Riskid
Antud kokkuleppega kaasneb põhjaliku analüüsi kohaselt kokku 36 erinevat riski, mis jagunevad mitmeks kategooriaks. Nende riskide seas on mitmeid olulisi, mis vajavad tõsist kaalumist enne ratifitseerimist ning mille edukas maandamine on tõsise kahtluse all: Julgeolekuriskid ja sotsiaalne mõju: Analüüsist selgub, et Rootsi vangide Eestisse toomine võib kaasa tuua organiseeritud kuritegevuse leviku. Kuigi eelnõu seletuskirjas on maandamismeetmeid kirjeldatud, on riskide realiseerumise võimalus ja nende mõju ühiskonnale märkimisväärne. Arvestades riskide suurt hulka, on nende kõigi efektiivne ja pidev maandamine kaheldav. Koormus õigussüsteemile: Märkustes on selgelt välja toodud, et välisvangide poolt vanglas toimepandud uued kuriteod suurendavad oluliselt Riigiprokuratuuri ja Harju Maakohtu töökoormust. See toob kaasa lisakulutusi ja võib halvendada kohalike kuritegude menetlemist. Olemasoleva ressursi juures on ebatõenäoline, et sellega edukalt toime tullakse. Keelebarjäär ja tõlkimiskulud: Välisvangide erinev keeleoskus tekitab vajaduse ulatuslike tõlketeenuste järele, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud Eesti riigile ning mis võib muuta asjaajamise vanglas keerulisemaks. Haruldaste keelte tõlkide leidmine ja kulude katmine Eesti poolt on väljakutse, mis võib osutuda raskesti ületatavaks. Tööjõu vabanemine lepingu lõppedes: Kuigi lepingu pikkus annab aega, on siiski risk, et lepingu lõppemisega kaasnevad koondamised ja lisakulud sotsiaalsüsteemile. Kuigi mainitud on varasemat kogemust koondamistega, ei taga see antud olukorras sujuvat ja probleemivaba üleminekut. "Leiame, et kavandatava lepinguga kaasnevad potentsiaalsed majanduslikud riskid kaaluvad üles sellest saadavate ligikaudu 4 miljoni euro suuruse aastase kasumi ehk riskimarginaali. Kuigi see summa võib esmapilgul tunduda märkimisväärne, on see samal ajal mõeldud ka puhvrina, mis katab riskide realiseerumisega seotud kulusid. Arvestades analüüsis tuvastatud 36 erineva riski olemasolu – sealhulgas alahinnatud personalikulud, ettevalmistuste ajahätta jäämine, vastaspoole kohustuste täitmata jätmine ja viivitused teenuse alustamisel – on tõenäoline, et riskid realiseeruvad ja nendega kaasnevad kulud söövad suure osa, kui mitte kogu, prognoositud kasumist. Seega ei pruugi rentimine tegelikkuses tuua loodetud märkimisväärset majanduslikku kasu Eestile, vaid võib hoopis tekitada ootamatuid lisakulusid." Leiame, et need riskid kaaluvad üles kokkuleppega saavutatavad võimalikud majanduslikud eesmärgid.