Vanemast võõrandamine on olukord, kus laps võõrandub ühest vanemast teise vanema tahtliku või tahtmatu tegevuse tulemusel ilma mõjuva põhjuseta. Soovime lisada vanemast võõrandamise definitsiooni ning tunnused seadusesse ja määrata selle vältimiseks sanktsioonid.
Vanemast võõrandamine võib juhtuda näiteks siis, kui üks vanem räägib teise vanema kohta halvasti, piirab lapse suhtlemist teise vanemaga või manipuleerib lapsega selliselt, et laps hakkab teist vanemat vältima või lausa vihkama. Võõrandamise tagajärjeks on teise vanema põhjendamatu tagasilükkamine lapse poolt, mille puhul laste seisukohad võõrandatava vanema suhtes on peaaegu eranditult negatiivsed, kuni selleni, et vanemat demoniseeritakse ja teda peetakse kurjaks, mis tuleneb halvustamise kampaaniast võõrandava vanema poolt.
Vanemast võõrandamist võib põhjustada mitmeid tegureid, sealhulgas:
- Lahutus- või lahkumineku protsess, kus üks vanem soovib lapse enda juurde jätta.
- Ühe vanema tugevad negatiivsed tunded teise vanema suhtes, mida ta väljendab lapse ees.
- Ühe vanema katsed manipuleerida lapse mõtteid ja tundeid, et laps eelistaks teda.
Vanemast võõrandamine võib põhjustada lapsele tõsiseid emotsionaalseid ja psühholoogilisi probleeme, kuna laps võib kaotada olulise suhte ühe vanemaga ning see võib mõjutada tema üldist heaolu ja arengut.
Lapse vanemast võõrandamise 2 peamist tunnust:
1. Lapsepoolne keeldumine võõrandatud vanemaga suhtlemisest, mis ei ole põhjendatud võõrandatud vanema käitumisega.
2. Võõrandava vanema pahatahtlikud strateegiad võõrandatava vanema halvustamiseks.
Viis tegurit vanemast võõrandamise tuvastamiseks:
1. Laps keeldub suhtlemast ja väljendab viha või ükskõiksust tõrjutud vanema suhtes;
2. Lapse ja tõrjutud vanema vahel oli varasemalt positiivne suhe;
3. Puudub väärkohtlemine, hooletusse jätmine või puudulik vanemlus võõrandatava vanema poolt
4. Võõrandav vanem kasutab teadlikult või enesele teadvustamata mitmeid võõrandamise strateegiaid (kirjeldatud allpool)
5. Lapsel esinevad järgmised käitumisilmingud:
- võõrandatava vanema halvustamine
- nõrk või ebaõige ratsionaliseerimine, ambivalentsuse puudumine
- süütunde puudumine
- võõrandavalt vanemalt üle võetud jutud võõrandatava vanema kohta
- valeväited, mis põhinevad valedel tõekspidamistel, mis põhinevad valedel mälestustel
Vanemast võõrandamise strateegiad:
- Võõrandatavast vanemast lapsele halvasti rääkimine;
- Kontakti piiramine;
- Oma armastuse tingimuslik piiramine;
- Võõrandatavast vanemast negatiivse eksliku või valeinfo jagamine
- Lapse sundimine vanemate vahel valima;
- Lapsele rääkimine, et võõrandatav vanem ei armasta teda;
- Suhtlemise segamine ja vahendamine;
- Sümboolse suhtluse segamine;
- Lapse sundimine võõrandatavat vanemat eemale lükkama;
- Lapse kasutamine võõrandatava vanema jälgimiseks;
- Lapse palumine võõrandatava vanema ees salatseda/saladusi hoida;
- Viitamine võõrandatavale vanemale nimega, mitte “ema” või “isa”-ga;
- Viitamine kasuvanemale kui “emale” või “isale” ning julgustamine last tegema sama;
- Võõrandatava vanema eest meditsiinilise, akadeemilise ja muu olulise teabe varjamine.
- Koos elava vanema suhtes sõltuvuse kasvatamine ning võõrandatava vanema autoriteedi õõnestamine.
Vanemast võõrandamise mõju lapsele:
- Madal enesehinnang;
- Depressioon;
- Enesevihkamine;
- Häiritud sotsiaal-emotsionaalne areng: endassetõmbumine, isoleeritus, sotsiaalne ärevus;
- Kõigile meeldimise püüdlemine;
- Madal iseseisvus;
- Autonoomia puudumine;
- Sõltuvus vanemast;
- Halb impulsi kontroll;
- Võitleb sõltuvuse ja enesevigastamisega;
- Kalduvus kuritegelikkusele.
Lapse vanemast võõrandamise teemaga seotud viited:
1. 25.04.2022 õiguskantsleri büroos toimunud Eesti esimese võõrandamise teemalise konverentsi „Et lapsele jääksid vanemad“ ettekanded https://www.youtube.com/watch?v=kQJTzTifjyU
2. Vandeadvokaat Katrin Orava ekspertarvamus https://www.katrinorav.ee/meedia/mida-tahendab-lapse-voorandamine-millised-on-lapsevanema-ja-kohtu-voimalusel-lapse-oiguste-tagamise
Sellega seoses teeb ka algatus järgnevad ettepanekud: 1. Lisada “lapse vanemast võõrandamise” definitsioon ja tunnused lastekaitseseadusesse ja/või perekonnaseadusesse;
2. Lisada karistused/tagajärjed “lapse vanemast võõrandamise” eest karistusseadustikku.
EV seadustesse võõrandamise lisamise eeldatav mõju:
- Rohkem vaimselt terveid, töövõimelisi ja kaitsetahtega inimesi;
- Vähem perevaidlusi jõuab kohtusse: kohtute ja kohtunike koormus väheneb;
- Vähem vaimselt haigeid, töövõimetuid, ülalpeetavaid, kaitsetahteta, kibestunud inimesi;
- Vähem kuritegevust;
- Tervisekassa ravieelarve kasv pidurdub või väheneb;
- Tekib võimalus hakata võõrandamisega seonduvat analüüsima;
- Inimeste kohtukulud ja kohtus käimise aeg lühenevad ja vähenevad;
- Enesetappude ja enesetapu katsete arv väheneb nii laste kui vanemate seas.
