SA Eesti Terviserajad kutsub üles väljendama toetust Tallinna terviseradade vajalikkusele, Sütiste terviseraja ehitusele ja Nõmme Spordikeskuse terviseradade rekonstrueerimisele!
SA Eesti Terviserajad on 18 aastat tegelenud Eestis terviseradade arendusega. Täna on üle Eesti 125 mugavat terviserada, mida 2022. aastal kasutati üle 8 miljoni korra.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 2023. aasta veebruaris taotluse Sütiste terviseraja ehituseks väljastatud ehitusloa ja Nõmme Spordikeskuse terviseradade renoveerimiseks väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Juba aasta varem oli Tallinna linnavalitsus peatanud Sütiste terviseraja ehitustööd, tehes seda valeväiteid sisaldava petitsiooni alusel, millega väljendati vastuseisu Sütiste terviseraja ehitusele.
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teid ei kavatseta asfalteerida ja projekti teostamise käigus ei ole tekitatud keskkonnakahju.
1) SA Eesti Terviserajad poolt koostatud Sütiste metsa terviseraja projekt sisaldas algselt ühte asfaltkattega teelõiku, mille osas oli SA Eesti Terviserajad juba väljendanud nõustumist asendada asfaltkate sõelmekattega. Petitsioon põhines aga asfalteerimise valeväitel, kuigi asfalteerimist ei oleks tegelikkuses aset leidnud.
2) Petitsiooni algatajate palvel teostas Keskkonnaamet uurimise võimaliku keskkonnakahju osas. Keskkonnaamet rikkumisi ei tuvastanud, leides, et kõik tööd olid teostatud vastavalt kinnitatud projektile. Järelikult põhines petitsioon keskkonnakahju põhjustamise osas valeväitel.
SA Eesti Terviserajad seisukoht ja üleskutse on ehitada liikumisharrastajate poolt pikalt oodatud Sütiste terviserada valmis ning rekonstrueerida Nõmme Spordikeskuse terviserajad.
Tänane seis Sütiste metsas on kõikidest variantidest halvim: kõik vajalikud ettevalmistustööd terviseraja ehituseks on tehtud, kuid liikujate jaoks mugava ja turvalise terviseraja asemel on mudane songermaa. Konkreetse liikumisraja puudumise tõttu otsivad inimesed metsa all erinevaid teeradu, tallates seetõttu metsaalust ja hävitades mitmekesist taimestikku.
Nõmme Spordikeskuse terviseradade rekonstrueerimine on samuti väga oluline, arvestades sealsete terviseradade ülekoormatust ja ka kohatist ohtlikkust. SA Eesti Terviserajad poolt koostatud renoveerimisprojekt lahendab mõlemad probleemid.
Kutsume kõiki toetama mugavat ja ohutut liikumist Tallinna linnas!
Tallinna elanikud vajavad ja väärivad turvalist, mugavat ja valgustatud kergliiklusteed/terviserada nii jalgsi, rattaga kui muul viisil liikumiseks. On aeg pakkuda Tallinnas elavatele inimestele samaväärseid võimalusi värskes õhus liikumiseks, kui seda pakutakse terves Skandinaavias.
Andes käesolevale petitsioonile oma toetusallkirja, kinnitate Tallinna linna turvaliste ja mugavate liikumisvõimaluste loomise olulisust ning Nõmme terviseraja rekonstrueerimisprojekti ja Sütiste metsa terviseraja ehitusprojekti teostamise vajalikkust.
Nõmme-Mustamäe MKA 2. etapp (Sütiste Terviserajad projekt): https://www.dropbox.com/sh/hrlhfyhs14zvv13/AADXst8fz2ujdHHX44ML1-4-a?dl=0 Nõmme Sprodikeskuse terviseraja renoveerimise projekt: https://www.dropbox.com/sh/9tz8r0blep6o8aw/AADtfxTXY74IX7qPHjgVh2J3a?dl=0
Terviserajad
Tahaks kangesti hääletada, aga ei saa ju :(
Petitsiooni allkirjastamine on täna pealelõunast avatud, head hääletamist!
Asfalteeritud terviserajad
Mul on mitmeid küsimusi seoses antud petitsiooniga, millele sooviksin vastuseid. 1. Te väidate 1) punktis, et asfalteerimist ei oleks aset leidnud. Miks on siis praeguse petitsiooni juures oleval projektil märgitud pikad asfalteeritud lõigud? 1.1 Millele annavad inimesed siin allkirja, kas asfalteerimise poolt? 2. Punkt 2): Kuidas saab väita, et keskkonnakahju ei olnud, kas kanakulli pesapuu mahavõtmine ei olnud keskkonnakahju? Lisaks võeti maha rohkem puid kui projektis kirjas oli. 3. "kõik vajalikud ettevalmistustööd terviseraja ehituseks on tehtud, kuid liikujate jaoks mugava ja turvalise terviseraja asemel on mudane songermaa" - Enne kui keegi allkirja annab sellele petitsioonile, peaks minema metsa vaatama, mitte kuskil ei ole mudast songermaad, on kenad ja looduslikud rajad, mis on läbitavad nii jalgsi, rattaga, ratastooliga. Praegune petitsioon on täis vastuolusid, petitsiooni tekstis kirjutate, et asfalteerimist ei toimu, kuigi petitsiooniga kaasas olevas projektis on täpselt samuti nagu varem, asfalteeritud rajad märgitud. Samuti on petitsioonis väga suur valeväide - selles metsas on korralikud teed, ükski peamine rada ei ole mudane songermaa. Kõige koledamad asjad seal metsas on mahavõetud puude kännud, mis meenutavad seda õudust ja kurbust, mis üle aasta tagasi toimus.
STOPP! Terviserada ei pea olema asfaltkattega!
Petitsioon on täis faktivigu. 1. Sütiste metsa "terviserada" nimetuse all soovitakse keset metsa rajada kergliiklustee. Millises dokumendis on defineeritud terviserada kui asfalttee 2. Kuna kergliiklustee jaoks on kehtestatud kindlad normatiivid, siis tuli selle jaoks maha võtta 787 täies elujõus puud. Väide, et "projekti teostamise käigus ei ole tekitatud keskkonnakahju" on vale. Lisaks, tegemist on MAASTIKUKAITSEALAGA, millest osa on veel NATURA2000 kaitseala! 3. Metsas on juba olemas toimivad teed, mida kasutavad nii lapsevankriga jalutajad, tavalised jalutajad, kui ka ratastoolis inimesed, kui ka jooksjad ja koerajalutajad. Miks need rajad ei sobi? Mille poolest olemasolevad teed EI OLE terviserajad ja asfaldist plaanitud kergliiklusteed on terviseajad? 4. Kogu maastikukaitseala ümber on korralik asfaldist ja valgustusega kõnnitee. See tee jääb umbes 4 m kaugusele olemasolevast killustikuga kaetud teest, mida plaanitakse asfaldiga katta ja seejärel terviserajaks ringi nimetada. 5. Nõmme Terviseradade rekonstrueerimine tähendab tegelikult kaitsealuse Mustamäe nõlva kuju muutmist, sest väidetavalt on nõlv suusatajatel laskumiseks liiga ohtlik. Samas on Mustamäe nõlv Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kõige olulisem looduskaitseobjekt. 6. Nõmme Terviseradade rekonstrueerimisega on plaanis maha võtta veel täiendavalt 200 puud. Kogu petitsioon on täis faktivigu. Lisaks: RMK on läbi viinud maastikukaitsealade uuringu, mis tõendab, et põhiosas kasutatakse Nõmme-Mustameä maastikukaitseala rahunemiseks, jalutamiseks, loodusega suhtlemiseks. Sportlased on pigem vähemuses. VÕI: millistest spordialadest jutt käib? Jooksjatele pole asfalttee kindlasti mitte parim aluspind. Orienteerumine kaotab asfaldi tõttu täiesti mõtte. Kelle huve see petitsioon esindab?
Ei toeta!
Jutt käib unikaalsest maastikukaitsealast SA Eesti Tervirajad algatatud projekti tulemusel raadati kaitsealalt 2022.a. kevadel pea 800 puu, sh Natura 2000 alalt, mis on seadusevastane. Sellise käitumisega on tugevalt kogukonna õiglustunnet riivatud. Teed on kaitsealal juba olemas ja inimeste igapäevases kasutuses. St inimene saab ja mõsitab liikuda ka ilma SA Eesti Terviserajad sekkumiseta. Et inimesed ei rikuks kaitseala ja kasutaksid olemaoslevaid teid, on Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja ülesanne, sh suunates inimeste liikumist vastavate siltide abil. SA Eesti Terviserajad projekte realiseeritakse maksumaksja raha eest. Olukorras, kus kogu riigis on võetud suund ”püksirihma pingutada” oleks kõnealune projekt ebamõistlik ja tarbetu kulutus.
Terviserajad on seal juba olemas, te soovite ehitada ohtlikke ja kahjulikke kergliiklusteid
Mis turvalisest rajast te räägite, kui te soovite jalakäijatele lisaks ratturid tuua? Vanurid ja väikelapsed emadega koos rataste ja tõuksidega pole üldse turvaline, vaid sarnaste kergliiklusteede praktikast juba teada, et väga ohtlik just jalakäijatele. Sütiste mets, nagu kõik teised metsad, on eelkõige koduks väga paljudele liikidele. Sellega pole terviseradade projekt üldse arvestanud. Metsa tulevad inimesed, kes end seal hästi tunnevad ja soovivad tervist tugevdada või taastada. Oluline sihtgrupp peaks olema linnanoored, kes on tehiskeskkonnas kasvanud ning saaksid looduses toimetulemist õppida. Tehislike, "mugavate ja turvaliste" radade loomine tähendaks abitute ja nõrkade inimeste juurdetootmist. Kes arvutada viitsib (8 000 000 / 125 / 365), siis seni Eesti Terviserajad SA ehitatud terviseradu kasutas aastal 2022 keskmiselt 175 inimest ööpäevas ühe raja kohta, mis näitab sisuliselt olematut huvi. Teadlikult jätate avaldamata kasutustiheduse enne nn terviseradade ehitust. Oleks tore, kui saaksite oma ettevõtmisi ilma valetamata ajada.
Miks on petitsioonil eksitav peakiri?
Mul on mitmeid küsimusi, palun neile kõigile eraldi vastust. Miks on petitsioonil eksitav peakiri: “ Toeta terviserade vajalikkust Tallinas” kui petitsioonis on hoopis juttu Nõmme-Mustamäe Maastikukakitsealale planeeritavatest terviseradadest? Palun, defineerige mõiste: terviserada. Kirjutate: “...kuigi asfalteerimist ei oleks tegelikkuses aset leidnud.” Teame ju kõik, et ehitada saab ehitusloa alusel ja kehtivas ehitusloas on ju kirjas asfaltteed. Miks edastate eksitavat infot? Kirjutate: „SA Eesti Terviserajad seisukoht ja üleskutse on ehitada liikumisharrastajate poolt pikalt oodatud Sütiste terviserada valmis ning...” Soovitan teil minna Sütiste metsa ja oma silmaga veenduda, et teed/rajad on seal juba olemas- inimesed liiguvad rõõmuga neid mööda juba praegu! Kirjutate: „Tallinna elanikud vajavad ja väärivad turvalist, mugavat ja valgustatud kergliiklusteed/terviserada nii jalgsi, rattaga kui muul viisil liikumiseks.” Muidugi, aga mitte looduskaitsealusesse METSA. Näiteks, Sütiste metsa servas, Sütiste tänava ääres on olemas asfalteeritud ja valgustatud kergliiklustee, samuti on olemas asfalteeritud ja valgustatud kergliiklustee Sütiste sisekvartalis (VIII mikrorajoon), need on väga lähedal Sütiste metsale. Sütiste metsas asfalteeritud ja valgustatud tee ei annaks midagi juurde, aga võtaks ära meie armastatud metsa. Rõhutan veel, et tervis ei ole ainult sportlikus liikumises, ka vaimne tervis vajab turgutust ja seda saab teha metsas.
SA Eesti Terviseradade vastus Harley, Kaire Jakobson, Nõmmekas, Jüri Klõšeiko ja Kristiina Tamboom kommentaaridele.
