Pöördumine Riigikogu poole ( jätkub)
Kas riigile on strateegiliselt kasulik astuda sellisesse rolli, isegi kui esialgu on tegemist rahalise tuluga? Kuidas see mõjutab Eesti riigi identiteeti ja positsiooni rahvusvahelises õigusruumis? Kas see on parim viis avalike ressursside kasutamiseks või on olemas alternatiivseid lahendusi vanglate efektiivsemaks kasutamiseks, mis ei rikuks riikluse aluspõhimõtteid? Lisaks tekitab muret kokkuleppe võimalik mõju eesti keele positsioonile Tartu Vanglas. Märkustes on välja toodud, et välisvangide Eestisse saatmisega võidakse vähendada eesti keele kasutamist Tartu Vangla töös ja muuta inglise keel põhiliseks töökeeleks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 52 sätestab, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Kas ulatuslik üleminek teisele töökeelele kogu vangla asjaajamises, mis ei puuduta ainult välisvange, on kooskõlas põhiseadusliku printsiibiga ja Eesti keele kaitse eesmärgiga. Leiame, et kavandatava lepingu ratifitseerimata jätmine annaks võimaluse kaaluda Tartu Vangla kasutamiseks alternatiivseid lahendusi. Need alternatiivid, nagu vangla kasutamine Eesti vangide rehabilitatsiooniks või hoone ümberehitamine sotsiaalprogrammide tarbeks, aitaksid kohandada vanglateenistuse tööjõu vajadust vastavalt tegelikule vangide arvule Eestis, toetades seeläbi riigi ametnike arvu vähendamise ja avaliku sektori kulutuste optimeerimise eesmärke." Palume Riigikogul tõsiselt kaaluda Rahvaalgatusega väljendatud seisukohti ja riskianalüüsis toodud asjaolusid ning jätta kavandatav Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline vanglakaristuste täideviimise kokkulepe ratifitseerimata. Eesti turvalisus ja meie kodanike heaolu peavad olema esikohal. Lugupidamisega, Rahvaalgatuse esindajad Kristina Ausen ja Joel Arula