Terviserajad Nõmmel
Olen elanud Nõmmel lapsepõlvest saati ja kasutanud Mustamäe metsasid suusatamiseks ning jalutamiseks. 90ndatel hakati plaanima Nõmme keskusest autodele sõidutee läbilõiget Vana-Mustamäe metsast. See plaan andis julgust astuda autotee plaanile vastu. Olen olnud Nõmme Tee Seltsi asutajaliige, mille abil kogusime allkirju, et selline plaan läbi ei läheks. Tänaseks on selle sõidutee asemel kergliiklustee vanal raudteetammil. Seal liikudes on mul väga hea meel, et suutsime sõidutee ära hoida. Olen jälginud Sütiste metsa terviseradade protsessi läbi sotsiaalmeedia ja igapäevaselt jalutanud ka nendel metsaradadel. Siinses metsas on olnud discgolfi mängukoht, mis tekitas samuti palju meelepaha. Positiivne minu jaoks oli see, et discgolfi radadega tehti mets võsast puhtaks ja lähikonna inimestel oli hea võimalus värskes õhus aega veeta. Negatiivse poole pealt lõhuti puutüvesid ja metsas liikumine polnud enam turvaline. Tänaseks on need armid puudel kinni kasvanud ja discgolf mujale kolinud. Siinkohal pean ütlema, et kui sain teada, et on plaan kergliiklusteed Sütiste ja Vana- Mustamäe metsa rajada, siis tundsin rõõmu, et metsarajad tehakse korda ja valgustatakse. Siinkohal oldud pahased asfaltkattega tee rajamise osas. Asfalt metsas tundub kuidagi imelik ja võõras, aga samas on meil tehtud juba läbilõige Nõmme mäe alt ja väike osa asfalteeritud. Tee on puhas ja seal on kerge liikuda. Samasuguseid teid rajatakse ja on rajatud parkmetsadesse paljudes riikides. Seevastu raudteetammi kergliiklustee on kaetud materjaliga, mis on märjal ajal kleepuv ja ligane ning kuival ajal tolmab kõvasti. Ka siin tuleks mõelda asfaltkattega tee rajamiseks. Miks ma toetan terviseradasid Nõmme metsa: • Metsas liikumine muutub turvalisemaks tänu valgustatud radadele • Tekivad konkreetsed teed ja metsa alla ei trambi igaüks oma radu • Tekivad selged ühendusteed liikumiseks juba olemasolevatel terviseradadel • Radade kõrvale tekivad istepingid ja prügikastid Samuti on tekkinud mingi vastuseis treppide uuendamiseks. Hetkel on Vana-Mustamäe trepp, mis viib TalTech Ülikooli juurde, ohtlikult lagunenud. Trepi kõrvalt on tekkinud jalgrada, mis tallab looduslikku maastikku. See treppi tuleks igal juhul ja kiiremas korras korda teha ning ka valgustada. Sama vajab ka Sütiste metsa trepp. Korralikult valgustatud ja korda tehtud trepistik on rajatud Vana-Mustamäe ja Trepi tänava ühendamiseks. Aasta 2023 on kuulutatud liikumisaastaks. Arvan, et võiksime olla tolereerivamad, kui meie võimalusi turvalisemalt liikuda tahetakse parandada.
Vastan faktidena. 1. olemasolevad teed on juba kaetud killustikuga 2. need teed on juba valgustatud 3. Sütiste mets EI OLE parkmets, vaid osa Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast, mille moodustamise juures te ise olite kui Nõmme Tee Seltsi liige. Kui see vastab tõele, siis peaksite hästi tundma Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava, kus on kirjas pikaajaline kaitse-eesmärk: "Unikaalse pinnavormi säilimine" (lk. 16). Edasi, lk. 20 on eraldi lõik Sütiste metsa, NB! mitte parkmetsa, külastuskoormuse kohta: "3.1.5. KÜLASTUSKOORMUS Kuna tegemist on kaitsealaga, mis asub Tallinna linnas, siis on kogu ala külastatavus suhteliselt kõrge. Kõige sagedamini külastatavad alad on Sütiste ja Rahumäe mets ja seal asuvad liivikud. Seal käiakse lihtsalt jalutamas, piknikku pidamas, koertega jalutamas. Siia piirkonda ei tohi rajada õppe- ja matkaradu, et niigi kõrge külastuskoormus ei suureneks (Karoles 2011). Liiviku piirkonnas on vaja tallamiskoormust hajutada, et see kataks võimalikult suurema ala ja oleks jaotunud enam-vähem ühtlaselt. Tallamine kui häiring on vajalik, et hoida lahtise liivaga ala rohtumast. Et koormust hajutada, ei rajata siia piirkonda teid ega märgistata radasid." Ning lõpuks lk. 21 Kaitseala visioon: "Pikaajaline 30 aasta eesmärk on maastikukaitseala loodusväärtuste säilimine. LINNAS ASUVAD METSAD EI TOHI MUUTUDA PARKIDEKS, vaid tuleb säilitada looduslikena." !!! Kas te nüüd soovite maastikukaitseala moodustamise tühistada, kui te kaitsekorralduskavas kehtéstatud visiooniga ei nõustu? Edasi fakte. Teie väide, et "Metsas liikumine muutub turvalisemaks tänu valgustatud radadele" ei pea paika, sest metsas juba on valgustatud rajad aga need ei hoia ära joodikuid ja ebaseaduslikke lõkketegemisi. Kuidas kavatseb SA Eesti Terviserajad selle probleemi lahendada? Ehitab lihtsalt oma nimega raja olemasolevate radade peale aga jätab radade eest hoolitsemise ja heakorra kohalike omavalitsuste kanda - uurige järele! Praegu on need teie "konkreetsed teed" juba olemas. Kui need aga muudetakse selliseks, et suureneb jalgratturite ja muude suurel kiirusel liikujate arv, siis muutuvad need teed üliohtlikuks aeglaselt jalutavatele eakatele, ratastoolis liikujatele, lastele. Kas te olete nende aspektide kohta SA-lt Eesti terviserajad selgitust nõudnud? Olete te selle peale üldse mõelnud? Millise eesmärgiga maastikukaitseala loodi? Kas ainult tee-ehituse vältimiseks? Nõmme Tee Seltsi kodulehel on hoopis teistsugune info. Lõpuks, veel fakte: aastal 2023 on Tallinn Euroopa Rohepealinn!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Teil on võimalus oma allkiri petitsioonilt tagasi võtta.