Vastame SA Eesti Terviseradade poolt kodanike Harley, Kaire Jakobson, Nõmmekas, Jüri Klõšeiko ja Kristiina Tamboom kommentaaridele. 1) SA Eesti Terviserajad on korduvalt kinnitanud valmisolekut Sütiste metsa terviserajale algselt planeeritud asfaltkatte lõigul kasutada sõelmetega rajakatet. Nimetatud nõusolek on dokumenteeritud erinevatel 2022. aastal toimunud koosolekutel ja sellest nõusolekust on teadlikud kõik projektiga seotud osapooled, samuti Kaire Jakobson/MTÜ Sütiste Metsa Selts, kes osales kõikidel koosolekutel. Kordame veelkord üle, Sütiste metsa ühtegi rada ega teelõiku ei asfalteerita ja SA Eesti Terviserajad ei kogu allkirju asfalteerimise poolt, vaid terviseraja valmimisele vastavalt koosolekutel pakutud lahendustele. Projekti muudatus (asfaltkatte vahetus sõelmekatte vastu) kajastub projektis peale seda, kui see on Tallinna linna poolt kinnitatud. 2) Sütiste metsa terviseraja projekteerimisega alustati 2017. aastal, protsess oli pikk ja konstruktiivne ning projekti ehitusluba väljastati peale kõikide projekti osapoolte soovide arvestamist. Projekti ehitustööd algasid 2022. märtsis ja peale raietööde teostamist peatati projekt Tallinna poolt, MTÜ Sütiste Metsa Seltsi nõudmisel. Peale seda viis Keskkonnaamet läbi projekti raietööde inventuuri, milles ei tuvastatud rikkumisi - raietööd toimusid vastavalt projektile ning Tallinna Kommunaalameti poolt tellitud tööde teostaja ei eksinud tööde ulatuses. Kas Keskkonnaamet oleks projekti ehitusloale nõusoleku andnud, kui raja trassil olevate puude hulgas oleks olnud väidetav kanakulli pesapuu? Kindlasti mitte ja ka selle osas on Keskkonnaamet omapoolse vastuse andnud. 3) Sütiste metsa rajad ei ole heas seisukorras sügisel, talvel ja kevadel. Liikumisteedel on kevadel ja sügisel sügavad veelombid ja sopp, Ehitajate tee alla loodud tunnel suunas liikumine ei ole mugav rataste, invatoolide ja lastekärudega. Liikumisradadel puudub vajalik valgustus pimedal ajal liikumiseks, rajaäärsed istumiskohad eakamatele inimestele, vajalikud prügikastid jne. Heaks näiteks positiivse muudatuse osas on Õismäe raba terviserada, mille kasutusaktiivsus on tõusnud kordades suuremaks ja mugavamaks peale seda, kui sinna terviserada tehti. Ka Õismäe terviserajale oli algul aktiivne vastuseis ühe huvigrupi poolt ja seetõttu oli linnaosa valitsus samuti skeptiline raja vajalikkuse osas. Täna külastab Õismäe terviserada üle 100 000 inimese aastas ja kõik osapooled on rahul, et nimetatud rada on piirkonna inimestele kasutada nii suvisel kui pimedal sügis-talvisel perioodil. Lisaks on Õismäe raba terviserada hea näide sellest, kus ühe kindla põhitrassi loomine vähendab oluliselt ülejäänud metsa aluse territooriumi tallamist.
SA Eesti Terviseradade vastuse jätk.
Tänane Sütiste mets on risti-rästi jalgradasid täis, parem on üks kindlal trassil looklev rada, mille jaoks sai 2022. märtsikuus vajalik rajatrass ka loodud. Kõikjal Tallinnas, aga ka Mustamäel ja Nõmmel elavad inimesed vajavad mugavaid liikumisvõimalusi ja Sütiste terviseraja valmimise poolt on suur osa kohalikust elanikkonnast. 4) SA Eesti Terviserajad on 18 aastat tegelenud terviseradade projektidega ühe eesmärgi nimel – et eestimaalaste tervena elatud aastate arv kasvaks. Üheks oluliseks tervisenäitajate parandajaks on mugavate liikumisvõimaluste loomine, mis toovad inimesed värskesse õhku liikuma kõikidel aastaaegadel. Tervisekassa käesoleva aasta eelarve on 2 miljardit eurot ja see kasvab hoogsalt. Rootsi ja Soome näitel on investeeringud värskes õhus liikumisharrastuse võimaluste parandamisse kõige tõhusamad selleks, et vähendada kasvavaid ravikulusid ja inimeste tervis oleks läbi terve elukaare parem. Skandinaavia riigid on selliste investeeringute vajalikkusest aru saanud kümneid aastaid tagasi ja tulemuseks on nende elanike 15-20% paremad tervisenäitajad ning eestlastega võrreldes ca 10 aasta rohkem tervena elatud aastaid. 5) 2022. aasta jooksul kasutati Eesti terviseradasid üle 8 miljoni korra. Radade kasutamise statistikat koguti eelmisel aastal 58 erinevalt rajalt, mitte kõikidelt 125 rajalt ning kommentaaris viidatud 175 külastust päevas ei kehti ühegi Tallinna terviseraja kohta. Kõikide suuremate linnade terviserajad on suure kasutusaktiivsusega ning Tallinna rajad on tulenevalt elanikkonna arvust Eestis kõige suurema külastatavusega. 2022. aastal kasutati Nõmme terviserada 425 000, Pae pargi terviserada 414 000, Harku terviserada 378 000, Merimetsa terviserada 248 000, Pirita terviserada 224 000, Õismäe raba terviserada 119 000 ja Järve terviserada 89 000 korda. Seega kasutati Tallinna seitset terviserada möödunud aastal keskmiselt kokku 5200 korda ühes päevas, millest Nõmme terviserada 1160 kasutuskorda päevas. Lisame juurde, et radade kasutusaktiivsus on kõige väiksem suvel ning suurim sügisel, talvel ja kevadel. Siis on oluline, et rajad oleksid valgustatud, võimalikult sileda pealiskattega ja piisavalt laiad selleks, et kõik liikujad üksteisest turvaliselt mööda mahuksid. Samaväärset liikumiskeskkonda väärivad Mustamäe ja Nõmme elanikud ka Sütiste metsa looduskeskkonda.
Millele täpselt inimeste allkirju kogutakse?
Mina näiteks tahaksin metsa mitmetasandilisi ristmikke. Valgustust võiks olla ka kogu metsas ööpäevaringselt sama palju kui toas. Rahas ei ole küsimus. Milline on see täpne projekt, mida RAHVA algatusena esitletakse? Mida peetakse silmas terviseraja all? Seni on kõigis projektides näha vaid maanteeäärsetele standarditele või linnatänava standarditele vastavaid kergliiklusteid (laius 3,5-4m + 2m mururiba). Milliseks kasutusotstarbeks "terviseradasid" planeeritakse? Ei tundu, et nö kahel jalal sprortlikuks terviseliikumiseks. Ebatasane, looduslikult pehme pind on selleks ideaalne. Liivane pind püsib ka aastaringselt kuiv (vesi võib koguneda maapinna jäätumise tõttu). Kas on arvestatud, et graniitsõelmed lõhuvad koerte käppasid? See tähendab, et koeraomanikud peavad omale alternatiivseid radu sisse kõndima hakkama. Kas on arvestatud, et mets on väga paljude inimeste jaoks oluline rahunemise, tervise kogumise koht? Kas SA "Eesti Terviserajad" on kursis, et metsas mõtestatult olemise (!) tervendav mõju on mitmetes teadusuuringutes kinnitust leidnud? Vt nt Lucy Jones "Paradiisi Kaotades". Väga keeruline on metsas olla oma mõtete ja muredega, end tervendada kui see on risti-rästi pikitud 6m laiade kergliiklus-koridoridega, kus vuravad kõikvõimalikud liikumisvahendid aina kiiremas tempos ja suurema lärmiga. Soovitan uurida, kuidas mõjub metsa linnastamine (elupaikade kadu, temperatuuri ja veerežiimi muutused, tihe liiklus) sealsetele päriselanikele - lindudele, loomadele, putukatele, eriti neile, kel öine eluviis? Kas on korraks ka mõeldud, et neil ei ole mitte kuhugi mujale minna? Kas spordiäri huvid peavad ikka kaaluma üles tänase peamise metsakülastaja vajadused (vt RMK uuring https://media.rmk.ee/files/S%C3%BCtiste%20metsa%20l%C3%BChiaruanne.pdf) ning "terviseradasid" ehitama sisuliselt metsa ja metsaelanike elu hinnaga? Tegelikult oleks muidugi kõige vingem, kui saaks autoga otse metsa sõita, parkida auto metsaparklas, teha sealsamas mööda laiu metsa-kergliiklusteid mõned kiiremad ringid kaasa võetud ratastega liikumisvahendiga (talvel suuskadel), siis võtta üks burger metsakioskist ja sõita autoga tuppa tagasi.
Riiklik kaitseala !
Riiklik kaitseala on siin elavate loomade, lindude, putukate ja nende elupaikade kaitseks loodud ala. Siin ei ole lihtsalt "pori" ja puud ning pöösad - vaid iga millimeeter seda maad ja iga sambatutt, isegi kuivanud puu, liivalaik, rääkimata elavatest puudest ja taimedest on kellegi 1. toit või 2. varjepaik või 3. pesa järglastele. Nõmme Mustamäe maastikukaitseala on terviklik isetoimiv ökosüsteem. Selle rikkumine on kuritegu. Piinlik kui harimata võib olla kunagine spordimees, et petu ideele (!?) ehitatud petitsiooni üldse julgeb Eesti rahva ette tuua. Tsiteerin siin ka Tallinna Linnavolikogu liiget: "Looduskaitsealad on alad, mida on vaja kaitsta just inimese tegevuste eest mitte looduse enda eest. Terviseradade arendamiseks on palju kohti, mis ei looduskaitsealused alad. Seal on ka mõistlikus ulatuses terviseradade rajamine vägagi oodatud. Kui seda on raske mõista, siis selles ei saa süüdistada kogukonda, kes loodusväärtuste kaitsmise eest seisavad, vaid ikka neid kes ei saa aru millised alad on kaitsmist väärt ja millised mitte. " Veel teadmiseks huvilistele. Nõmme Mustamäe maastikukaitseala koosneb 7 metsast: Sütiste mets, Rahumäe mets, Hüppetorni mets, Glehni mets, Rõõmuallika mets, Kuusiku mets ja Kivinuka mets . Allakirjutanu kui tsiteeritud Linnavolikogu liige on Tallinna Saksa Gümnaasiumi ( varem spordikallakuga kool) vilistlased ja kogu lapsepõlve treeninud! ja õppinud justnimelt Sütiste metsas. Siitkandist on kasvanud palju tuntud Eesti sportlasi.
Keskkonnavaenulik projekt
"2) Sütiste metsa terviseraja projekteerimisega alustati 2017. aastal, protsess oli pikk ja konstruktiivne ning projekti ehitusluba väljastati peale kõikide projekti osapoolte soovide arvestamist." Assar Jõepera, palun viidake kasvõi ühele avalikule arutelule või projekti eskiisi jooniste avalikule väljapanekule, mis oleks toimunud enne põhiprojekti kinnitamist. Seda pole. 2022 a Nõmme Kultuurimajas toimunud rahvakoosolekule eelmine SA Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke kohale ei suvatsenud tulla, kuigi oli isiklikult vastutav selle keskkonnavaenuliku projekti arendamise eest. Ja mitte ainult selle projekti eest. Lõoke "arendas" ka Viljandi mnt-Järvevana KergLiiklusTee projekti, mille käigus hävitati Järve metsas sadu mände. Küsides Lõokeselt e-kirja teel vastust, kus ja millal on toimunud avalik arutelu, vastust ei saanud, kuigi mees väitis ise, et "ka käesoleva projekti arutelu on olnud avalik". Vaat selliste meestega on meil siin tegu. Tundub et uus juht astub sama rada. Hämmastav jultumus. Kõikide Tallinna rohealade nimel: Tallinna linnal on viimane aeg lõpetada igasugune koostöö SA Eesti Terviserajad projektidega jäädavalt, sest kõnealune asutus on tõestanud end kui keskkonnavaenulik, valelik ja manipulatiivne.
