeid olulisi, mis vajavad tõsist kaalumist enne ratifitseerimist ning mille edukas maandamine on tõsise kahtluse all: Julgeolekuriskid ja sotsiaalne mõju: Analüüsist selgub, et Rootsi vangide Eestisse toomine võib kaasa tuua organiseeritud kuritegevuse leviku. Kuigi eelnõu seletuskirjas on maandamismeetmeid kirjeldatud, on riskide realiseerumise võimalus ja nende mõju ühiskonnale märkimisväärne. Arvestades riskide suurt hulka, on nende kõigi efektiivne ja pidev maandamine kaheldav. Koormus õigussüsteemile: Märkustes on selgelt välja toodud, et välisvangide poolt vanglas toimepandud uued kuriteod suurendavad oluliselt Riigiprokuratuuri ja Harju Maakohtu töökoormust. See toob kaasa lisakulutusi ja võib halvendada kohalike kuritegude menetlemist. Olemasoleva ressursi juures on ebatõenäoline, et sellega edukalt toime tullakse. Keelebarjäär ja tõlkimiskulud: Välisvangide erinev keeleoskus tekitab vajaduse ulatuslike tõlketeenuste järele, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud Eesti riigile ning mis võib muuta asjaajamise vanglas keerulisemaks. Haruldaste keelte tõlkide leidmine ja kulude katmine Eesti poolt on väljakutse, mis võib osutuda raskesti ületatavaks. Tööjõu vabanemine lepingu lõppedes: Kuigi lepingu pikkus annab aega, on siiski risk, et lepingu lõppemisega kaasnevad koondamised ja lisakulud sotsiaalsüsteemile. Kuigi mainitud on varasemat kogemust koondamistega, ei taga see antud olukorras sujuvat ja probleemivaba üleminekut. "Leiame, et kavandatava lepinguga kaasnevad potentsiaalsed majanduslikud riskid kaaluvad üles sellest saadavate ligikaudu 4 miljoni euro suuruse aastase kasumi ehk riskimarginaali. Kuigi see summa võib esmapilgul tunduda märkimisväärne, on see samal ajal mõeldud ka puhvrina, mis katab riskide realiseerumisega seotud kulusid. Arvestades analüüsis tuvastatud 36 erineva riski olemasolu – sealhulgas alahinnatud personalikulud, ettevalmistuste ajahätta jäämine, vastaspoole kohustuste täitmata jätmine ja viivitused teenuse alustamisel – on tõenäoline, et riskid realiseeruvad ja nendega kaasnevad kulud söövad suure osa, kui mitte kogu, prognoositud kasumist. Seega ei pruugi rentimine tegelikkuses tuua loodetud märkimisväärset majanduslikku kasu Eestile, vaid võib hoopis tekitada ootamatuid lisakulusid." Leiame, et need riskid kaaluvad üles kokkuleppega saavutatavad võimalikud majanduslikud eesmärgid.

            1. Põhiseadus

              Joel Arula,

              Riigi roll Rootsi vanglakohtade rentimise ettevõtmises Eesti Vabariigi põhiseaduse valguses Eesti riigi plaan rentida Rootsile vanglakohti ja osutada seeläbi karistusteenust võõrriigi kodanikele tõstatab olulisi küsimusi selle kohta, kas ja kuidas selline ettevõtmine haakub Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu ja sätteid. Kuigi idee võib esmapilgul tunduda pragmaatiline – luues tulu ja optimeerides vanglataristu kasutust – on oluline süvitsi analüüsida selle kooskõla riikluse fundamentaalsete printsiipidega. Riigi suveräänsus ja õigusemõistmise funktsioon (Põhiseaduse § 1, § 4, § 146) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. § 4 ütleb, et Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus ja kohtud tegutsevad ainult põhiseaduse ja seaduste alusel. § 146 kuulutab õigusemõistmise eranditult kohtute pädevusse. Kas ja kuidas on kooskõlas Eesti suveräänsuse ja õigusemõistmise funktsiooniga olukord, kus Eesti riik võtab enda kanda teise riigi kriminaalõigusliku süsteemi täitmise? Kuigi teenus osutatakse lepingulise suhte alusel, puudutab see Eesti riigi otsest kaasamist võõrriigi kriminaalpoliitika elluviimisesse. Karistuse kandmine on osa õigusemõistmisest. Kui Eesti riik rendib välja oma vanglakohti Rootsi süüdimõistetutele, siis kas see ei tähenda sisuliselt osalemist teise riigi õigusemõistmise ahela viimases lülis? Kas see ei loo pretsedenti, kus riik astub üles justkui "karistuse eksporditeenuse" pakkujana, mis on vastuolus riikluse klassikalise kontseptsiooniga, kus õigusemõistmine ja karistuste täideviimine on riigi sisemise suveräänsuse üks alustalasid? Kas majanduslik kasu kaalub üles riikluse ja suveräänsusega seotud printsiipide võimalikud hägustumised? Millised on pikemaajalised tagajärjed ja pretsedendid sellisele "teenuse ekspordile"? Kas riigile on strateegiliselt kasulik astuda sellisesse rolli, isegi kui esialgu on tegemist rahalise tuluga? Kuidas see mõjutab Eesti riigi identiteeti ja positsiooni rahvusvahelises õigusruumis? Kas see on parim viis avalike ressursside kasutamiseks või on olemas alternatiivseid lahendusi vanglate efektiivsemaks kasutamiseks, mis ei rikuks riikluse aluspõhimõtteid?

