Kutsume valda üle vaatama Raasiku asula keskosa detailplaneeringu eskiisi, mida esitati Raasiku rahvamajas 07.05.2025. Dokument on siin. Tähtaeg 29.05.2025.
Raasiku keskosa detailpaneeringu esialgne versioon on vananenud planeeringu musternäidis, mis jagab maa ruutudeks, et sinna siis midagi peale ehitada. Ruutude vahele tuleks teedevõrgustik. Planeeringust kumab läbi asula maksimaalset võimalikku elanikonna kasvu tagavad lahendused. See ei ole kuidagi moodi modernse eluruumi planeerimine, mis eelistaks kergliiklejaid autodele, mugavat, turvalist elukeskonda ja avalikku ruumi, mis soodustab vaba aja veetmist kodukohas.
Vaadata detailplaneering üle, teha parandused. Sisse tuua rohkem läbi mõtestatud funktsionaalsusega rohealasid ja kesväljak. Autoliiklust asula planeeringuga hajutada, juhtides seda erinevate tänavate vahel ja keskusest välja. Sademe- ja pinnaseeveega ärajuhtimise paremat planeerimist ja rakendamist.
Liikumisteed ideaalis
Kuna Raasiku suur pluss on rongiliiklus siis tuleks selle teenuse kasutamine muuta võimalikult mugavaks. Ideaalis viin lapse hommikul lasteaeda (jalgsi/rattaga) ja suundun sealt otse rongi peale, et tööle minna. Seega võiks olla kooli/lasteaia juurest minev kergliiklustee rongijaama suunas. kõrghaljastusega rohealasid on kindlasti juurde vaja. Vaja on soodustada liikumist ja õues viibimist. Kui elukeskkond on hea, tulevad ka uued elanikud siia oma paksu rahakotiga. Kui elame Nõukogude aegses keskkonnas siis keegi ei taha siia investeerida. Raasiku pluss on just rahulik elukeskkond. Siia on vaja meelitada lastega peresid, kes hindavad mõnusat ja turvalist, stressi maandavat elu, omades head ühendust linnaga. Aga kui ilmselgelt elukohtade kasvuga jääb lasteaiakohti väheks isegi sündide languse juures. Siia ei koli ju noor 20 aastane inimene. Siia koliksid just lastega pered. Aga kui laps ei saa kodulähedal vajalikke teenuseid. Rohkem on vaja mõelda lastega perede vajaduste peale. Mis üldse on Raasiku NOKIA. Kuidas saab veelgi rõhuda nendele positiivsetele asjadele, mis juba olemas on. Elumaju saab alati ehitada. Aga enne on vaja luua väärtust, kuhu kolida tahetakse. Võiks rajada viljapuu aia. Pargike, kus kasvavad õunapuud, pirnikuud, marjapõõsad jne. See looks suurt väärtust. Kui sinna keskele veel mänguplats teha siis on põhjust, et kodust välja tulla ja õues lastega toredalt aega veeta. Loome lastele, sest nemad on ju meie tulevik.