Väga häbiväärne laimamine, valetamine ja inimeste eksitamine
Jah, isegi siin arutelus ei suuda inimene vingerdamist ja vassimist lõpetada, vaid jätkab oma valede korrutamist. Lisaks paistab, et on mõjutanud Delfi ja ERR ajakirjanikke, kellel pole probleemi rahvast "terviseradade" ehk looduslike metsaradade asemele plaanitavate kergliiklusteedega eksitada. Ajakirjanikud, kes neid valesid ja laimu kaasa kiidavad, vaevumata isegi fakte ja projekti õiguspärasust kontrollima, rikuvad väga raskelt ajakirjanduse eetikakoodeksit. Siin pole tegemist ajakirjanduse ega ajakirjanikega. Nüüd tuleb teistel sellega eraldi tegeleda ja tohutult aega kulutada.
Appi! See mõtteviis on täiesti vale!
“Tallinna elanikud vajavad ja väärivad turvalist, mugavat ja valgustatud kergliiklusteed/terviserada nii jalgsi, rattaga kui muul viisil liikumiseks. On aeg pakkuda Tallinnas elavatele inimestele samaväärseid võimalusi värskes õhus liikumiseks, kui seda pakutakse terves Skandinaavias.” Nõus, !!!AGA!!! Skandinaavias liiguvad tuhanded inimesed iga päev rattaga ja jala LINNALIIKLUSES! “Tervislik” rada tuleb ehitada mitte metsa/parki vaid autoliikluse kõrvale! Sealt tuleb see parem tervis ning skandinaavlaste rohkem elatud aastad! Palun suunake oma energia selle mõtteviisi levitamisele, et igapäevane liiklus soodustaks jala kõndimist ning rattaga sõitmist. Ning et seda oleks meeldiv teha, istutage nende loodavate radade kõrvale uued põõsad/puud. Oluline on linnaliiklusesse tuua rohkem püsivat haljastust, mitte seda olemasolevast metsast ära võtta! Rattaga sõitmine ja jalgsi liikumine peab olema soodustatud terves linnas, seda ei peaks saama teha autoga metsa sõites!
Miks asfaltkate halb on?
Ei saa aru, miks asfaltkattega rada Sütiste metsa ei sobi. Kas kaitseala muutub sellest halvemaks? Asfaldil saaksid toimetada nii rullsuusatajad kui -uisutajad, lapsevankri või ratstooliga on lihtsam liikuda jne. Kes soovib pehmemal pinnasel jalutada või joosta, neil on seal kõrval ju ruumi piisavalt. Igati loogiline, et Sütiste metsa rajad saaksid ühendatud Nõmme-Harku rajaga ja vana raudteetammiga ning ühtlasi ümber Ülemiste järve nii asfalt- kui pehmemakattega radadega.
Esiteks ta ei sobi sinna sellepärast, et seal on väga ainulaadse ja liigirikka kooslusega mets ja kaitseala. Kuid metsa ümbrus ja terve Tallinn on asfaltkattega teid juba täis ning pole põhjust täiendavate teede pärast niigi vähest loodust hävitada. Rullsuusatajad, -uisutajad ja rulatajad eelistavad asfaltradu lagedal maastikul, kuna metsas langeb puudelt rajale käbisid, oksi ja muid takistusi, mis sõitmise ohtlikuks muudavad. Kuid lapsevankrite ja ratastooliga liigutakse olemasolevatel sillutatud teedel väga ladusalt. Jooksjate osas tekib küsimus, et kui nende looduslikud jooksurajad ära asfalteeritakse, siis kus kõrval nad peaksid jooksma hakkama, kui asfalteerimise üks peamine põhjendus on, et kõik liikujad suunatakse metsaradadelt asfaldile? Kuigi täpsustuseks, et Assar Jõepera püüab meid veenda, et plaanis on asfaldi asemel kõnealused teed sillutisega katta, siis esiteks on projektis endiselt märgitud asfalt ning teiseks neil pole jooksja jaoks vetruvuse osas mingit vahet. Kõige olulisem, et sel juhul tuleks ka allkirju koguda asfaldile või sillutisele Sütiste metsas, mitte terviseradadele Tallinnas. Kui juba asju aetakse ainult valede, laimu ja manipulatsioonidega, siis on ka ettevõtmine täiega vale.
Milline loodusvõõras inimene suudab esitada küsimuse, et kuidas asfaldiga loodusliku pinnase katmine võiks loodust halvemaks muuta? Küsiks siis teistpidi: kas asfalt muudab looduse paremaks? AGA hetkel ei koguta ju allkirju mitte asfaldi poolt, vaid olemasolevate terviseradade ületegemiseks nö paremate terviseradadega. Toonitatakse mugavust. Aga kelle? Olemasolevatel radadel liiguvad jalutajad, lapsevankriga pered, mõned jalgrattad, tervisesportlased, sportlased, rulaatoriga eakad, ratastoolis inimesed. Millest puudus on? Kiirusest? Petitsiooni algataja varjab pahatahtlikult, et nn terviseradade raames soovitakse rajada veetorustik kunstlumekattega radade jaoks ning lisavalgustus. Rahaliselt tähendab see seda, et maksumaksja maksab kinni nii vee kui elektri. MIKS? Samal ajal võetakse paljulapselistelt peredelt toetus vähemaks. Lisaks juhin tähelepanu sellele, et SA Eesti Terviseradade juht Assar Jõepera on avalikult öelnud, et kaalub TERVISERADADE MUUTMIST TASULISEKS, vaata link teleintervjuule siit: https://sport.err.ee/1608830122/terviseradade-juhataja-kunstlumerada-on-kallis-ja-voiks-olla-piletiga
Ei toeta
Aitab sellest, et asfalteeritakse jms looduses radasid ja rajatakse kunstlikku loodust asfaltkeskkonda. Kes soovivad inimese loodud radasid, mingu sinna kus neid juba on. Kes tahavad looduses viibida saavad liikuda loodusesse ja seda kaitsta. Pole vaja KOV rahasid kulutada kilplaste eeskujul.
SA Eesti Terviserajad on korduvalt kinnitanud valmisolekut Sütiste metsa terviserajale algselt planeeritud asfaltkatte lõigul kasutada sõelmetega rajakatet. Nimetatud nõusolek on dokumenteeritud erinevatel 2022. aastal toimunud koosolekutel ja sellest nõusolekust on teadlikud kõik projektiga seotud osapooled, samuti Kaire Jakobson/MTÜ Sütiste Metsa Selts, kes osales kõikidel koosolekutel. Kordame veelkord üle, Sütiste metsa ühtegi rada ega teelõiku ei asfalteerita ja SA Eesti Terviserajad ei kogu allkirju asfalteerimise poolt, vaid terviseraja valmimisele vastavalt koosolekutel pakutud lahendustele. Projekti muudatus (asfaltkatte vahetus sõelmekatte vastu) kajastub projektis peale seda, kui see on Tallinna linna poolt kinnitatud.
Ei toeta
Aitab sellest, et asfalteeritakse jms looduses radasid ja rajatakse kunstlikku loodust asfaltkeskkonda. Kes soovivad inimese loodud radasid, mingu sinna kus neid juba on. Kes tahavad looduses viibida saavad liikuda loodusesse ja seda kaitsta. Pole vaja KOV rahasid kulutada kilplaste eeskujul.
1) SA Eesti Terviserajad on korduvalt kinnitanud valmisolekut Sütiste metsa terviserajale algselt planeeritud asfaltkatte lõigul kasutada sõelmetega rajakatet. Nimetatud nõusolek on dokumenteeritud erinevatel 2022. aastal toimunud koosolekutel ja sellest nõusolekust on teadlikud kõik projektiga seotud osapooled, samuti Kaire Jakobson/MTÜ Sütiste Metsa Selts, kes osales kõikidel koosolekutel. Kordame veelkord üle, Sütiste metsa ühtegi rada ega teelõiku ei asfalteerita ja SA Eesti Terviserajad ei kogu allkirju asfalteerimise poolt, vaid terviseraja valmimisele vastavalt koosolekutel pakutud lahendustele. Projekti muudatus (asfaltkatte vahetus sõelmekatte vastu) kajastub projektis peale seda, kui see on Tallinna linna poolt kinnitatud.
Terviserajad Nõmmel
Olen elanud Nõmmel lapsepõlvest saati ja kasutanud Mustamäe metsasid suusatamiseks ning jalutamiseks. 90ndatel hakati plaanima Nõmme keskusest autodele sõidutee läbilõiget Vana-Mustamäe metsast. See plaan andis julgust astuda autotee plaanile vastu. Olen olnud Nõmme Tee Seltsi asutajaliige, mille abil kogusime allkirju, et selline plaan läbi ei läheks. Tänaseks on selle sõidutee asemel kergliiklustee vanal raudteetammil. Seal liikudes on mul väga hea meel, et suutsime sõidutee ära hoida. Olen jälginud Sütiste metsa terviseradade protsessi läbi sotsiaalmeedia ja igapäevaselt jalutanud ka nendel metsaradadel. Siinses metsas on olnud discgolfi mängukoht, mis tekitas samuti palju meelepaha. Positiivne minu jaoks oli see, et discgolfi radadega tehti mets võsast puhtaks ja lähikonna inimestel oli hea võimalus värskes õhus aega veeta. Negatiivse poole pealt lõhuti puutüvesid ja metsas liikumine polnud enam turvaline. Tänaseks on need armid puudel kinni kasvanud ja discgolf mujale kolinud. Siinkohal pean ütlema, et kui sain teada, et on plaan kergliiklusteed Sütiste ja Vana- Mustamäe metsa rajada, siis tundsin rõõmu, et metsarajad tehakse korda ja valgustatakse. Siinkohal oldud pahased asfaltkattega tee rajamise osas. Asfalt metsas tundub kuidagi imelik ja võõras, aga samas on meil tehtud juba läbilõige Nõmme mäe alt ja väike osa asfalteeritud. Tee on puhas ja seal on kerge liikuda. Samasuguseid teid rajatakse ja on rajatud parkmetsadesse paljudes riikides. Seevastu raudteetammi kergliiklustee on kaetud materjaliga, mis on märjal ajal kleepuv ja ligane ning kuival ajal tolmab kõvasti. Ka siin tuleks mõelda asfaltkattega tee rajamiseks. Miks ma toetan terviseradasid Nõmme metsa: • Metsas liikumine muutub turvalisemaks tänu valgustatud radadele • Tekivad konkreetsed teed ja metsa alla ei trambi igaüks oma radu • Tekivad selged ühendusteed liikumiseks juba olemasolevatel terviseradadel • Radade kõrvale tekivad istepingid ja prügikastid Samuti on tekkinud mingi vastuseis treppide uuendamiseks. Hetkel on Vana-Mustamäe trepp, mis viib TalTech Ülikooli juurde, ohtlikult lagunenud. Trepi kõrvalt on tekkinud jalgrada, mis tallab looduslikku maastikku. See treppi tuleks igal juhul ja kiiremas korras korda teha ning ka valgustada. Sama vajab ka Sütiste metsa trepp. Korralikult valgustatud ja korda tehtud trepistik on rajatud Vana-Mustamäe ja Trepi tänava ühendamiseks. Aasta 2023 on kuulutatud liikumisaastaks. Arvan, et võiksime olla tolereerivamad, kui meie võimalusi turvalisemalt liikuda tahetakse parandada.