              1. Maine

                Joel Arula,

                Õiguskantseleri büroo analüüs hoiatab, et välisvangide vastuvõtmine võib kahjustada Eesti mainet inimõigusi austava riigina. Eesti ei tohi muutuda paigaks, kuhu rikkamad riigid saadavad "kaubalaadungina" oma kinnipeetavad odavama, kuid halvema kohtlemise hinnaga

                1. Töökeel

                  Joel Arula,

                  Muret tekitab kokkuleppe võimalik mõju eesti keele positsioonile. Eelnõu märkustes on välja toodud, et välisvangide Eestisse saatmisega võidakse vähendada eesti keele kasutamist Tartu Vangla töös ja muuta inglise keel põhiliseks töökeeleks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 52 sätestab, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Kas ulatuslik üleminek teisele töökeelele kogu vangla asjaajamises, mis ei puuduta ainult välisvange, ei olekooskõlas põhiseadusliku printsiibiga ja Eesti keele kaitse eesmärgiga.

                  1. Tartu vangla rendileping – mitte ainult Tartu, vaid kogu Eesti probleem

                    Joel Arula,

                    "Kuigi käesolevas pöördumises keskendutakse suuresti Tartu Vangla kasutamisele, on oluline mõista, et kavandatav leping ja sellega kaasnevad riskid ei ole üksnes Tartu linna probleem. Tegemist on kogu Eesti Vabariiki puudutava küsimusega, mis mõjutab riigi julgeolekut, õigussüsteemi, majandust ja mainet tervikuna. Organiseeritud kuritegevuse võimalik levik, lisakoormus prokuratuurile ja kohtutele üle Eesti, tõlkimiskulud riigieelarvele ja küsimused riigi rolli ning põhiseaduslike põhimõtete kohta on teemad, mis puudutavad kõiki Eesti kodanikke. Seetõttu peab Riigikogu ratifitseerimisotsust tehes arvestama laiemat, kogu riiki hõlmavat mõju, mitte ainult kohalikke aspekte.

