From: Martin Lindpere
Sent: Monday, March 17, 2025 10:27 AM
To: Madis Timpson <madis.timpson@riigikogu.ee>; Riina Solman <riina.solman@riigikogu.ee>; Hele Everaus <hele.everaus@riigikogu.ee>;
Kalle Grünthal <kalle.grynthal@riigikogu.ee>; Karmen Joller <karmen.joller@riigikogu.ee>; Kert Kingo <kert.kingo@riigikogu.ee>;
Helmen Kütt <helmen.kytt@riigikogu.ee>; Irja Lutsar <irja.lutsar@riigikogu.ee>; Eero Merilind <eero.merilind@riigikogu.ee>;
Aleksandr Tšaplõgin <aleksandr.tsaplogin@riigikogu.ee>
Cc: Heidi Barot <heidi.barot@riigikogu.ee>; Kristi Reindla <kristi.reindla@riigikogu.ee>;
anne.haller@sm.ee;
Kristel.Vaino@just.ee; tiina.kompus@gmail.com;
iiris.velling@confido.ee;
Eliise.Madissalu@sotsiaalkindlustusamet.ee; Maret Vene-Vals <maret.vene@gmail.com>
Subject: Taani keelustas seadusega lapse võõrandamise, Euroopa Inimõiguste Kohus: võõrandamine on inimõiguste rikkumine
Lugupeetud Riigikogu liikmed, head ametnikud jt.,
MTÜ Lapsele Vanemad tänab südamest Riigikogu liikmeid ja teisi 25.02.25 istungi eest. Me soovime kohtumise järgselt juhtida Riigikogu liikmete tähelepanu mitmele
asjaolule.
1.
Taani keelustas lapse võõrandamise 19.12.24 seadusega, see on karistatav. Lapse võõrandamist hinnatakse tema käitumise põhjal,
eeskujuks on Norra.
2.
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) on mõistnud palju kordi riike (nt. 13.02.25 Poola 12119/14)
inimõiguste rikkumises süüdi, sest lapsi kaitsvad institutsioonid ei hoia võõrandamist ära.
3.
Eeltoodu ei oleks võimalik, kui uskuda mitmeid väiteid istungile kutsututest, kes peaksid ameti järgi olema kursis eesliini teaduse ja praktikatega. Eestis
napib teadmisi sisukaks aruteluks ja põhjendatud otsuste tegemiseks. Taani teeb seadusemuudatusest tulenevalt värskenduskuuri ka sealsete psühholoogide oskustele.
4.
MTÜ ettekanne viitas Suurbritannia tegevusjuhendile, kui laps tõrjub ühte vanemat. Norra juhend selleks olukorraks on 75 lk! Tõrjumise
eri põhjused, sh. võõrandamine, tuleb ükshaaval välistada. Eestis pole juhendit ja olukorra analüüs on olematu.
5.
Laste suhtes pole õiglane jätta lastevastane vägivald tähelepanuta põhjusel, et Eestis põrutakse vanemate lähisuhtevägivalla (LSV) ohjamisega. Mõlemaga
tuleb tegutseda. MTÜ viitas Suurbritanniale, kus võõrandamist ja LSV-d hinnatakse eraldi raamistikes, mis on sisendiks lapsi puudutavate otsuste tegemisel.
6.
MTÜ ühendab üle 100 liikme, kes on kogenud teise vanema vägivalda lapse suhtes. Neid kohati väga võikaid ja rõlgeid tegusid on raske emotsioonideta
kirjeldada, ka aastaid hiljem. Abi ei ole loota kusagilt. Laste väärkohtlemine peab lõppema.
7.
Laste eest seisvate institutsioonide töös on olulised puudujäägid,
vältimatu on struktuurireform. Probleemiks on probleemi mitte tunnistamine. Põhjalikud auditid lastekaitse, kohtute jt. ametite töö kohta lapse parima huvi kaitsmisel on vajalikud. Seni neid kavandatud pole. Osad reformid, nt perelepitus, vajavad ümberseadistusi.
8.