Vastan faktidena. 1. olemasolevad teed on juba kaetud killustikuga 2. need teed on juba valgustatud 3. Sütiste mets EI OLE parkmets, vaid osa Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast, mille moodustamise juures te ise olite kui Nõmme Tee Seltsi liige. Kui see vastab tõele, siis peaksite hästi tundma Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava, kus on kirjas pikaajaline kaitse-eesmärk: "Unikaalse pinnavormi säilimine" (lk. 16). Edasi, lk. 20 on eraldi lõik Sütiste metsa, NB! mitte parkmetsa, külastuskoormuse kohta: "3.1.5. KÜLASTUSKOORMUS Kuna tegemist on kaitsealaga, mis asub Tallinna linnas, siis on kogu ala külastatavus suhteliselt kõrge. Kõige sagedamini külastatavad alad on Sütiste ja Rahumäe mets ja seal asuvad liivikud. Seal käiakse lihtsalt jalutamas, piknikku pidamas, koertega jalutamas. Siia piirkonda ei tohi rajada õppe- ja matkaradu, et niigi kõrge külastuskoormus ei suureneks (Karoles 2011). Liiviku piirkonnas on vaja tallamiskoormust hajutada, et see kataks võimalikult suurema ala ja oleks jaotunud enam-vähem ühtlaselt. Tallamine kui häiring on vajalik, et hoida lahtise liivaga ala rohtumast. Et koormust hajutada, ei rajata siia piirkonda teid ega märgistata radasid." Ning lõpuks lk. 21 Kaitseala visioon: "Pikaajaline 30 aasta eesmärk on maastikukaitseala loodusväärtuste säilimine. LINNAS ASUVAD METSAD EI TOHI MUUTUDA PARKIDEKS, vaid tuleb säilitada looduslikena." !!! Kas te nüüd soovite maastikukaitseala moodustamise tühistada, kui te kaitsekorralduskavas kehtéstatud visiooniga ei nõustu? Edasi fakte. Teie väide, et "Metsas liikumine muutub turvalisemaks tänu valgustatud radadele" ei pea paika, sest metsas juba on valgustatud rajad aga need ei hoia ära joodikuid ja ebaseaduslikke lõkketegemisi. Kuidas kavatseb SA Eesti Terviserajad selle probleemi lahendada? Ehitab lihtsalt oma nimega raja olemasolevate radade peale aga jätab radade eest hoolitsemise ja heakorra kohalike omavalitsuste kanda - uurige järele! Praegu on need teie "konkreetsed teed" juba olemas. Kui need aga muudetakse selliseks, et suureneb jalgratturite ja muude suurel kiirusel liikujate arv, siis muutuvad need teed üliohtlikuks aeglaselt jalutavatele eakatele, ratastoolis liikujatele, lastele. Kas te olete nende aspektide kohta SA-lt Eesti terviserajad selgitust nõudnud? Olete te selle peale üldse mõelnud? Millise eesmärgiga maastikukaitseala loodi? Kas ainult tee-ehituse vältimiseks? Nõmme Tee Seltsi kodulehel on hoopis teistsugune info. Lõpuks, veel fakte: aastal 2023 on Tallinn Euroopa Rohepealinn!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Teil on võimalus oma allkiri petitsioonilt tagasi võtta.
MIS SIIS SAAB, KUI SA EESTI TERVISERAJAD MUUDAB RAJAD TASULISEKS?
Terviseradade ehitamisega muutub SA Eesti Terviserajad seaduslikult radade omanikuks. Kõik, kes te oma allkirja annate, toetate rahvale kuuluva maa erakätesse andmist rahva tervise edendamise nime all. Omanik võib teha, mis tahab ning vajadusel võib keelata temale kuuluvate radade kasutamise või muudab radade kasutamise tasuliseks, vt. intervjuu SA Eesti Terviserajad juhi Assar Jõeperaga siit: https://sport.err.ee/1608830122/terviseradade-juhataja-kunstlumerada-on-kallis-ja-voiks-olla-piletiga
Lugupeetud anonüümne autor, SA Eesti Terviserajad ei ole ühegi Eesti terviseraja omanik ja ei muutus selleks ka siis, kui käesolevale petitsioonile allkiri antakse. Kui teil on soov esineda selliste valeväidetega, siis julgege seda teha enda nime alt, mitte ärge kirjutage anonüümselt valeväiteid, mis ei vasta tõele.
Ei toeta.
Terviseraja Assar kurdab,et terviserada on talvel/sügisel/ kevadel porine.Ja siis me räägime ,et noored on lumehelbekesed.Et kui pori on ,siis liikuda ei saa.See asfaldeerise asi on teil kinnisidee.Ma eeldasin juba pärast Jooksja ajakirja artiklit Assariga,et midagi sellist tuleb.
Lugupeetud Tarvo Toom, minul isiklikult ei ole ühtegi kinnisideed ja kui te loete ajakirja "Jooksja" artiklist välja, et mõni olemasolev või loodav terviserada läheb asfaltkatte alla, siis te eksite. Veelkord ka teile infoks: SA Eesti Terviserajad on korduvalt kinnitanud valmisolekut Sütiste metsa terviserajale algselt planeeritud asfaltkatte lõigul kasutada sõelmetega rajakatet. Nimetatud nõusolek on dokumenteeritud erinevatel 2022. aastal toimunud koosolekutel ja sellest nõusolekust on teadlikud kõik projektiga seotud osapooled, samuti Kaire Jakobson/MTÜ Sütiste Metsa Selts, kes osales kõikidel koosolekutel. Kordame veelkord üle, Sütiste metsa ühtegi rada ega teelõiku ei asfalteerita ja SA Eesti Terviserajad ei kogu allkirju asfalteerimise poolt, vaid terviseraja valmimisele vastavalt koosolekutel pakutud lahendustele. Projekti muudatus (asfaltkatte vahetus sõelmekatte vastu) kajastub projektis peale seda, kui see on Tallinna linna poolt kinnitatud.
Pooldan algatust
Inimesed, mille üle me siin üldse vaidleme? Minge liikuge pimedal ajal Harku või Õismäe terviserajal ja saate aru, milline väärtus on valgustatud ja heas korras radadel. Nendel radadel ei ole probleemi sellega, et keegi sulle otse sõidab või mööda minna ei saa. Lisaks saab nendel radadel teha jõuharjutusi erinevates kohtades ja see, kuidas vanemad inimesed naudivad nende radade kasutust koos pinkidel istumise ja lobisemise võimalusega on lihtsalt armas. Sütiste metsa sobivad sellised rajad väga kenasti, leidke ikka võimalus need ära teha.
Vastuseks Mihkel Jõgile. Sütiste metsas on juba olemas nii valgustus, pingid. Vanemad inimesed armastavad sin vaikuses jalutada. Kuna rajad on olemas, valgustus on olemas, pingid on olemas - miks olemasolevat rada on vaja nö üle teha? Maksumaksja raha eest Kultuuriministeeriumi kaudu! Jään teie vastust ootama.
Toetan algatust!
Liigun kõnealuses metsas igapäevaselt ja nii juba kolmkümmend aastat. Selle aja jooksul on minu silme all toimunud Mustamäe nõlva aluses metsas suured muutused. 90ndate keskpaigas oli tegemist väheste käiguradade ja looduslikuma/liigirikkama piirkonnaga, kus liikus pigem vähem inimesi. Ei olnud harvad juhud, kui metsas sai nähtud jänest ning kulli, turu alused lagendikud olid kevadeti nagu lillemeri. Tänaseks on Hüppemäe mets ning Nõmme-Mustamäe nõlv täis tallutud risti-rästi kulgevaid rajakesi, oravast suuremat looma pole juba aastaid kohanud ning varsakabjad ning piibelehed korjatakse enne, kui need õitsemagi jõuavad hakata. Usun, et kõige selle põhjuseks on see, et Mustamäe ja Nõmme inimesed on viimaste aastakümnete jooksul looduses rohkem liikuma hakanud ning piirkonda on kolinud palju uusi elanikke (Mäepealse-Karsti-Kadaka piirkond, uued korterelamud Hiiu kandis ning Nõmme keskuses). Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kasutus on minu hinnangul tohutult kasvanud. Valgustatud ja kergemini hooldatava kattega terviserada võtaks paljudelt inimestelt tahtmise minna teelt kõrvale sammalt ja mustikat tallama ning puujuuri vigastama. Minge proovige loendada, mitu omaalgatuslikku, kõikvõimalikes suundades kulgevaid jalgradu te Trepi tänava ja Ehitajate tee tunneli vahelt leiate. Neid on sadu. Ja sadu. Ja sadu. Selliste radade tõttu kaobki metsast liigirikkus. Linnud, loomad, putukad ei ole nii rumalad olendid, et inimese talluda jääksid. Leian, et planeeritav terviserada on üks viimastest võimalustest maastikukaitseala äratallamise eest kaitsta. Sütiste Metsa Selts ja terviseraja vastased peaksid oma energia suunama pigem sellele, et see 200ha suurune looduslik oaas keset pealinna lihtsalt ära ei tallataks. Pidagem meeles, et maastikukaitsealaga piirnev Mustamäe on rahvaarvult neljas nii-öelda „linn“ Lasnamäe, Tartu ja Narva järel. Kui lõpetada selline emotsioonidega kantud klammerdumine oma romantilise „põlismets keset pealinna“ idee külge, siis on ehk veel lootust et jänesed, konnad ja kullid Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale tagasi tulevad. Minu lapse- ja nooruspõlv möödus Lääne-Virumaal, Eesti suurima ja vanima tammiku- Vinni-Pajusti tammiku kõrval. Mäletan hästi, milline jalgradade virvarr selles juba 50ndatest kaitse all olevas tammikus 80ndtel-90ndatel oli. Kõnealune tammik asub kahe suuremat sorti asula vahel ja seda läbiti nii nagu parajasti pähe tuli. Tänaseks on kahe asula vahel tammikut läbiv valgustusega asfalteeritud kergliiklustee ja isetekkelised jalgrajad on aastate jooksul kinni kasvanud. Tammikust on saanud jälle tammik. PS Terviseraja vastastel paluks võimalusel kasutada vähem mitmekordseid hüümärke ja läbivaid trükitähti, näete vähem hüsteerilised välja.
Vastus Tarmo Kaljuveele. Alustan !!! JA:))) Faktid: 1. plaanitav nn terviserada rajatakse olemasoleva sõelmetega tee peale - uut rada ei rajata, va kohad, kus on mahavõetud KÕIK puud, ehk on raadatud 5 uut metsasihti, mille jaoks vajadust pole - uute täiendavate radade (mis pidid tulema asfaltkattega) vajadust pole põhjendatud; 2. olemasolev sõelmetega rada on valgustatud; 3. olemasoleva sõelmetega raja "ületegemist" sõelmetega selleks, et see rada läheks Merko ja Swedbanki omandisse, maksumaksja raha eest (Kultuurkapitali rahaeraldised), võib tõlgendada maksumaksjaraha väärkasutamiseks - kas selliseks rahakasutamiseks on saadud rahva nõusolek? 4. terve maastikukaitseala on ilma teavitusviitadeta; kui Terviserajad saab rajad enda omandisse, tulevad sinna vaid nn nooled, mis suunavad erineva pikkusega rajale, kuid ei teavita maastikukaitsealal viibimisega kaasnevatest piirangutest; 5. esialgne projekt nägi ette juba olemasolevad sõelmetega rajad + 5 lageraiena raadatud metsasihti kattena asfaldi põhjendusel, et neidsamu olemasolevadi radu kasutab ööpäevas üle 1500 inimese - kas olete näinud kuskilgi terve maastikukaitseala ulatuses nii palju inimesi? 6. Terviserajad näeb ette, et nende poolt rajatavat rada tuleb hakata kasutama võimalikult efektiivselt ning et raja kasutajate arvuks võiks olla 2000 inimest ja rohkemgi. Panen siia teie jaoks hüüumärgid!!!!!! 7. jalutajad pole Sütiste metsa suurim probleem. Suurim probleem on see, et viitasid pole ning seetõttu tuleb metsa kontingenti, kes ei ela Mustamäel. kuid kes on kuulnud, et siin saab lõket teha, kuna maastikukatiseala reklaamitakse grillimiskohana. NŚoojade ilmadega on metsaalune täis ebaseaduslikke lõkkekohti, mis kujutavad otsest ohtu metsale. Kuidas Terviserajad selle probleemi lahendab? 8. Maastikukaitseala on täis prügistajaid; inimesed ei tea, et nad asuvad katisealal. Kuidas Terviserajad selle probleemi lahendab? 9. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava näeb ette koormuse vähendamist, kuid Terviserajad planeerivad kasutuskoormuse suurendamist ligi 2000 inimesele ööpäevas. Kaitsekorralduskava näeb ette metsa pargistamise vältimist, kuid kui SA Eesti Terviserajad olemasolevad sõelmetega teed nö üle teeb ehk enda järgi teeb, siis rajab ta sinna jõulinnakuid, veel pinke, veel virgestuskohti. Lisaks on plaanis rajada veevõtukoht kunstlumega suusaraja jaoks Sütiste metsa. Taristut tuleb juurde, ökoloogiline tasakaal läheb täiesti paigast ära. Koormsu metsale on niigi liiga suur. KOKKUVÕTE. SA Eesti Terviserajad projekt Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseradade II etapp projekt on otseses vastuolus Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga. See projekt on otsese vastuolus KAH-alade kaasamise kohustusega. See projekt on otseses vastuolus Euroopa Liidu nõudega Natura2000 kaitsealade säilitamise ja parendamise kohtustusega, mille eest Eesti Riigile on määratud sunnitrahvinõue. HÜÜUMÄRGID ja jään vastust ootama.