                    1. Pöördumine Riigikogu poole

                      Kristina Ausen,

                      Pöördumine Riigikogule seoses Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimisega Austatud Riigikogu liikmed, Käesolevaga pöördume Teie poole seoses kavandatava Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimisega. Oleme mures antud kokkuleppega kaasnevate riskide ja sotsiaalse mõju pärast, eriti mis puudutab Tartu Vangla kasutamist välisriigi kinnipeetavate majutamiseks. Rahvaalgatus "Tartu ei ole koht Rootsi vägistajate ja mõrtsukate jaoks" on kogunud vaid mõne päevaga märkimisväärse hulga toetusallkirju, väljendades selgelt Tartu ja Eesti elanike vastuseisu ohtlike välisriigi kurjategijate paigutamisele meie vanglasüsteemi. Meie linn, Tartu, on tuntud oma turvalise ja pereeluks sobiva keskkonna poolest ning me ei soovi, et see maine ja turvalisus halveneks. Lisaks rahvaalgatuses toodud punktidele toome välja ka põhjalikumal analüüsil põhinevad faktid, riskianalüüsil põhinevad riskid ja muud olulised teemad, mis on tõusnud pinnale erinevates aruteludes. Antud kokkuleppega kaasneb põhjaliku analüüsi kohaselt kokku 36 erinevat riski, mis jagunevad mitmeks kategooriaks. Nende riskide seas on mitmeid olulisi, mis vajavad tõsist kaalumist enne ratifitseerimist ning mille edukas maandamine on tõsise kahtluse all: Julgeolekuriskid ja sotsiaalne mõju: Analüüsist selgub, et Rootsi vangide Eestisse toomine võib kaasa tuua organiseeritud kuritegevuse leviku. Kuigi eelnõu seletuskirjas on maandamismeetmeid kirjeldatud, on riskide realiseerumise võimalus ja nende mõju ühiskonnale märkimisväärne. Arvestades riskide suurt hulka, on nende kõigi efektiivne ja pidev maandamine kaheldav. Koormus õigussüsteemile: Märkustes on selgelt välja toodud, et välisvangide poolt vanglas toimepandud uued kuriteod suurendavad oluliselt Riigiprokuratuuri ja Harju Maakohtu töökoormust. See toob kaasa lisakulutusi ja võib halvendada kohalike kuritegude menetlemist. Olemasoleva ressursi juures on ebatõenäoline, et sellega edukalt toime tullakse. Keelebarjäär ja tõlkimiskulud: Välisvangide erinev keeleoskus tekitab vajaduse ulatuslike tõlketeenuste järele, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud Eesti riigile ning mis võib muuta asjaajamise vanglas keerulisemaks. Haruldaste keelte tõlkide leidmine ja kulude katmine Eesti poolt on väljakutse, mis võib osutuda raskesti ületatavaks. Tööjõu vabanemine lepingu lõppedes: Kuigi lepingu pikkus annab aega, on siiski risk, et lepingu lõppemisega kaasnevad koondamised ja lisakulud sotsiaalsüsteemile. Kuigi mainitud on varasemat kogemust koondamistega, ei taga see antud olukorras sujuvat ja probleemivaba üleminekut. "Leiame, et kavandatava lepinguga kaasnevad potentsiaalsed majanduslikud riskid kaaluvad üles sellest saadavate ligikaudu 4 miljoni euro suuruse aastase kasumi ehk riskimarginaali. Kuigi see summa võib esmapilgul tunduda märkimisväärne, on see samal ajal mõeldud ka puhvrina, mis katab riskide realiseerumisega seotu

