Estonia's next step is full diplomatic recognition of the State of Palestine, which has already been supported by 146 out of 193 UN member states. Among them are Ukraine, Sweden, Norway, Poland, Spain, Georgia, Ireland, Slovakia, Slovenia, and others.
The most extensive crimes against humanity during World War II occurred in those countries where Nazi Germany and the Soviet Union destroyed state structures. The Holocaust began in territories where the occupation regime changed several times, and the population was left stateless after the destruction of states.
Statehood offered protection under occupation because, before declaring people non-human, their legal protection had to be taken away, creating conditions of general lawlessness. Jews with citizenship were much more likely to survive the Nazi occupation than stateless Jews; it was much harder to send French citizens to forced labor than stateless Poles.
President Alar Karis has aptly said in support of genocide prevention: "Our duty is to resist attempts to justify crimes against humanity. We must recognize and stop tyrannical aggression early. So that it is never too late, and so that we do not wake up tomorrow regretting what we failed to do today. This is the measure of both humanity and responsibility." This principle applies to all peoples — democracy cannot accept genocide.
The Israeli government has declared Palestinians living in Gaza as sub-human. The military blockade and illegal occupation practiced by Israel in Gaza and the West Bank contradict our own historical experience of anti-colonialism and European values.
The International Court of Justice has made its preliminary ruling. The charge of genocide against Israel is credible. The court has also found Israel guilty of the crime of apartheid. The court has placed responsibility on all countries and the UN to take measures to stop Israel's violations of international law. According to this ruling, all countries are obligated to review their diplomatic, political, and economic relations with Israel and impose arms embargoes and sanctions.
All states that are parties to the Convention on the Prevention and Punishment of the Crime of Genocide, including Estonia, must do everything in their power to prevent genocide. Otherwise, these countries may be considered accomplices.
Supporting the development of Palestinian statehood is the only right next step. Recently, the first step in this direction was taken: Estonia expressed support for Palestine’s full membership in the UN. The next step would be full diplomatic recognition of the State of Palestine, as done by some of our allies, such as Ukraine, Sweden, Norway, Poland, Spain, Georgia, Ireland, Slovenia, Slovakia, and others. This would show that Estonia stands for international law in all situations, not only when it is convenient for us.
This is not only our moral obligation but also important for ensuring Estonia's own security. As President Lennart Meri once said, and Kersti Kaljulaid recently reminded us: "International law is a small nation's nuclear weapon."
Spanish Prime Minister Pedro Sanchez said in May this year: "When the war is over, and people understand what happened in Gaza, we will witness one of the darkest moments of the 21st century. I want the Spanish people to be proud that their government and country stood on the right side of history — both in Ukraine and in Palestine."
I sincerely hope that the steps taken by Estonian politicians will be ones that the Estonian state and its citizens will not have to be ashamed of in the future.
Sources: https://docs.google.com/document/d/1vWiGYxmmkTdu4p9m3ys0-Fu1CybdWmcbCjsZS1rWkTk
- International law applies equally to everyone, and Estonia must take the following steps:
- Officially recognize the State of Palestine, as has been done by 146 out of 193 UN member states, including Ukraine, Sweden, Norway, Poland, Spain, Georgia, Ireland, Slovenia, Slovakia, and others.
- Acknowledge the rulings of the International Court of Justice. Estonia must do everything in its power to prevent genocide. Demand that Israel restore access to water and electricity in Gaza. Demand that Israel allow UN investigators into Gaza to investigate the genocide allegations.
- Acknowledge the ICC arrest warrant if it is issued against Netanyahu, Yoav Gallant, and Hamas leaders.
- Pressure Israel to comply with international law. Implement necessary sanctions and an arms embargo to achieve this. Sever diplomatic and economic relations if Israel continues to disregard international law, including violations of the Geneva Conventions and UN resolutions.