Vastan Kaire Jakobsonile
Mul on kahju, et õilsal eesmärgil loodud Sütiste Metsa Seltsil on säärane fakte ja unelmaid segi ajav eestkõneleja. See, et te pealkirjastate need 9 punkti sõnaga "Faktid", ei muuda neid vaikimisi mingi trikiga faktideks. 1. Väga tore, et kasutatakse võimalikult palju juba olemasolevat teed ja trassi. Olen aru saanud, et raja uus osa tehakse selle mõttega, et terviserajad ja nendel liikumine oleks loogiline ja need moodustaks ühe terviku. Hetkel on SA Eesti Terviserajad kinnitanud mitmeid kordi, et asfaldi asemel kasutatakse sõelmeid. Teie vastus sellele on kindlasti see, et projektis on ikka asfalt. Nende vastus sellele on jälle, et sõelmed saavad projekti siis, kui Tallinn selle kinnitab. Puude mahavõtmise koha pealt pean küsima, kas tööd teostati vastavalt projektile ja Keskkonnaamet (Vabariigi Valitsuse poolt kaitse alla võetud loodusobjektide valitseja) on leidnud rikkumisi? Tundub, et vastus on ei. 2. Väga tore, et rada on valgustatud. Olen selle poolt, et rada oleks ka edaspidi valgustatud. 3. Näen projektist, et uue raja tegemine on ehituslikult ja tehniliselt siiski midagi muud kui sõelmetega „ületegemine“. Tahan uskuda, et te siiski aimate ise ka, et ükskõik millise tee ehituse puhul tuleb teha töid, mis tagavad tee võimalikult pika kasutusaja, tuleb arvestada sadevete ärajuhtimisega, jne. Selline nö prosta „ületegemiseks“ tembeldamine ei anna paraku teie argumentidele jõudu juurde. Maksumaksja raha väärkasutuse kohta arvan ma nii, et mina usun Eesti Vabariiki ja usaldan tema institutsioone. Kui Kultuurkapitalil tekib kahtlus, et tegu on raha väärkasutusega, siis on neil sellisteks juhtudeks kindlasti omad protseduurid kuni kohtuni välja. 4. Vabariigi Valituse poolt kaitse alla võetud loodusobjektide valitseja on Keskkonnaamet. Mina näen, et SA Eesti Terviserajad ei pea terve maastikukaitseala teavitusviitadega tegelema. 5. Ma liigun kõne all olevates metsades varastel hommikutundidel ja hilistel õhtutundidel ning näen nende tunni-paari jooksul 20-50 inimest. Kui arvestada siia juurde ülejäänud päeva jooksul liikujad, talvised suusatajad, Nõmme Rattaklubi treeningud, neljapäevased-reedesed orienteerujad, siis ma tõepoolest ei imesta selle 1500 kasutaja üle. 6. Väga tore! 2000 inimest on risti-rästi jooksvatelt teeradadelt sambla, mustikate ja puujuurte tallamise asemel korralikule rajale suunatud. 7. Kordan jällegi, et kõik see on Keskkonnaameti teema. Ja selles osas saab aidata kindlasti ka MUPO, Eesti Politsei, linnaosavalitsused, RMK jne. Miks peaks SA Eesti Terviserajad Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala tuleohutusega tegelema? Võiksin küsida ka, et kas MTÜ Sütiste Metsa Selts ise on selles osas midagi ehk ette võtnud? 8. Kordan jällegi, et kõik see on Keskkonnaameti teema. Ja selles osas saab aidata kindlasti ka MUPO, Eesti Politsei, linnaosavalitsused, RMK jne. Miks peaks SA Eesti Terviserajad Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala prügimajandusega tegelema? järgneb....
Vastan Kaire Jakobsonile 2
9. Näen, et projektis mainitud 2000 inimest hakkavad liikuma mööda siledat, kuiva, valgustatud terviserada. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala õrn metsaalune jääb selle võrra rikkumata. Ning see on kaitsekorralduskava eesmärkidega igatpidi kooskõlas. See, et terviseraja kõrvale rajatakse jõulinnakuid, paigaldatakse pinke ja prügikaste, on ka väga hea! Saab jalga puhata. Saab prügi ära visata. Saab lõuga tõmmata. Pean jällegi mainima, et levinud 3-4 agregaadiga välijõusaalide nimetamine „jõulinnakuks“ ei anna teie argumentidele hoogu juurde. Just kõik see eelnev (kattega rajad, prügikastid, pingid jne) töötabki meie maastikukaitseala pargistamise vastu. Praegused sajad omavoliliselt sissetallatud teerajad muudavadki need metsad parkideks. Olengi teiega nõus, et koormus metsale on niigi suur. Suuname need tuhanded inimesed siis kenasti ettevalmistatud radadele ja laseme maastikukaitseala metsadel oma haavad ravida. KOKKUVÕTE Projekt ei ole vastuolus ühegi teie poolt nimetatud kava, kohustuse või nõudega. See on teie tõlgendus. Loodan, et ükskord tuleb aeg, mil kõiki uuendusi ja parendusi meie riigis emotsioonide, omaenda sisetunde ja argumendipuuduse pealt auklikuks ei lastaks. Ja et poliitikutel oleks julgust teha õigeid otsuseid ning ühe huvigrupi hääletõstmise korral kohe mitte alla anda.
Eelneva lõpetuseks…
… pean vajalikuks märkida, et ma ei ole kuidagi seotud ühegi sihtasutuse, seltsi või organisataiooniga. Lihtsalt elan selle õnnetu planeeritava raja kõrval ja näen, kuidas need metsad ära tallutakse ning ootan et jänes ja kull tagasi tuleks.
Vastuseks Tarmo Kaljuveele. Lühidalt. SA Eesti terviserajad ehitab oma rajad olemasolevate radade peale. Kuigi olemas on rajad, mis on valgustatud, sõelmetega kaetud, ja võtavad enda kanda suure koormuse metsas jalutatelt, on ikkagi metsa tekkinud väiksemad, katteta, kõrvalrajad. Kui needsamad olemasolevad kattega rajad, mis Terviserajad tahab enda radadeks muuta, mis praegu on maastikukaitseala osa, mille valitseja on Keskkonnaamet ehk riik ehk rahvas, muutuvad Sa Eesti Terviserajad ehk Merko-Swedbank-Eesti Energia omandiks ehk eraomandiks - kuidas needsamad rajad sellelsamal trajektooril aga muutunud omandis - kuidas pelgalt nimevahetus muudab ära inimeste harjumused? Ehk nimevahetus peaks garanteerima selle, et inimesed hakkavad automaatselt ainult Terviserajad poolt rajatud teel käima, kuigi see on sisuliselt seesama tee, mis juba praegu sõelmetega ja valgustatud? Kinnitate ka ise, et kõik muud keskkonnaga seotud tegevused jäägu teiste riiklike organite kanda aga inimeste liikumine - selle reguleerib SA Eesti Terviserajad. Kuidas? Viitasid ei paigaldata, suurenenud koormuse tagajärjel tekkivat suuremat prügihulka ei peeta probleemiks? Väljend "jõulinnak" on kasutusel SA Eesti Terviserajad kodulehel. Touché!
Vastuseks Kaire Jakobsonile ja toetuse vastalistele
Jätkan Kaire Jakobsoni poolt välja toodud faktidele vastamisega 1. olemasolevad teed on juba kaetud killustikuga – kahjuks kõik nii ei ole. Suusahüppetorni alune mets on jalgradasid täis tallutud ja ühtegi killustikuga kaetud teid ei ole 2. need teed on juba valgustatud - suusahüppetorni alune mets on valgustamata 3. Sütiste mets EI OLE parkmets, vaid osa Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast, mille moodustamise juures te ise olite kui Nõmme Tee Seltsi liige – selles on Teil õigus, et ta on maastikukaitseala, aga oma olemuselt on temast saanud parkmets. Sütiste metsas on pargile iseloomulikud elemendid – valgustatud rajad, pingid, prügikastid. See kõik viitab, et mets ei ole lihtsalt mets vaid juba inimeste poolt asustatud ja ümber kujundatud. Siin on ka tehtud grillimiseks ja koosolemiseks ametlikud istumispaigad. Lastele mänguväljakud. Nõmme Tee Selts jätkas kahjuks üsna pea ilma minuta ja nende tegemistega ma ammu juba kursis ei ole. Toon välja Vikipeedia poolt antud parkmetsa seletuse Parkmets (harvem kasutatud terminit metsapark) on vabakujuline park, mille haljastuseks on peamiselt kohalik (pärismaine) metsakooslus. Parkmetsa loomisel piirdutakse mõne metsaala minimaalse korrastamisega. Parkmets on seega pärandkooslus. Võrreldes barokkpargiga ei nõua parkmets pidevat hooldamist. Eestis on parkmetsi nii linnades (nt Nõmme, Elva) kui väiksemates asulates, sealhulgas suvituspaikades (nt Võsu, Laulasmaa). Sütiste mets on parkmetsa ala Tallinna linna territooriumil Mustamäe linnaosas, osa Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast. Pindala on 39,2 ha, sellest puistuid 27,0 ha. Siin toodi esile ka mure, et terviserajad lähevad tasuliseks ja Merko ning Swedbank hakkavad neid omama on muidugi üsna hüsteeriline väljamõeldis. Viidatud on intervjuule, kust toon välja intervjuu küsimuse ja vastuse tasulise raja kohta. Põhjamaades ja Kesk-Euroopas on suusarajad sageli tasulised. Maksad viis kuni kaheksa eurot ja sõida palju kulub. Kui kaugel meie sellest oleme? Minu isiklik arvamus on see, et Kesk-Euroopas ja Skandinaavias on see praktika olnud 30 aastat. Kui on kunstlumerada, siis see on kallis rada ja võiks talvel olla piletiga. Minul sellest intervjuust küll mingit muret tasuliste radade osas ei ole. Kunstlume tootmine on tõesti kallis ja sellise raja kasutamine võiks olla tasuline, et jätkuks jõudu seda teha ning hooldada. Ka suusahüppetorni kõrval olev suusatamisnõlv on talvel tasuline, kuid jalgsi liiklejaid seal keegi maksustama ei ole hakanud. Kokkuvõtteks ütlen, et ma ei võta oma allkirja tagasi, sest usun, et uued rajad teeksid nii metsa kui ka liikumiskvaliteedi paremaks ning mugavamaks. Kutsun ka Teid natukenegi positiivsemalt mõtlema.