Lastekaitseseadus ei kaitse last vägivaldse vanema eest, perekonnaseadus ajab lahku läinud vanemad veel rohkem tülli, süsteem jätab lapse väärkohtleja
kätte. Seadusemuudatused käivitaks struktuurireformi koos tegevusraamistike, -juhendite loomise ja ametnike oskuste ning motivatsiooni olulise tõstmisega.
9.
Ainuke vabandus koheselt mitte tegutseda on poliitikakujundajate napid teadmised. Selle ilmekas näide on MTÜ viidatud SoM poliitikakujunduse uuringu
lähteülesanne, kus pole võõrandamise kohta ühtegi teadusartikli viidet! Ametniku suval ja isiklikul ideoloogial põhinev poliitikakujundus ei ole arenenud ühiskonna tunnus.
Need on MTÜ Lapsele Vanemad põhisõnumid, mis allpool põhjalikult ka lahti seletatud.
Taani seadusemuudatus on järgmine: "Subsection 2. The Family Court House and the family court must, in assessing the child's best interests, cf. subsection
1, also consider the child's right to both parents and in this context cooperation harassment, including parental alienation, as expressed by the child's behavior. Cooperation harassment, including parental alienation, is assigned consequences if it
is in the child's best interest."
Lapse võõrandamise keelustamine Taanis oleks välistatud, kui tugineda ekspert Kompuse väitele (25.02.25), et lapse käitumisest ei saa teha järeldusi. Taani seadusloome
ei vilista teadusele. Kas usaldusväärsem on Taani riigi või Eesti psühholoogi seisukoht? Taanis osatakse lapse käitumisest teha järeldusi, Eestis mitte. MTÜ tegi ettepaneku hinnata võõrandamist nii lapse kui ka võõrandava vanema käitumise põhjal nagu
Suurbritannias.
MTÜ ei saa vaikida, kui võõrandamise kohta levib valeinfo. Sarnaselt kliimaskeptitsismi ja vaktsineerimisvastasusega ringleb võõrandamise kohta palju valesid.
Eesti pole erand.
Iiris Vellingu väitel võttis WHO võõrandamise rahvusvahelisest haiguste klassifikaatorist välja kontseptsiooni nõrkuse tõttu. Selle müüdiga pisendas ta võõrandamise
nähtust. Tegelik põhjus on, et kõik võõrandamise fenomeniga seotud aspektid kaetakse kirjega ‘caregiver-child relationship problem’. Vt. siit:Parental
alienation. WHO võõrandamist ei eita, seda ei eita ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Viimane heidab riikidele paljudes lahendites ette võõrandamisega mitte toime
tulemist. Eesti ei tule sellega toime.
MTÜ-l on mure mõtteviisi pärast, et lapse võõrandamine on justkui lubatud, kui taustal on vanemate LSV vägivald. Lapse võõrandamise pisendamine vanemate
omavahelise LSV argumendiga ei vii edasi. Mõlemad vägivalla tüübid on aktuaalsed ja vajavad lahendusi. Eesti peab joonduma WHO järgi, et emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald on üks kuuest lastevastase vägivalla tüübist, ent vanemate LSV on risk, mis kuulub
ühte neljast riskifaktorite kategooriast. Suurbritannia käsitlus on WHOga kooskõlaline, mistõttu hindab seal võõrandamist üks ja LSV-d teine juhend. Soostereotüüpsed üldistused lõhestavad Eesti ühiskonda emad versus isad teljel, jättes lapse huvi tahaplaanile.
Polariseerumine on vesi ametkonna poolt mitte midagi tegemise veskile. Riigi võimetus tulla toime vanemate LSV ohjamisega pole vabandus jätta lastevastane vägivald tähelepanuta.
Iiris Velling viitas nn 83 inimese arvamusele, et võõrandamine on libakontseptsioon. MTÜ parima teadmise kohaselt on tegu naisõiguslaste arvamusega, mille allkirjastasid
90 naist, 14 meest ja 7 naiste turvakodusid jms esindavat organisatsiooni. Arvamus toetub autoreile (Barnett, Doughty, Meier, Mercer, Milchman, Silberg jt.), kelle artikleis on võõrandamise kohta valeinfot. Valeinfo levitamisest nende jpt. autorite poolt kirjutati
eelretsenseeritud teadusartikkel, mille leiab siit: PASG
— Scholarly rumors: Citation analysis of vast misinformation regarding parental alienation theory.