Email 7. mai 2025 Kollektiivse pöördumise "Eesti toetab Palestiina omariiklust" menetlemine Riigikogus
Lugupeetud Väliskomisjoni esimees ja liikmed, Oleme mures, et meie pöördumise arutelu Riigikogu täiskogus on põhjendamatult veninud ning tekivad kahtlused, et arutelu Riigikogu täiskogus võib menetlusprotsessist hoopis välja jääda. Selline areng õõnestaks paratamatult rahvaalgatuse kui demokraatliku osalusvormi tähendust ja kaalu. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles tabavalt meie väliskomisjoni istungil 17.02.2025: „Arusaadavatel põhjustel ei ole meil seni olnud laiapõhjalist avalikku debatti ega ühiskondlikku arutelu selle üle, mis Lähis-Idas tervikuna toimub ja millised oleksid Eesti kui väikeriigi parimad võimalikud sammud.” Just sellise laiapõhjalise arutelu võimaldamisele aitab kaasa käesoleva petitsiooniga Riigikogu ette toodud küsimuste käsitlemine. Riigikogu suur saal on selle debati pidamiseks kõige kohasem foorum, eriti arvestades olukorra tõsidust. Olukorra tõsidust rõhutab ka asjaolu, et Iisraeli päritolu akadeemik Omer Bartov – rahvusvaheliselt tunnustatud Holokausti ja genotsiidi ekspert – on sündmuste ja tõendite põhjaliku analüüsi tulemusena jõudnud järeldusele, et Iisraeli tegevus Gazas kujutab endast genotsiidi (nt The Guardian, 13.08.2024: https://www.theguardian.com/world/article/2024/aug/13/israel-gaza-historian-omer-bartov ja Democracy Now!, 30.12.2024: https://www.democracynow.org/2024/12/30/omer_bartov_israel_gaza_genocide). Ka Eesti juhtivad sotsiaalteadlased on rõhutanud, et Eesti riik peab selle küsimusega sisuliselt tegelema (Eesti ühiskonnateadlaste avalik pöördumine valitsuse poole: https://www.delfi.ee/artikkel/120295751/kuula-milline-tahendus-on-palestiina-riigi-tunnustamiselkas-icc-vahistamiskask-on-oigustatud).Eesti kui rahvusvahelist õigust austava riigi jaoks on sellises olukorras selge seisukoha kujundamine ja parlamentaarne arutelu vältimatu. Petitsioonis tõstatatud küsimused Palestiina riigi tunnustamisest ja Eesti kohustustest rahvusvahelise õiguse, sealhulgas Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) otsuste (https://www.icj-cij.org/case/192) järgimise osas nõuavad Riigikogu tähelepanu. Palume Teilt konkreetset teavet: 1. Millises menetlusetapis on pöördumine hetkel? 2. Milline on Väliskomisjoni ajakava pöördumise esitamiseks Riigikogu täiskogule? 3. Millal võib kõige varem eeldada arutelu toimumist Riigikogu suures saalis? Eeldame, et Väliskomisjon tagab rahvaalgatusele ja selles tõstatatud küsimustele väärika menetluse Riigikogus, kooskõlas nii Eesti seaduste kui ka rahvusvaheliste kohustustega. Ootame Teie vastust. -------------- Tere ja aitäh kirja eest! Kiri on komisjoni liikmetele edastatud. Samas annan teada, et teie kollektiivne pöördumine on järgmise nädala esmaspäeva, 12. mai väliskomisjoni istungi päevakorras. Lisaks juhin tähelepanu, et komisjon saab oma otsuse teha RKKTSi § 15212 ja § 15213 alusel. ] § 15212. Pöördumise menetlemine (1) Komisjon arutab pöördumist kolme kuu jooksul ning teeb otsuse pöördumise kohta kuue kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest arvates.
Tere ja aitäh kirja eest! Kiri on komisjoni liikmetele edastatud. Samas annan teada, et teie kollektiivne pöördumine on järgmise nädala esmaspäeva, 12. mai väliskomisjoni istungi päevakorras. Lisaks juhin tähelepanu, et komisjon saab oma otsuse teha RKKTSi § 15212 ja § 15213 alusel. ] § 15212. Pöördumise menetlemine (1) Komisjon arutab pöördumist kolme kuu jooksul ning teeb otsuse pöördumise kohta kuue kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest arvates. (2) Komisjon kutsub pöördumisel märgitud kontaktisiku või tema esindaja komisjoni istungile pöördumist selgitama. (3) Komisjonile on pöördumise menetlemine ning selle suhtes seisukoha kujundamine kohustuslik. (4) Komisjon võib esitatud ettepanekuga osaliselt või täielikult nõustuda või mitte nõustuda. Komisjon teavitab pöördumisel märgitud kontaktisikut või -isikuid, millise seisukoha komisjon pöördumise suhtes võtnud on. [RT I, 01.04.2014, 1 - jõust. 11.04.2014] § 15213. Otsused pöördumise kohta Komisjon võib pöördumist menetledes otsustada: 1) algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu; 2) korraldada avalik istung; 3) edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks; 4) edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni; 5) esitatud ettepanek tagasi lükata või 6) lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil. [RT I, 01.04.2014, 1 - jõust. 11.04.2014] Tervitades