Positiivselt ja kannatlikult
Metsa austajad on positiivselt uskunud, et midagi sellist, nagu Sütiste metsas juhtus, ei ole EV võimalik Metsa eest vastutavad arvukad ametkonnad, sisse on seatud eeskirjad, kavad ja plaanid jne. Ometi ei ole úkski seadusenorm, eeskiri jne kaitsnud kaitsealuseid objekte, sj on seal tegutsenud úksnes professionaalid, kaitse tagamiseks ellu kutsutud organid.. Nemad ei teadnud väidetult isegi nt kanakulli kaitsest, asukohast jms mitte midagi. Muidugi ei tunnista úkski neist kaitsjatest ka seda, et leidis aset rikkumisi, et tekitati kahju. Kui me úleimalt reguleeritud tegevuse juures isegi kanakulli ei suuda kaitsta ega tea ta olemasolust midagi, siis ei tohi pimesi uskuda, et riigi kaitse ja hool ongi tagatud. Ja et SA Terviserajad projektid on ok. Kui neid uurida, on seal ilma spetsi abita märgata olulisi puudusi. Et SA ise neid märgata ei taha, pole mustamäelase süü ja metsa eest seisja ajupuudus. Mets on meile erandlikult looduse poolt siia antud ja asjaolu, et seda muudetakse salamisi nn parkmetsa suunas, kinnitab halba eesmärki. Viies tahtlikult olukorra selles suunas, ongi paljud asunud metsa kaitsele. Metsa kaitseb sj nt ajutine koormuse rahustamine, sh sportlike ürituste minimeerimine. Esialgu on ta paraku veel seaduse kohaselt mets. Seega tuleb RMK, KKA jt organitel ennekõike astuda samme, et teda mitte risustada uute rajatistega. Ka mitte teha neid metsaraideid, mida soovisid ettepanekutes RMK, SA Terviserajad jt. Just kehtima hakanud kaitsekord ei kinnita, et Sütiste metsa osa vajaks sinna uusi masse,spordibaase jms. Kahjuks ei nãhtu kaitseorganite lihtsaid ettekujutusi, et ka lihtsatel meetoditel saab aidata metsal taastuda. Isegi liivikutele poleks vaja tallama täiendavalt 100 inimest, kuna kohalik elanikkond koormab oma tavaliikumisega liivikud piisaval määral. Kui vaadata nt Rocca al mare vrs Stromka terviseradasid ehk asfalttrasse, saab kiirelt selgeks, kes seal on nn peremees. Nõrgemad on sealt vãlja tõrjutud, nad on rajanud loodusesse mõne aastaga sadu nn soovimatuid kõrvalradu. Kogemus on olemas, kuidas eeskujulikumgi asfaltrada ei taga igaúhe liikumist. Liigub kv suurema ohu allikas. Hea, kui kihutaja ninast lennutatav tatt pihta ei lenda. Seda ei nuusata sportimise ajal taskurätti...Ka see on nt erinevus, millega tuleb liikujatel arvestada. Jalutajal ja paraku ka lapsemammil, kel tite toitmiste vahel on aega põigata nt seal elades vaid üle tee Sütiste metsa, on mida kaotada. Kõigil on mida kaotada, kui metsaradade kasutus muutub kunstlume tõttu tasuliseks. Või kui rada on pidevalt koormatud võitlustega, jne. NB! Hetkel hävisid metsas olnud tiigid, seega senine olnud elustik. Seega tãnased projektid ei ole usaldusväärsed. Kes uurib, millise tegevuse tulemusel on nt tiigid tühjad. Kuna see sai äsja juhtuda vaid inimtegevusest, siis kes vastutab tulevikus terviseradade projekti ohtude eest, kui juba praegu ei tegutse uue kahju osas keegi??? Positiivne on ses olukorras mõte, et laskem metsal taastuda.
Sütiste metsa terviserada on projekteeritud vastavalt Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringule (kinnitatud 19.02.2015), mitte kehtivate seadusnormide vastu. Sütiste metsapargi maa-ala kuulub Riigi Keskkonnaametile ja on Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisel. Projekteerimise käigus teostati Tallinna Ülikooli loodusteaduste instituudi poolt kaitsealuste taimeliikide inventuur ja kaitsealuste taimeliikide puhmad (nõmmnelk) ja põõsad (hanepaju) istutati Riigi Keskkonnaameti poolt antud nõusolekul raja äärest kaugemale . Sütiste metsa ei muudeta salamisi parkmetsa või mõnes muus suunas, kindlasti mitte SA Eesti Terviseradade poolt. Samuti ei ole SA Eesti Terviseradadel plaanis ehitada Sütiste metsa spordibaase ega rajada asflattrasse. Viimases osas ei ole mõistlik võrrelda Rocca al Mare ja Stroomi asfalteeritud kergliiklusteid metsa all lookleva terviserajaga, mida nii Merimetsa kui Õismäe raba terviseradadel katab sõelmekate. Terviseradadel ei ole ükski liikuja tõrjutud, vastupidi, kõikidele liikujatele on piisavalt ruumi sobiva tempoga kulgemiseks. Kui külastada Harku, Pirita või Õismäe raba terviserada, siis saab kiiresti selgeks, et rada kasutavad samaaegselt nii lapsevankriga emad, kepikõndijad, jooksjad ja rattaga sõitjad. Seda tänu sellele, et rada on heas koras, piisavalt lai ning pimedal perioodil valgustatud. Veelkord, me ei räägi juba aasta aega asfalteeritud Sütiste terviserajast, Sütiste metsa terviseraja katteks oleme pakkunud sõelmekatted. Samuti ei räägi me Sütiste metsas kunstlume tootmisest ega ka sellest, et SA Eesti Terviserajad hakkavad Sütiste metsas korraldama spordivõistlusi. Me räägime terviseradadest, mis on loodud kõikidele liikujatele ja negatiivsed näited mõne teise Tallinna linnaosa asfalteeritud kergliiklusteega ei ole siinkohal sobilik võrdlus. Samuti ei ole viisakas liikumis- ja spordihuvilisi inimesi tembeldada kihutajateks ja teistega mitte arvestavateks kodanikeks. Julgeme öelda, et kõik värskes õhus liikuvad inimesed tunnevad rõõmu sellest, kui näevad teisi kaasmaalasi enda tervise eest hoolt kandmas. Neid inimesi on palju, eelmisel aastal külastati Eesti Terviseradu rohkem kui 8 miljonit korda ja radade külastus loob valdavalt positiivseid emtosioone. Seega rohkem head tolerantsi kõikide inimeste vastu, eriti nende osas, kes Tervisekassat oma muredega kõige vähem koormavad.
Kas plaanitud pearada hoiab maastikukaitseala puhtana?
Mida rohkem liiklejaid pearadadele tuleb, seda rohkem neist satub metsa alla. See on fakt ja nähtav nähtus üle kogu Eesti. Siin eelnevalt kirjutatud jutt, et üks pikk rada hoiab inimesed metsaalusest eemal ja seega toetab maastikukaitseala, on lausvale. Maastikukaitseala toetab rahva harimine, mitte teede juurde ehitamine. Sinna, kuhu tulevad RMK lõkkeplatsid või asfalteeritud jm rajad, tuleb rahvas kokku ja paratamatult algab ümberkaudsete metsade suurem reostamine ja tallamine. Siltide "mida jaksad metsa tuua, seda jaksad ka metsast ära viia" kasutegur on niivõrd-kuivõrd. Asfaldile või muule teekattele ja tänavapostidele kuluv raha kasutage parem inimeste harimiseks.
Maastikukaitseala toetab nii rahva harimine kui kindlate teede olemasolu. Peale kindla rajatrassi loomist on nii Pirita, Harku, kui Õismäe raba terviseraja lähedase metsa tallamiskoormus väiksem. SA Eesti Terviserajad ei ole rajamas RMK lõkkeplatse ja ei asfalteeri Sütiste metsa radasid. Oleme korduvalt rääkinud ideest, et terviseradade vahetut lähedust kasutataks loodushariduse tõstmiseks ja inimeste harimiseks. See võimalus on olemas ka Sütiste metsas. Inimesi tuleb suunata ja harida, siis jõuab ühel hetkel kohale ka see arusaam, et kõik mida metsa viid, tuleb metsast ka tagasi tuua.
Vastuseks Kaire Jakobsoni, 27.04.2023 18:24 kirjale.
Lugupeetud Kaire Jakobson, teie kui Sütiste Metsa Seltsi esindusliikme kommentaarid on ületanud igasuguse mõistlikkuse piirid. Eelmise aasta juunikuus tulite välja petitsiooniga, milles kutsusite inimesi allkirju andma selle vastu, et Sütiste metsa ei tuleks asfalteeritud teid, kuigi osalesite isiklikult kõikidel koosolekutel, kus kinnitasime SA Eesti Terviseradade poolt, et asendame asfaltkatte sõelmekatetega ja Sütiste metsa asfaltkatet ei tule. Nüüd kirjutate, et SA Eesti Terviserajad tahab muuta Keskkonnaametile kuuluvaid maastikukaitseala radasid Eesti Terviseradade ehk Merko-Swedbank-Eesti Energia omandiks. Kas te ise ka mõistate, millisesse absurdsusesse te oma valeväidetega olete laskunud? Lugupeetud Sütiste Metsa Selts. Kui te soovite, et teie arvamused oleksid tõsiseltvõetavad, siis oleks mõistlik seltsi kõneisikuks määrata inimene, kes suudab olukorda adekvaatselt hinnata ja kelle avaldatud mõtted ei baseeruks valeväidetele.
Vastuseks Assar Jõeperale
Enne kui süüdistada teisi valeväidete esitamises tuleks jälgida enda jutu tõepärasust ja tõsiseltvõetavust. Eelmisel aastal algatatud petitsiooni esimene punkt oli järgmine: 1. Nõuame Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teede säilitamist olemasoleval looduslikul kujul ning oleme kategooriliselt vastu nende asfalteerimisele, graniitkillustikuga katmisele või muul kujul muutmisele! Sellele punktile just täpselt sellises sõnastuses andsid oma allkirja kokku 5680 inimest, neist 1528 kirjalikult paberkandjale ning 4152 digitaalselt. Teie väide, et petitsioon oli ainult asfaldi vastu, on valeinfo edastamine. Teie väide, et looduslike metsaradade säilimise vastaseid on ainult väike grupp inimesi, nagu Te korduvalt olete meedias väitnud, on valeinfo edastamine. Väidate meedias, et kui puud on juba maha võetud, siis tuleks “kole kännuallee” kindlasti asendada valgustatud terviserajaga. Jah, suur kahju on tehtud, kuid vähim, mis selle heastamiseks teha on võimalik, on jätta see mets nüüd rahule ja lasta maastikukaitsealal taastuda oma looduslikul viisil. Läbi metsa jõuga tekitatud kunstlikud ebanormaalselt laiad valgustatud trassid pole ei maastikukaitseala looduse ega sellest hoolivate inimeste huvides. Sealsamas kõrval on olemas juba piisav looduslike radade võrgustik. Väidate, et SA Terviseradade poolt pealesurutavate “terviseradade” vastased on kõik spordi- ja sportlastevaenulikud inimesed. See väide on täiesti vale, igapäevase terviseliikujana olen vestelnud väga väga paljude endasarnaste terviseliikujatega – nii jooksjate, kepikõndijate, jalutajate, suusatajatega, kes kõik andsid samuti allkirja eelmise aasta petitsioonile. Rõhutate igas oma väljaütlemises arvulisi näitajaid – “terviseradade” kilometraaži ja selle kasutajanumbreid nagu need suudaksid päriselt mõõta inimeste vaimse ja kehalise tervise tegelikku seisukorda ja Tervisekassa poole pöördumisvajadust. Kas Te tõepoolest ei suuda leppida, et kusagil Tallinnas on säilinud koht, kuhu ei saa suunata organiseeritud korras suuri masse vaid seal käivadki inimesed juba just selle vaikuse ja rahu ja naturaalse looduse pärast, mitte SA Terviserajad reklaamikampaaniate tõttu? Neil inimestel, kes soovivad Teie poolt pakutavatel radadel liikuda, on alati võimalus teha seda seal, kus neid “terviseradasid” juba kilomeetrite kaupa olemas on ja suurendada seal Teie rõõmuks kasutajanumbreid. Sütiste mets on praegusel kujul parim mets, mida igapäevane terviseliikuja võib tahta. Siin on erineva pinnase ja reljeefiga radasid, võimalus valida just endale sobivam. Keset ümbritsevat loodust saavad oma hingelise ja kehalise tervise eest hoolitseda igas eas ja erineva eesmärgiga inimesed. Assar, soovitan tulla koos minuga tervisejooksuringile, võin tutvustada radasid, millel olen 8 aastat igapäevaselt jooksnud ning mis on aastaringselt suurepäraselt läbitavad ilma mingi kunstiliku sekkumiseta.