Lapse võõrandamine
Kopeeritud lõik: Vanemast võõrandamine on olukord, kus laps võõrandub ühest vanemast teise vanema tahtliku või tahtmatu tegevuse tulemusel, põhjustades negatiivseid tagajärgi kogu eluks nii lapse kui vanema jaoks. Muudetud lõik; Vanemast võõrandamine on olukord, kus laps võõrandub ühest vanemast, teise vanema pahatahtliku tegevuse tulemusel. Põhjustades lapsele emotsionaalse trauma kogu eluks. Teine kopeeritud lõik: Vanemast võõrandamine võib juhtuda näiteks siis, kui üks vanem räägib teise vanema kohta halvasti, piirab lapse suhtlemist teise vanemaga või manipuleerib lapsega selliselt, et laps hakkab teist vanemat vältima või lausa vihkama. Võõrandamise tagajärjeks on teise vanema põhjendamatu tagasilükkamine lapse poolt, mille puhul laste seisukohad võõrandatava vanema suhtes on peaaegu eranditult negatiivsed, kuni selleni, et vanemat demoniseeritakse ja teda peetakse kurjaks, mis tuleneb halvustamise kampaaniast võõrandava vanema poolt. Ettepanek muudatuseks: Võõrandav vanem manipuleerib lapsega selliselt, et lapses tekivad kohe segased tunded. Kuna räägitud jutud, lapsele, lapse kuuldes, on negatiivne, halvustav, laimav ja teist vanemat tühistav. Lapses tekib lojaalsuskonflikt. Laps näitab käitumisega välja, et ta ei soovi teise vanemaga suhelda, väldib kohtumisi. Sagedane viha, trotslikus teise vanema suhtes. Võõrandajast vanem vastutust ei võta. Vaistlikult võtab vastutuse üle laps. Ning süü projetseeritakse teisele vanemale, miks laps nii käitub. Väljapoole esitleb võõrandav vanem olukorda just selliselt- "Laps ise ei taha suhelda,"Ja sinna juurde negatiivsed märkused teise vanema kohta. Enamasti on need valeväited, või minevikust võetud situatsiooni ümberjutustamine, endale sobivaks.
Ettepanek
Kopeeritud: Vanemast võõrandamist võib põhjustada mitmeid tegureid, sealhulgas: Lahutus- või lahkumineku protsess, kus üks vanem soovib lapse enda juurde jätta. Ühe vanema tugevad negatiivsed tunded teise vanema suhtes, mida ta väljendab lapse ees. Ühe vanema katsed manipuleerida lapse mõtteid ja tundeid, et laps eelistaks teda. Vanemast võõrandamine võib põhjustada lapsele tõsiseid emotsionaalseid ja psühholoogilisi probleeme, kuna laps võib kaotada olulise suhte ühe vanemaga ning see võib mõjutada tema üldist heaolu ja arengut. Ettepanek muudatuseks: Milliseid tegurid on alati eelduseks, lapse võõrandamisele 1 Suhe, kus oli emotsionaalne vägivald, tihti ka füüsiline. 2. Emotsionaalselt vägivaldne partner ( isa/ema ) alandab, tühistab, alavääristab, oma partnerit. 3. Annab edasi ebastabiilse tunde, ettearvamatu- puudub turvalisus ja ei saa kindel olla tema peale 4. Emotsionaalselt vägivaldne inimene ei vastuta- alati on keegi teine süüdi. Lapse võõrandamine saab alguse: 1. Kättemaks partnerile, et suhtest lahkuti. Laps on vahend teisele vanemale, haiget tegemiseks. 2. Kui lahkumineku soov, on olnud ühine, siis emotsionaalselt vägivaldne eks partner soovib omada kontrolli edasi. Näilisest toiminud vanemlussuhe saab järsu lõpu- lapse võõrandamine Lapse võõrandamine on aegkriitiline, kuna lapse lähedussuhe teise vanemaga on kahjustunud, ning seda kahjustatakse edasi. See on lapse vaimne väärkohtlemine, tema enda vanema poolt.
Ettepanek esimese lõigu muuudatuseks
NB !Muudatuse esimeses lõigus, lause muudatuse soovtas Martin. Lapse võõrandamine võib olla teadlik ( tahtlik) kui teadvustamata. Võõrandaja ei teadvusta oma tegevuse tagajärgi, ning ei defiineeri enda jaoks tegevust. Lapse on see trauma, sest võõrandaja väärkohtleb emotsionaalselt last. Soovime lisada vanemast võõrandamise definitsiooni, ning tunnused seadusesse ja määrata selle vältimiseks sanktsioonid.
Ettepanek
Lapse võõrandamine võib olla ühe vanema teadlik tegevus lapse kaitseks teise vanema eest, kes on näiteks alkoholi- või narkosõltlane, vaimsete probleemidega ja on last hooletusse jätnud, millega ohustas lapse elu ja tervist. Peab eristuma pahatahtlik lapse alusetu võõrandamine ja lapse kaitsmine last ohustava käitumisega vanemast.