Lahendus on koostatud poliitikute poolt, mitte arhitektide ja kogukonna koostöös -1
1. Planeeringulahendust koostades ei ole arvestatud varasemat põhjalikku eeltööd, mis DP algatamise käigus tehti, sh arutelud planeerningualal olevate asutustega ja rahvaküsitluse tulemused ega üldplaneeringus kirjeldatud põhimõtteid. Avalike teenuste kavandamisel ei ole piisavalt arvestatud alevikus juba kehtivaid planeeringuid, keskkonnaolusid ega pikemat perspektiivi. Planeeringulahendus süvendab autostumist, killustab kooli ja teenused viisil, mis ei toeta teenustevahelisi sünergiaid, kvaliteetset ruumi, jalgsi liikumist ega laste turvalisust. Lahendusest on näha kohalike poliitikute isiklikke soove ja huvisid, mitte ühiskondlikke huvisid ega tänapäevase kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid. On selgelt näha, et lahenduse on välja töötanud nendest objektidest varem rääkinud poliitikud, mitte professionaalsed arhitekt-planeerijad. 2. Ei ole arvestatud paljusoovitud haljasalade loomisega vaid planeeritud hooned täpselt viimsete täismõõdus puude peale, mida alevi vahele veel alles on jäänud. Seal kus praegu veel on puid, on planeeritud need maha võtta. Uute hoonete asukohtade planeerimisel ei ole tekitatud mõnusaid hoovialasid vaid lihtsalt jagatud plats sõiduteedeks ja majakarpideks. 3. Aleviku keskus, mis peaks olema kõige tihedam, et võimaldadada maksimaalselt paljudel inimestel autovaba elu, on planeeritud kõige madalama asustustihedusega. Jala liikuvad inimesed, eriti eakad ja väikelastega vanemad, loevad samme ning iga lisanduv meeter sihtpunkti suunas vähendab tõenäosust, et see teekond (jala) ette võetakse. 4. Kooli hoov ja siseõu on jäetud autoliikluseks, kuigi oleks võimalik sellest teha lastele turvaline paik. 5. Rahvamaja ja tervisekeskuse laiendused on planeeritud viimsete täismõõdus puude peale, kuigi mõlema kõrval laiutab tühi plats. 6. Rahvamaja ja tervisekeskuse vahelise tänava saaks soovi korral lahendada ka nii, et tee osaliselt sulgeda ja tekitada nende hoonete vahele pidev haljasala. 7. Kooli, lasteaia ja staadioni juures on suhtlemiseks parimad alad broneeritud parklateks, kuigi need võiksid olla mõnusad rohealad erinevateks tegevusteks ning parkimine lahendatud kahel pool staadioni. 8. Staadionile on kavandatud spordihall eramajade kõrvale, kuigi see sobituks mahuliselt paremini olemasoleva spordihalli ja kortermajade poole. 9. Staadioni juurde on tahetud tuua rohkem teenuseid ja liiklust aga pole mõeldud tagasipöördele, mida peab tegema maanteel kahe vasakpöördega. Kooli ees oleva tänava sulgemise ajal ei asendatud võimalust tagasipöördeks aga nüüd peaks seda staadioni tagant tegema, kasvõi väga kitsa tänavaga. See on vajalik ka jalakäijate läbipääsuks. ....
Lahendus on koostatud poliitikute poolt, mitte arhitektide ja kogukonna koostöös -2
10. Staadioni taha on kavandatud kaubanduspind, kuid pole mõeldud, kuidas sinna jala saab. Võib-oleks see hoopis logistiliselt hea koht korterelamuteks, mis tee ääres tekitaks tuulevarju ja müraseina ning oleks kõnniteega kooli ja keskusega mugavalt ühendatud? Kui sellesse asukohta teha pood, siis on väga tõenäoline, et seal hakatakse pigem autoga käima, kui jala. Kuna Arukülas on bensiinijaam olemas, mis on autoga lähedal, siis võib-olla ei pea ka selle asula üheks nähtavaimaks maamärgiks kavandama tanklat. Võib-olla kavandaks nii nähtavasse kohta tankla ja parkla asemel midagi ilusat, mis jätaks Raasikust hea esmamulje. 11. Praeguse lasteaia kohale pakutud hoone laiendus ei ole loogiline, arvestades olemasolevaid uuemaid ehitisi ja rühmade paiknemist ning laste vajadust vaiksele ja eraldatud hoovialale. Kooli ja lasteaia ühendamine on hea mõte, kuna need toimivadki koos ja saaksid vastavalt vajadusele ruume jagada. Aga tuleb mõelda sellele, et lastel oleks ka kvaliteetne õueala, mis summutaks nii liiklus- kui ka laste endi müra, pakuks päikese ja tuulevarju ning vaheldust. 