MTÜ ettekande lapse võõrandamise (parental alienation, PA) definitsioon on ajakirjast ’The Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry’.
See on 9. kohal 578 maailma psühhiaatria ja vaimse tervise tippajakirja hulgas[1].
Populaarteaduslik definitsioon on: “PA is a mental state in which a child—usually one whose parents are engaged in a high-conflict separation or divorce—allies strongly with one parent (the favored parent) and rejects a relationship with the other parent
(the alienated parent) without a good reason”. Täpsem definitsioon on artiklis: PASG
— The Five-Factor Model for the Diagnosis of Parental Alienation. 100 olulisemat eelretsenseeritud teadusartiklit aastakümnete pikkusest teadustööst on siin: PASG
— Top 100 Peer-Reviewed Articles.
Istungile kutsutute väitel pole võõrandamisel ühtset definitsiooni ja teadusharus on vastuolud. Taani, Suurbritannia, Norra, Euroopa Inimõiguste Kohus jt näited
kinnitavad, et need argumendid ei ole sisulised. Võõrandamine on jõudnud teadusharuna varajasse küpsusfaasi, vt. siit: Developmental
psychology and the scientific status of parental alienation. Ajakiri Developmental Psychology on arengu- ja pedagoogilise psühholoogia kategoorias maailmas
359 tippajakirja hulgas 38. kohal[2].
Kuna istungil kriitikat faktidega ei põhistatud, pole midagi ümber lükata. MTÜ nõustub, et noorele teadusharule omaselt üritatakse konsensust õõnestada, mis on normaalne teadusharu küpsemisele. Ühtegi alternatiivset käsitlust, mis oleks terviklik ja vähegi
tõsiseltvõetav, pole. Seetõttu ei saanud istungile kutsutud esitada ka alternatiivseid võõrandamise definitsioone.
SoM (ka psühholoogid) viitas ettekandes artiklile ajakirjast’Family Court Review’. See ajakiri on maailma 27955 ajakirja absoluutsuses järjestuses 15128.
kohal[3].
MTÜ poolt viidatud ajakiri ’The Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry’ on maailmas 369. kohal[4].
SoM viitas artikli lk. 280 asuvale joonisele. MTÜ presenteeritud ja Eestile soovitatud Suurbritannia mudel (osaliselt) juba toimis enne SoM viidatud artikli ilmumist. Suurbritannia (ka Norra) viis ellu, mida SoM presenteeris ideaalse lahendusena.
Olulised ehitusplokid laste eest seisvate institutsioonide töös on unustatud paigaldamata. Istungil jäi vastuseta, millisest skeemist lähtub Eesti kliiniline
psühholoog olukorras, kui laps tõrjub ühte oma vanemat. Sarnaselt teiste riikidega peab Eesti ametkondadel olema tegevusplaan ja analüüsivõimekus olukorraks, kui lapsel tekib selline tõrge. MTÜ palub Riigikogu liikmetel aidata seda probleemi lahendada,
sest riik ei aita lapsi praegu selles olukorras ning süsteem jätab lapse tihti vägivaldse vanemaga.
Poliitikakujundus peab lähtuma tõendi- ja teaduspõhisusest, mitte esindama ühiskonnas valjusti seisukohti väljendavaid huvigruppe, veel vähem tuginema isiklikele
ideoloogiatele. SoM lünklikku arusaama võõrandamisest näitab uuringu ‘Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine’ lähteülesanne, kus pole viidet ühelegi eelretsenseeritud teadusartiklile. SoM puuduv kompetents ilmneb ka minister Riisalo sõnavõttudest
võõrandamise teemal. Arenenud ühiskond ei saa lubada poliitikakujundust ilma alusteadmisi loomata.
Eeltoodud vastuolud ilmestavad Eestis valitseva võõrandamise teemalise diskussiooni madalat kvaliteeti. Malet võib mängida plaaniga või nuppe juhuslikult tõstes. MTÜ
poolt esitletud rahvusvahelise praktikaga kooskõlas olev lapse võõrandamise käsitlus võimaldab Eesti ametkondadel lapse parimat huvi palju struktureeritumalt käsitleda. Läbipaistva ja reeglipõhise süsteemiga saab heavanemlik standard Eestis paremini paika.