Täname rahumeelselt vastamast. Kui ajas tagasi vaadata, milliste sõnumitega koguti hääli Sütiste terviseraja projekti vastu, siis Sütiste Metsa Seltsi peamine sõnum oli see, et SA Eesti Terviserajad asfalteerib ära Sütiste metsa. Seda infot oli täis erinevad sotsiaalmeedia grupid, paber- ja digitaalne media. Selle sõnumiga koguti petitsioonile 4152 digitaalset häält, mis arvestades Tallinna elanike arvu ei ole suur number. Kusjuures, projekti vastuhääli koguti üle Eesti, mitte ainult Tallinnas elavatelt inimestelt, mis peaks olema juriidiliseks aluseks Tallinna linnale petitsiooni esitamisel. Me oleme korduvalt meedias välja ütelnud ja teeme seda ka edaspidi, et loodud terviseraja trass on mõistlik vastavalt pakutud kompromissidele valmis teha. Arusaadav, et selles osas on palju erinevaid arvamusi ja ka teil on õigus oma arvamuse eest seista. Paljudel inimestel on teistmoodi arvamus ja kui teie esindate neid, kes Sütiste metsas ühtegi muudatust teha ei soovi, siis meie esindame neid, kes soovivad Sütiste metsas näha heas korras, valgustatud radu, millel on kõikidel inimestel hea ja turvaline liikuda. Sütiste metsa terviseraja trass sai 85% ulatuses loodud olemasolevate metsaradade ja liikumisteede peale, ning rajatrassi laius ei erine kuidagi näiteks Harku terviseraja trassi laiusest, mis on Tallinna terviseradadest kõige suurema kasutusaktiivsusega rada. Usume, et te olete sinna jooksma või kõndima jõudnud ja teate, et seal on meeldiv liikuda seetõttu, et kõik liikujad mahuvad kenasti rajale. Meie eesmärgiks on luua eestimaalaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks võimalusi, mitte neid pärssida. Kui teie jaoks tunduvad terviserajad: “Läbi metsa jõuga tekitatud kunstlikud ebanormaalselt laiad valgustatud trassid”, siis meie sellel arvamusel ei ole. SA Eesti Terviserajad alustab igat projekti sellega, et projekti ideed tutvustatakse kohalikule omavalitsusele või linnaosa valitsusele ning alles peale seda, kui nende poolt on projektile esimene nõusolek antud, liigutakse projektiga järgmisesse faasi edasi. Ehituslubasid ei väljastata ühelegi projektile enne, kui projektil ei ole kõiki vajalikke nõusolekuid ja allkirju. Arusaadavalt toetume me nii radade kasutusstatistikale kui ka erinevatele uuringutele, mis eestlaste tervisenäitajaid puudutavad. Tervise Arengu Instituut (TAI) pakub väga erinevate terviseuuringute infot, mille andmed ei ole rõõmustavad. Me vaatame laiemat pilti ja meie huvi on see, et eestimaalaste tervena elatud aastate arv kasvaks, mitte ei oleks ja jääks põhjanaabritega võrreldes 15-20% madalamaks. Näiteks eelmise aasta juulikuus avaldatud TAI uuringu põhjal on iga kolmas Eesti mees ülekaaluline ja iga neljas mees rasvunud, ainult 28% protsenti meestest on normaalkaalus.
Kõikide põhjamaade näitel on investeeringud välirajatistesse, terviseradadesse ja kergliiklusteedesse parim investeering selleks, et kohalikel elanikel tekiks motivatsioon minna liikuma ja seeläbi nii oma füüsilist kui vaimset tervist parandada. Sütiste terviseraja loomise vajalikkust kinnitasid projekti algfaasis nii Mustamäe kui Nõmme linnaosa valitsused, vastasel korral ei oleks projektiga edasi liigutud ja ehitusluba Sütiste terviseraja projektile ei oleks projekteerimise lõppedes väljastatud. Kõik need projektiga seotud osapooled, kes tunnevad muret kohaliku elanikkonna tervisenäitajate pärast, on olnud projekti osas positiivselt meelestatud. Teie soov on säilitada Sütiste mets sellisena nagu see mets on aastakümneid olnud, meie soov on pakkuda paremat ja liikumiseks turvalist keskkonda, mis toob rohkem inimesi liikuma. Kindlasti ei ole peale terviseraja loomist Sütiste metsa rajal enam nii vähe inimesi, kui neid on täna, neid tuleb juurde nii Mustamäe, Nõmme kui Harku suunalt. Selleks sai mõned aastad SA Eesti Terviseradade algatusel valmis Ehitajate tee alla rajatud tunnel, mis on saanud nõmmekate seas väga positiivset kajastust, eriti peale tunnelisse tehtud kunstnike loomingut. Me mõistame seda hirmu, mida tekitab heas korras Sütiste terviserajal liikuv inimeste arv, aga linnas, kus elab 460 000 inimest, tuleb liikumisvõimalused luua kõikidele elanikele. Arvestades nii jalutajate, rattasõitjate, lapsekärude kui ka invatoolidega. Tulen hea meelega teiega Sütiste metsa jooksuringile, palun helistage mulle 5188994 numbrile ja lepime kokku sobiva aja. Minu esimene kokkupuude Sütise metsaga toimus 45 aastat tagasi, kui elasime perega Sõpruse puiesteel ja Nõmme-Sütiste liivanõlvadel kõik talved kelgutamas sai käidud. Viimased kakskümmend aastat kasutan Sütiste metsast kuni Harku metsani looklevaid radasid jooksuradadena. Tean ja tunnen piirkonda hästi.
Küsimus Assar Jõeperale (endiselt vastuseta).
Lähtudes sellest, et te olete ignoreerinud minu küsimust - küsin uuesti. Tsiteerin: Assar Jõepera, 16.04.2023 19:42 "Sütiste metsa terviseraja projekteerimisega alustati 2017. aastal, protsess oli pikk ja konstruktiivne ning projekti ehitusluba väljastati peale kõikide projekti osapoolte soovide arvestamist." Kus ja millal on toimunud mõni avalik arutelu, jooniste/eskiiside avalik väljapanek, millest oleks kohalikke inimesi enne põhiprojekti kinnitamist (ja ka enne raieloa taotlemist-kinnitamist avalikult teavitatud?) Niikaua, kui te seda viidata ei suuda, nimetan teie seda väljaütlemist valelikuks ja manipulatiivseks, mida see ka kahtlemata on.
SA Eesti Terviserajad oli Sütiste terviseraja projekti idee autoriks ning projekti koostajaks Teedeprojekt OÜ. Aastatel 2019-2020 toimus projekti ehitusloa menetlus ning peale ehitusloa kinnitamist andis SA Eesti Terviserajad projekti üle Tallinna Kommunaalametile. Nii nagu kõikide teiste Tallinna avaliku ruumi projektide puhul, on avaliku arutelu korraldamine, elanikelt arvamuse küsimine, eskiiside / jooniste tutvustamine ja projektidega seotud ehitustööde tellimine (hangete korraldamine), Tallinna linna korraldada. Seega palume selle küsimusega pöörduda Tallinna linna poole, mitte tõlgendada meie vastuseid valelike või manipulatiivsetena.
Tõsi, avaliku arutelu eest vastutab projekti tellija. Paraku ei kohusta selleks avalikuks aruteluks ükski seadus. Mis on ka asutusele SA Eesti Terviserajad vägagi sobilik, et projekte teostada. Avaliku arutelu puhul võib tekkida õigustatud kriitika ja inimeste vastuseis, mis võib projekti seisata. Nagu on nüüdseks juba ka mitme projekti puhul juhtunud. Äriskeem ei toimi enam nii hästi, nagu varem. Siiski väidate teie, Assar Jõepera, siinsamas: "2) Sütiste metsa terviseraja projekteerimisega alustati 2017. aastal, protsess oli pikk ja konstruktiivne ning projekti ehitusluba väljastati peale kõikide projekti osapoolte soovide arvestamist." Kõikide osapooltega ei ole arvestatud ja see väide ei vasta tõele. See väide on tahtlikult eksitav inimeste jaoks, kes ei ole projekti arenguga kursis ja on seega ebaaus.
Sihtasutus Eesti Terviserajad asutajad on 18 tegutsemisaasta jooksul investeerinud terviseradade arendamisse 6 miljonit eurot. Seda selleks, et enamikul eestlastel oleks kodulähedane, tasuta terviserada aastaringseks liikumiseks ning eestimaalaste tervena elatud aastad tõuseksid Euroopa keskmisele tasemele. Teie poolt nimetatud sihtasutuse “äriskeemi” ainsaks kasumiks on igal aastal stabiilselt kasvav terviseradadel liikujate arv (8 miljonit kasutuskorda eelmisel aastal) ja läbi selle panus eestlaste tervisenäitajatesse. Sihtasutus võttis projekti loomise ja projekteerimise käigus arvesse kõikide osapoolte (Tallinna linn, Keskkonnaamet, RMK) ettepanekuid. Kui sihtasutust süüdistatakse kanakulli pesapuu raies (Keskkonnaameti vastutusala) ja avalikku arutelu mitte korraldamises (Tallinna linna vastutusala), siis need toimingud ei kuulu SA Eesti Terviserajad vastutusalasse. Mõlemates teemades on nii Keskkonnamet kui Tallinna linn Sütiste Metsa Seltsile oma vastused andnud ja sihtasutus ei eksita nimetatud infoga mitte kedagi.
Küsimus Assar Jõeperale jätkuvalt levitatava laimu kohta
Lugupeetud Assar Jõepera, Sütiste Metsa Seltsi algatatud petitsioon, mille kohta Te jätkuvalt valesid levitate, leidub siin samas keskkonnas https://kohalik.rahvaalgatus.ee/initiatives/1e9b5c2a-2485-43db-a6d2-ba082d326c34 Nagu näha, oli see ühisloomes juba 17.06–20.06.2022, mis on vastupidiselt Teie väidetule siiski varem kui toimus töögrupi koosolek, kus Te rääkisite asfaldi alternatiivist sõelmete näol. Siin on salvestis juulis toimunud töögrupi koosolekust ( https://youtu.be/7SslSPSthoM?t=5358 ), kus Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri viitab eelmisel koosolekul käsitletud alternatiivile. See koosolek toimus 22.06.2022. Samuti on petitsiooni sisust näha, et see pole suunatud ainult asfalteerimise vastu. Kuid vähemalt veel hiljuti, Teie enda algatatud petitsiooni ajal, oli terviseradade projektis märgitud endiselt asfalt. Projekti esimese etapi käigus on Ehitajate tee tunneli piirkonnas juba asfalteeritud ning SA Eesti Terviserajad tõstab ise pidevalt esile aastate jooksul hulgaliselt asfalteeritud ja valgustatud ehk hävitatud loodust üle terve Eesti. Seega inimeste mure on täiesti põhjendatud. Ilmselt Te pole enne oma petitsiooni algatamist ja meediasse minekut vaevunud fakte kontrollima või valetate teadlikult, kuid mõlemad variandid on väga halvad. Eriti halb on, et kogu Teie algatus kubiseb valedest ja eksitamisest, mille juurde me veel naaseme. Kas võiksite selgete faktide valguses täpsustada, mis on Sütiste Metsa Seltsi algatatud petitsioonis või antud projektiga seonduvas tegevuses laiemalt valesti tehtud? Kas ja kuidas kavatsete Sütiste Metsa Seltsi kohta levitatud laimu heastada?
Quid Pro Quo ehk esitan fakti ja ootan konkreetset vastust.