12. Planeeringus pole arvestatud pika perspektiiviga ning sellega, et maareform on läbi, uusi maid keskalevikku juurde ei teki. Kui kõik juba täis planeeritakse, siis on väga raske leida normaalseid võimalusi uute ühiskondlike hoonete ja rajatiste jaoks. Osa kõige parema asukohaga kruntidest peaks jätma reservi tulevastele põlvkondadele ja alguses võtma kasutusele ühiskondliku alana. Praegu on kõige paremad krundid mõeldud elamuarenduseks, ehk kiireks müügituluks. 13. Uue lasteaia asukoht ei ole kooskõlas kooli ega laste vajadustega. Eelmises eskiisis valiti lasteaia asukoht koos koolipersonaliga, arvestades koostoimimise logistikat, keskkonnaolusid, liiklust ja lastele vaikse keskkonna loomist. Praeguses eskiisis pakutud lasteaia asukoht külgneb maanteega, asub liigniiskel üleujutusohuga alal, tugevas tuulekoridoris (mis tekkis eelnevate ebavajalike raiete käigus). Sellesse kohta sobiks paremini näiteks pood, mis ei vaja suurt õueala ning on logistiliselt mugav nii tehase teelt kui ka mujalt tulijatele. 14. Mistra kõrvale spordihalli rajamine ei ole mõistlik, sest staadioni juures on selleks ruum olemas ning seal saab seda koolitundide jaoks kasutada. Lisaks kasutaks need hooned siis ühiseid parklaid, mitte ei peaks igale poole suursündmuste jagu parklaid rajama. 15. Kas keegi on ka läbi mõelnud, kas kõige mõisltikum maksumaksja raha kasutamine on veel ühe spordihalli rajamine väikesesse alevikku, kui see sööb ära suure tüki eelarvest, tekitab püsikulusid ning on samas kasutamiseks vaid väikesele osale kogukonnast? Rahvatervisele tooks suuremat kasu see, kui esimesena loodaks head võimalused kõigile tasuta õues liikuda ja kui see on korras, tegeleda tasuliste hobide jaoks hallide ehitamisega. ...
Lahendus on koostatud poliitikute poolt, mitte arhitektide ja kogukonna koostöös -3
16. Suurte parklate rajamine iga väikeses alevikus iga hoone juurde, sest seal mõnikord toimub suursündmuseid on ebamõistlik ja autostumist kinnistav, sest vähendab jala ja jalgsi liikujate mugavust, ohutust ning kohtade ilmet. Arvestades, kui harva siin toimub suursündmuseid, on võimalik sündmuste parkimine lahendada põhiliselt paralleelparkimisega tänavatel. Invakohad peavad olema tõesti hoonete sissepääsude juures aga teised inimesed suudavad kõndida 100m ukseni. Kui see 100m on kvaliteetne ruum, on see jalutamine ka nauditav. See kommentaar käib nii kooli, rahvamaja kui ka staadioni kohta. 17. Pumptracki kõrvale parkla rajamine on halb mõte, sest sellel tänaval liiguvad mänguhoos lapsed kegliikuritega, pumptracki juurest tulev kõnnitee on juba ühest küljest aia tõttu piiratud nähtavusega ja teiselt poolt piirab natuke nähtavust pinnavorm. Sel teel liiguvad aga veokijuhid, kes samal ajal otsivad Mistra sissepääsu ja võivad olla hajunud tähelepanu ning vaateväljaga. Lastele pole seal ka parklat vaja. Samas on parkimiskohti vaja surnuaia ja koertepargi külastajatele. Need parkimiskohad võiks rajada üle tee koertepargi ja surnuaia vahele. Kui külaplatsil midagi toimub, saab seal üle tee rahulikult parkida. 18. Tehase tee ja Kostivere tee vaheline osa on lahendatud autostumist kinnistavalt ja ebamõistlike kulutusi kaasa toovalt. Lisatänav Paju tn pikenduseks ei ole selle liiklustiheduse ja koha suurust arvestades mõistlik. Olemasoleva ristmiku peaks lihtsalt normaalse pöörderaadiusega ümber ehitama, et maantee asemel tekiks tänav. Kostivere poolt asulasse sõites võiks kiiruse vähendamiseks teha põikega lahenduse, mitte ringtee. Hooned selles kolmnurgas võiks moodustada rea olemasolevate teede äärde ning ka parklad nende vahele ära peita. Siis saaks sellele alale lisada piisava asusutustiheduse (mis võiks olla kõrgem, sest on rongipeatuse juures) ja hoonete keskele tekitada pargi, kus saavad käia nii nende hoonete elanikud, kui ka teised, kes alevi peal jalutustiire teevad. Sellest saaks tekkida trehvamise koht. Arvestades, et seal on vaja teha oluliselt maaparandust ning kraav on ühendatud jõega, saaks sinna võib-olla ka veepeegli või lausa avaliku supluskoha tekitada. 19. Eskiisis ei ole aru saada, kuidas on arvestatud keskkonnamõjude eelhinnangu, pinnase või pinnaveega. Mistra ja Kostivere tee vahelise ala osas pole keskkonnamõjusid kaalutud, sest see ala jäi algselt reservi. ...