MTÜ loodab, et nii SoM kui ka JuM kommenteerivad 18.03.25 istungil MTÜ Lapsele Vanemad poolt slaididel 9-11 pakutud seadusemuudatusi, mille esitame kirja all
uuesti.
Lugupidamisega,
Martin Lindpere ja Maret Vene-Vals
MTÜ Lapsele Vanemad nimel
Seaduste/tegevusraamistike muudatusettepanekud:
LKS § 292. Sotsiaalkindlustusameti meetmed vaimselt/emotsionaalselt väärkoheldud või vaimsele/emotsionaalsele väärkohtlemisele viitavate tunnustega lapse aitamiseks
PKS § 143 lg (2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse
suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.
(21) Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra
vanema nõudel kohus.
(22) Kui vanemad ei saa lahuselava lapse suhtlemises kokkuleppele, siis kehtib kuni kohtu poolt määratud suhtlemise korra jõustumiseni põhimõte, et mõlemal
vanemal on võrdne õigus ja kohustus lapsega suhelda.
(23) Lapse suhte kahjustamiseks teise vanemaga loetakse näiteks järgmisi tegevusi: (vt allpool)
§ 137. Ühise hooldusõiguse lõpetamine
(4) Kui vanem rikub PKS § 143 lg (2) nimetatud keeldu ja kahjustab lapse suhet teise vanemaga, arvestab kohus seda asjaolu ühise hooldusõiguse lõpetamise korral
selle vanema kahjuks
Lisaks eeltoodule on vaja tegevusraamistikku/tegevusjuhendeid nende seaduste elluviimiseks. Vanem
hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist:
1.
Kooselav vanem räägib lahuselavast vanemast lapsele halvasti
2.
Kooselav vanem piirab lapse kokkusaamist lahuselava vanemaga
3.
Kooselav vanem takistab lapse suhtlemist lahuselava vanemaga ja sekkub suhtlemisse
4.
Kooselav vanem sekkub sümboli tähtsusega esemete jms kaudu, suurendab lapse psühholoogilist ja emotsionaalset distantsi lahuselavast vanemast
5.
Kooselav vanem karistab last armastusest ja kiitusest ilma jätmisega
6.
Kooselav vanem selgitab lapsele, et lahuselav vanem ei armasta last
7.
Kooselav vanem võimaldab lapsel/sunnib last valima vanemate vahel
8.
Kooselav vanem loob lapsele väärarusaama justkui lahuselav vanem on ohtlik
9.
Kooselav vanem pühendab last isiklikesse ja privaatsetesse täiskasvanute teemadesse
10.
Kooselav vanem avaldab lapsele survet, mistõttu hakkab laps võõrandatavat vanemat tagasi lükkama
11.
Kooselav vanem palub lapsel lahuselava vanema taga luurata
12.
Kooselav vanem palub lapsel saladusi hoida
13.
Kooselav vanem räägib lapsega teisest vanemast, kasutades teise vanema nime (senise emme/issi/ema/isa asemel)
14.
Kooselav vanem käsib lapsel pöörduda kasuvanema poole kasutades ema/isa
15.
Kooselav vanem jätab enda teada olulised lapse tervise-, haridus- või muud andmed, ametlikus dokumentatsioonis jätab teise vanema nime lisamata
16.
Kooselav vanem muudab lapse nime lapse sideme nõrgendamise eesmärgil lahuselava vanemaga
17.
Kooselav vanem kultiveerib lapse sõltuvussuhet temast
[3] Family
Court Review - Impact Factor (IF), Overall Ranking, Rating, h-index, Call For Paper, Publisher, ISSN, Scientific Journal Ranking (SJR), Abbreviation, other Important Details | Resurchify
[4] Journal
of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry - Impact Factor (IF), Overall Ranking, Rating, h-index, Call For Paper, Publisher, ISSN, Scientific Journal Ranking (SJR), Abbreviation, other Important Details | Resurchify