Lahendus on koostatud poliitikute poolt, mitte arhitektide ja kogukonna koostöös -3
16. Suurte parklate rajamine iga väikeses alevikus iga hoone juurde, sest seal mõnikord toimub suursündmuseid on ebamõistlik ja autostumist kinnistav, sest vähendab jala ja jalgsi liikujate mugavust, ohutust ning kohtade ilmet. Arvestades, kui harva siin toimub suursündmuseid, on võimalik sündmuste parkimine lahendada põhiliselt paralleelparkimisega tänavatel. Invakohad peavad olema tõesti hoonete sissepääsude juures aga teised inimesed suudavad kõndida 100m ukseni. Kui see 100m on kvaliteetne ruum, on see jalutamine ka nauditav. See kommentaar käib nii kooli, rahvamaja kui ka staadioni kohta. 17. Pumptracki kõrvale parkla rajamine on halb mõte, sest sellel tänaval liiguvad mänguhoos lapsed kegliikuritega, pumptracki juurest tulev kõnnitee on juba ühest küljest aia tõttu piiratud nähtavusega ja teiselt poolt piirab natuke nähtavust pinnavorm. Sel teel liiguvad aga veokijuhid, kes samal ajal otsivad Mistra sissepääsu ja võivad olla hajunud tähelepanu ning vaateväljaga. Lastele pole seal ka parklat vaja. Samas on parkimiskohti vaja surnuaia ja koertepargi külastajatele. Need parkimiskohad võiks rajada üle tee koertepargi ja surnuaia vahele. Kui külaplatsil midagi toimub, saab seal üle tee rahulikult parkida. 18. Tehase tee ja Kostivere tee vaheline osa on lahendatud autostumist kinnistavalt ja ebamõistlike kulutusi kaasa toovalt. Lisatänav Paju tn pikenduseks ei ole selle liiklustiheduse ja koha suurust arvestades mõistlik. Olemasoleva ristmiku peaks lihtsalt normaalse pöörderaadiusega ümber ehitama, et maantee asemel tekiks tänav. Kostivere poolt asulasse sõites võiks kiiruse vähendamiseks teha põikega lahenduse, mitte ringtee. Hooned selles kolmnurgas võiks moodustada rea olemasolevate teede äärde ning ka parklad nende vahele ära peita. Siis saaks sellele alale lisada piisava asusutustiheduse (mis võiks olla kõrgem, sest on rongipeatuse juures) ja hoonete keskele tekitada pargi, kus saavad käia nii nende hoonete elanikud, kui ka teised, kes alevi peal jalutustiire teevad. Sellest saaks tekkida trehvamise koht. Arvestades, et seal on vaja teha oluliselt maaparandust ning kraav on ühendatud jõega, saaks sinna võib-olla ka veepeegli või lausa avaliku supluskoha tekitada. 19. Eskiisis ei ole aru saada, kuidas on arvestatud keskkonnamõjude eelhinnangu, pinnase või pinnaveega. Mistra ja Kostivere tee vahelise ala osas pole keskkonnamõjusid kaalutud, sest see ala jäi algselt reservi. ...