Lahendus on koostatud poliitikute poolt, mitte arhitektide ja kogukonna koostöös -4
20. Tahaks näha asula keskuses ka võimalust rajada näiteks eakatekodu või muu sarnane objekt, mis mitmekesistaks elupindu ja võimaldaks Raasikul oma pere juures elada sünnist surmani. See peaks olema päris keskuses, et elanikud saaksid lühikesi vahemaid läbides iseseisvalt ühiskonnast osa võtta. See saaks ka sünergiliselt lasteaiaga koos toimida (mida mitmel pool tehakse), sest teenuste osutamiseks on vaja sarnaseid ruume ning saaks arvestada demograafiliste muutustega. Lisaks on lastel ja eakatel suhtlemisvajadus ja sarnaseid huvitegevusi, mis võimaldaks kontrollitud tingimustes teha asju koos. 21. Mujal maailmas on seoses elamuasemekriisiga väga aktuaalne ka munitsipaalelupindade rentimise võimaldamine noortele ja teistele madalama sissetulekuga inimestele. Võib-olla peaks näiteks ühe korterelamu kavandama hoopis ühiselamuks või munitsipaalkortermajaks? 22. Tahaks näha ka potentsiaalseid äripindu, mis on loogilistes asukohtades. Ärid ei pea olema enne välja mõeldud vaid loodud võimalused ettevõtluseks, kui keegi midagi teha tahaks. Vabalt võiks olla ka väike koostöö kontor. 23. Siiamaani pole vallavalitsus andnud selget sõnumit rahvastikuprognoosi kohta. Lisaks ei ole eristatud inimeste liikumisel põhinevat rahvastikuprognoosi ja planeeritud ehitustega võimalikku rahvaarvu. Ühel hetkel öeldakse, et avalikke teenuseid pole vaja, sest lapsi enam ei sünni ja teisalt seda, et on vaja teid ja parklaid juurde ehitada, sest liiklus läheb meeletuks. Tegelik rahva arvu tõus ei tule nipsust aga planeeringutel peab klappima kavandatud elamuühikute arv avalike teenuste arvuga, olenemata mis hetkel kopp maasse lüüakse. Paberid peavad olema võrdselt valmis ja praegu see pole nii. Kooli ja lasteaia ruumipuudus on toimunud aastaid ja iga kord lapitakse seda enne valimisi, kui inimeste kannatus on juba katkenud, mingisuguse kiire ebaloomuliku juurdeehitusega. Rääkimata sellest, et kõik otsused on miinimumnõudeid , mitte laste heaolu järgi tehtud. Arvestades elamuplaneeringuid ja Raasiku poliitikute soovidest sõltumatut valglinnastumist, ei kao kooli ja lasteaia probleem kuhugi, kuigi hetkel tundub, et natukeseks on probleem vaiksem, sest just avati uus rühm. Kooli ja lasteaia lahendust on vaja vaadata pika perspektiiviga. 24. Kokkuvõttes, tahame näha kvaliteetset avalikku ruumi, milles on arvestatud olemasolevat ja tulevikku.