1. Väidate, et "Sütiste metsa terviseraja trass sai 85% ulatuses loodud olemasolevate metsaradade ja liikumisteede peale." Niisiis, 85% radadest on juba olemas. Olemasolevad rajad on juba sõelmekattega. Olemasolevad rajad on juba ka valgustatud. - Mis on see põhjus, miks SA Eesti Terviserajad soovib olemasolevad rajad nn "üle teha?" 2. Väidate, et SA Eesti Terviserajad "on 18 tegutsemisaasta jooksul investeerinud terviseradade rajamisse 6 miljonit eurot." 2. novembril avaldas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet riigihanke nr 242998 Nõmme - Mustamäe maastikukaitseala terviseradade rajamine (II etapp). Hanke võitis Altos Teed OÜ ning lepingu summaks EUR 787 878. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3826748/general-info 6 miljonit : 18 aastat = EUR 333 333 aastas, mis on juba 2 x vähem, kui pelgalt Sütiste metsa rajatava terviseradade II etapi maksumus. Lisaks saab SA Eesti Terviserajad toetust Kultuurkapitalist, st maksumaksja raha. -Kuidas te tõendate ära, et investeeritud 6 miljonit on just SA Eesti Terviserajad poolt investeeritud? Teistpidi, 6 miljonist võiks selle terviseradade II etapi riigihanke summa maha arvata: 6 000 000 - 787 878 = 5 212 122. Juba ei vasta 6 miljoni investeeringu jutt tõele. 3. Väidate, et SA Eesti Terviserajad on pakkunud asfaldi asemel sõelmekattega teid. -Kuna riigihanke terviseradade rajamiseks algataja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, siis ei saa aru, milline volitus on SA-l Terviserajad ühepoolselt projektis muudatusi teha ning reklaamida ennast kui projekti muudatuste volitatud kõneisik? -Kui SA Terviserajad ei soovigi enam asfalti, vaid soovib hoopis sõelmekattega rada, siis võiksime maksumaksja raha kulutamata jätta ja nautida olemasolevat sõelmekattega rada, mis asubki juba 85% ulatuses planeeritud raja trajektooril. Milles küsimus? 4. Väidate, et "Me oleme korduvalt meedias välja ütelnud ja teeme seda ka edaspidi, et loodud terviseraja trass on mõistlik vastavalt pakutud kompromissidele valmis teha." -Millised on "pakutud kompromissid?" Ja veel kord: miks peab maksumaksja raha raiskama olemasoleva "ületegemiseks?" See lõhnab raha väärkasutamise järele, kas teile ei tundu? 5. Maha on võetud 787 täies elujõus puud. Raadamistööde vajalikkuse tingis olemasoleva raja laiendamine kergliiklustee standarditele vastavusse viimiseks. -Kui teie väitel pole te asfaltkatet soovinudki, siis miks oli vaja nii suures koguses ja seda veel maastikuakaitsealal, puid maha võtta? 6. Väidate, et "Me mõistame seda hirmu, mida tekitab heas korras Sütiste terviserajal liikuv inimeste arv, aga linnas, kus elab 460 000 inimest, tuleb liikumisvõimalused luua kõikidele elanikele. Arvestades nii jalutajate, rattasõitjate, lapsekärude kui ka invatoolidega." -Kas "kõikide elanike" all mõtlete, et kõik 460 000 inimest peavad Sütiste metsa ära mahtuma? Jään vastuseid ootama. Kaire Jakobson MTÜ Sütiste Metsa Selts juhatuse liige
1. Terviseraja projekt on valdavalt planeeritud juba olemasolevate, erineva laiustega radade peale, millest pooled on sõelmekatetega kaetud ja sõelmekatetega rajad ka valgustatud. Ülejäänud rajatrass ei ole sõelmekatetega kaetud ja valgustatud. Selleks, et terve Sütiste metsa terviserada oleks kõikidele liikujatele mugav kasutada, oleks üksteisest möödumiseks piisavalt lai ja see oleks ka visuaalselt ilus, on mõistlik terve rada valmis ehitada ühesugusena, nii raja laiuse, katte, valgustuse, kui raja ääres olevate pinkide ja prügikastidega. 2. SA Eesti Terviseradade majandusaasta aruanded on avalik info ja iga finantsalase kirjaoskusega inimene oskab kokku arvutada, kui palju sihtasutus on aastate jooksul investeerinud terviseradade projekteerimistesse, arendustesse ja renoveerimistesse. Sinna alla kuuluvad nii 125 terviserada, erinevad kergliiklusteede lahendused ja eriprojektid (näiteks ka Ehitjate tee alla rajatud tunneli projekt) erinevad madalseiklusrajad, harjutusväljakud, jõulinnakud, laste jalgrattalinnakud, radade hooldustegevused, rajameistrite koolitused jne. Kogu sihtasutuse tegevus on suunatud Eesti terviseradade võrgustiku arendamisele. Teie kirjutatud arvutused on meelevaldsed ja ei pea paika. 3. Siiani olete te Sütiste Metsa Seltsi poolt rünnanud SA Eesti Terviseradasid sõnumitega, et sihtasutus soovib asfalteerida Sütiste metsa rajad, sihtasutus on teinud ebaseadusliku raie ning selle raames võtnud maha kanakulli pesapuu. Sihtasutus on olnud projekti algataja ja eestvedaja ning kui sihtasutuse poolt küsitakse arvamust või kommentaari, siis mõistagi on meil olemas arvamus, millisena peaks ehitusloaga projekt teostuma. Otsuse, kas projekt teostub ühel, teisel või kolmandal moel, langetab Tallinna linn, mitte SA Eesti Terviserajad. Tänane ehitusluba kehtib asfalteeritud projektile, mille osas SA Eesti Terviserajad on välja ütelnud, et asfalkatte asemel sobib sellesse projekti ka sõelmekattega rajakate. 85% Sütiste olemasolevatest radadest ei ole sõelmetega kaetud ja rajaosa, mis on sõelmetega kaetud, on sügisel, talvel ja kevadel kehvas olukorras ja kehva valgustusega. 4. Kompromisslahendus turvalise ja heas korras terviseraja puhul, on Sütiste metsa terviseraja ehitusloaga projektis ära muuta asfaltkattega lõik sõelmekattega lõigu vastu. 5. Rajatrassi raadamine toimus vastavalt ehitusprojektile, mis on siiani kehtiv ja milles on rajakatteks märgitud asflateeritud tee. Sihtasutus on andnud omapoolse nõusoleku, et asfaltee asemel võiks kasutada sõelmekattega rajakatet ja me loodame, et kui projektiga edasi liigutakse, siis meiepoolse arvamusega ehitusloaga projekti muudatustes arvestatakse. 6. Sütiste metsa kasutavad liikumiseks peamiselt Mustamäe, Nõmme ja Kristiine linnaosade inimesed ja kindlasti ei ole 460 000 inimest tulemas Sütiste terviserada külastama. Arvestades Nõmme ja Harku terviseradade kasutusktiivsust võib prognoosida, et Sütiste terviseraja kasutuskordade arv on aastas ca 400 000 korda.
Ettepanekud
Sütiste terviserajaga seotud teemad olid aasta tagasi nõmmekate seltskondades elavaks kõneaineks ja on nüüd uuesti. Ise nõmmekana tunnen ka Sütiste metsa hästi ja ma ei ole kummagi “huvigrupi” tuline pooldaja. Avaldan oma erapooletut arvamust lootuses, et leitakse lõpuks inimlik ja paljudele kasutatav lahendus üle aasta tagasi tehtud käkile ja selle trööstitule tulemusele - kännumaastikule. Peale seda, kui Ehitajate tee alla sai valmis mugav tunnel, võiksid Sütiste metsa poolt sinna viivad rajad olla tunduvalt paremas korras ja pimedad teed valgustusega. Sellist aega on meil kahjuks enamus aastast. Asfaltkatte vajadust selles metsas kindlasti ei ole ja samuti ei pea rajad olema sugugi nii laiad, kui projektis hetkel kirjas. Olles pikki aastaid audiitori ametit pidanud, tekib vastaspoolte vaidlemist vaadates mitu küsimust: 1. Kas kõik projektiga seotud protokollid on korrektselt olemas, et saada aru, kuidas sellises mastaabis projekt kõikide “osapoolte” poolt kinnitati? 2. Millised inimesed ja milliste kokkulepete alusel andsid Keskkonnaameti poolt kinnituse nii ulatuslikuks puude raieks, mille seas oli väidetavalt ka kanakulli pesapuu? 3. Miks ei ole petitsioonile ühtegi kommentaari saabunud SA Eesti Terviserajad endise juhi Alo Lõokese poolt, kes projekti ainuisukuliselt pikki aastaid juhtis ja läbi viis ning kes täna töötab Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse juhatajana? Just tema peaks sellistes vaidlustes selgitusi ja põhjendusi jagama. Olen väga skeptiline, et ametisse pandud uus juht omab pädevust vastata aastaid tagasi toimunu kohta. 4. Kui on tehtud läbipaistmatuid kokkuleppeid või ületatud võimupiire, siis peaks olema võimalik need inimesed vastutusele võtta loodusele tekitatud ulatusliku kahju eest. Juhul, kui on aset leidnud rikkumised, peaks olema võimalik tühistada projekti ehitusluba. Sooviksin näha, et Nõmme ja Mustamäe linnaosade juhid võtaksid selles tülis initsiatiivi ja kutsuksid läbirääkimistele nii tänased osapooled, kui ka kindlasti need inimesed, kes projektiga seotuid otsuseid aastaid tagasi tegid.
Ei toeta sellisel kujul projektlahendust
Sütiste ja Hüppemäe metsa looduslikud rajad peavad jääma igal juhul looduslikuks. Näiteks Glehni pargi 2,5 km pikkune valgustatud suusarada on looduslik, mida inimesed sügiseti pimedal ajal väga aktiivselt terviseliikumiseks kasutavad kuna see on valgustatud. Veel oluline tegur on see, et sõelmetega kaetud rajalõigud on kevadeti peale lume sulamist viimased rajaosad, millelt jääkate metsa all ära sulab ja niikaua mööda neid rajalõike liikuda ei ole võimalik. Kuni jää ärasulamiseni saab joosta ja metsas liikuda ainult mööda looduslike radasid. Seega ka sõelmekate on halb lahendus, mis kõigele lisaks rikub ära ka eheda looduskeskkonna. Sütiste ja Hüppemäe metsa olemasolevatel radadel piisaks kui teha järgnevaid täiendusi ja väikeseid parendusi: 1) Piki nõlvaalust peamist liikumisrada, alates Vana-Mustamäe trepist kuni Rahumäe trepi juures oleva loodusliku kaldteeni võiks lisada valgustuse rajalõikudele, kus see senini puudub. 2) Veel võiks paigaldada valgustuse Sütiste metsa serva järgnevale lõigule: alates maaaluste garaazide taga olevast suurest platsist(sealt kus valgustatud sõelmekattega tee platsiga ristub) kuni mööda iidset munakiviteed Ehitajate tee 2 kinnistuni. Ja Ehitajate tee 2 kinnistust kuni tunnelini. 3) Ümber hüppemägede maandumisala platside võiks lääne-ida vahelistel suundadel liikumiseks tekitada loodusliku raja kuna puud võeti seal selle tarbeks juba maha. Piisab kui kännud välja juurida ning paigaldada valgustus. 4) Olemasolevatele sõelmekattega teedele tuleks teha hooldustasandus, et likvideerida veelombid. 5) Rahumäe trepi lähedal, nõlvaaluse sõelmekattega tee äärde jääv piknikuplats tuleks ümber kolida mujale, rohkem eraldatud kohta, kus piknikupidajad ei saaks häirida mööduvaid inimesi. Praegu kannavad seal piknikulised sõelmekattega teele läbi tallamise liiva, mille tõttu see piirnev teelõik on raskesti läbitav ratastooliga inimestele. 6) Paari kohta Vanaka nõlva esisel alal, kus kevadeti sulavesi ristub liikumisradadega peaks ehitama puidust sillakesed või paigaldama truubitoru koos muldkehaga. 7) Et vähendada inimeste tallamiskoormust Hüppemäe metsas asuvatele looduslikele radadele võiks Üliõpilaste tee äärde ehitada igapäevase transiitliikumise jaoks kergliiklustee jalakäijate, ratastoolikasutajate, jalgratturite ja kergliiklejate jaoks. Olen nendel aladel üles kasvanud ja liikunud seal aastakümneid. Kohalikud kogukonnad on juba öelnud selgelt ei sellele projektile(koguti üle 4000 allkirja). Et muuta seal keskkonda paremaks nii, et see oleks erinevate inimeste jaoks, kes sellest metsast hoolivad vastuvõetav, peaks alustama koos kohalike kogukondadega puhtalt lehelt aruteluga uue arengukava või projektlahenduse koostamiseks.
EI
Ei toeta. Kes ennast metsas tunneb ohustatuna (mitte turvaliselt) ärgu metsa mingu. Nii lihtne see ongi. Spordisõber leiab vōimalused sportimiseks ka ilma spetsiaalsete projektideta.
Ei toeta ülekoormatud terviseradu metsas, toetan mitmekesist tervisesporti elurikkas looduses.
Nõmme ja Mustamäe kohalikud elanikud soovivad tervisespordi ja mõtlusmetsa. Arendaja plaanib kaitsealale laiu sporditeid, kuhu mahuvad korraga massid: ratturid, tõuksid, jooksjad, lapsekärud, rulaatorid, jalutajad jt. Vaikseid pinnasteid on vaja kohendada, kuid tehiskate, laiendus ja tänavavalgustus on liig. Ratastooliga saab sõita juba praegu. Kaitsealune mets on elurikas "rohesaar" keset linna, kuhu ei kuulu tihe rattaralli.