                      1. Pöördumine riigikogu poole ( jätkub )

                        Kristina Ausen,

                        ... Kuigi see summa võib esmapilgul tunduda märkimisväärne, on see samal ajal mõeldud ka puhvrina, mis katab riskide realiseerumisega seotud kulusid. Arvestades analüüsis tuvastatud 36 erineva riski olemasolu – sealhulgas alahinnatud personalikulud, ettevalmistuste ajahätta jäämine, vastaspoole kohustuste täitmata jätmine ja viivitused teenuse alustamisel – on tõenäoline, et riskid realiseeruvad ja nendega kaasnevad kulud söövad suure osa, kui mitte kogu, prognoositud kasumist. Seega ei pruugi rentimine tegelikkuses tuua loodetud märkimisväärset majanduslikku kasu Eestile, vaid võib hoopis tekitada ootamatuid lisakulusid." Leiame, et need riskid kaaluvad üles kokkuleppega saavutatavad võimalikud majanduslikud eesmärgid. Õiguskantseleri büroo analüüs hoiatab, et välisvangide vastuvõtmine võib kahjustada Eesti mainet inimõigusi austava riigina. Eesti ei tohi muutuda paigaks, kuhu rikkamad riigid saadavad "kaubalaadungina" oma kinnipeetavad odavama, kuid halvema kohtlemise hinnaga Riigi roll Rootsi vanglakohtade rentimise ettevõtmises Eesti Vabariigi põhiseaduse valguses Eesti riigi plaan rentida Rootsile vanglakohti ja osutada seeläbi karistusteenust võõrriigi kodanikele tõstatab olulisi küsimusi selle kohta, kas ja kuidas selline ettevõtmine haakub Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu ja sätteid. Kuigi idee võib esmapilgul tunduda pragmaatiline – luues tulu ja optimeerides vanglataristu kasutust – on oluline süvitsi analüüsida selle kooskõla riikluse fundamentaalsete printsiipidega. Riigi suveräänsus ja õigusemõistmise funktsioon (Põhiseaduse § 1, § 4, § 146) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. § 4 ütleb, et Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus ja kohtud tegutsevad ainult põhiseaduse ja seaduste alusel. § 146 kuulutab õigusemõistmise eranditult kohtute pädevusse. Kas ja kuidas on kooskõlas Eesti suveräänsuse ja õigusemõistmise funktsiooniga olukord, kus Eesti riik võtab enda kanda teise riigi kriminaalõigusliku süsteemi täitmise? Kuigi teenus osutatakse lepingulise suhte alusel, puudutab see Eesti riigi otsest kaasamist võõrriigi kriminaalpoliitika elluviimisesse. Karistuse kandmine on osa õigusemõistmisest. Kui Eesti riik rendib välja oma vanglakohti Rootsi süüdimõistetutele, siis kas see ei tähenda sisuliselt osalemist teise riigi õigusemõistmise ahela viimases lülis? Kas see ei loo pretsedenti, kus riik astub üles justkui "karistuse eksporditeenuse" pakkujana, mis on vastuolus riikluse klassikalise kontseptsiooniga, kus õigusemõistmine ja karistuste täideviimine on riigi sisemise suveräänsuse üks alustalasid? Kas majanduslik kasu kaalub üles riikluse ja suveräänsusega seotud printsiipide võimalikud hägustumised? Millised on pikemaajalised tagajärjed ja pretsedendid sellisele "teenuse ekspordile"? Kas riigile on strateegiliselt kasulik astuda sellisesse rolli, isegi kui esialgu on tegemist rahalise tuluga? Kuidas see mõjutab Ee

                        1. Pöördumine Riigikogu poole ( jätkub)

                          Kristina Ausen,

                          Kas riigile on strateegiliselt kasulik astuda sellisesse rolli, isegi kui esialgu on tegemist rahalise tuluga? Kuidas see mõjutab Eesti riigi identiteeti ja positsiooni rahvusvahelises õigusruumis? Kas see on parim viis avalike ressursside kasutamiseks või on olemas alternatiivseid lahendusi vanglate efektiivsemaks kasutamiseks, mis ei rikuks riikluse aluspõhimõtteid? Lisaks tekitab muret kokkuleppe võimalik mõju eesti keele positsioonile Tartu Vanglas. Märkustes on välja toodud, et välisvangide Eestisse saatmisega võidakse vähendada eesti keele kasutamist Tartu Vangla töös ja muuta inglise keel põhiliseks töökeeleks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 52 sätestab, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Kas ulatuslik üleminek teisele töökeelele kogu vangla asjaajamises, mis ei puuduta ainult välisvange, on kooskõlas põhiseadusliku printsiibiga ja Eesti keele kaitse eesmärgiga. Leiame, et kavandatava lepingu ratifitseerimata jätmine annaks võimaluse kaaluda Tartu Vangla kasutamiseks alternatiivseid lahendusi. Need alternatiivid, nagu vangla kasutamine Eesti vangide rehabilitatsiooniks või hoone ümberehitamine sotsiaalprogrammide tarbeks, aitaksid kohandada vanglateenistuse tööjõu vajadust vastavalt tegelikule vangide arvule Eestis, toetades seeläbi riigi ametnike arvu vähendamise ja avaliku sektori kulutuste optimeerimise eesmärke." Palume Riigikogul tõsiselt kaaluda Rahvaalgatusega väljendatud seisukohti ja riskianalüüsis toodud asjaolusid ning jätta kavandatav Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline vanglakaristuste täideviimise kokkulepe ratifitseerimata. Eesti turvalisus ja meie kodanike heaolu peavad olema esikohal. Lugupidamisega, Rahvaalgatuse esindajad Kristina Ausen ja Joel Arula

                          Olen lugenud läbi algatuse "Tartu ei ole koht Rootsi vägistajate ja mõrtsukate jaoks !" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
                          NimiIsikukoodAllkiri