Tervemõistuslikus ühiskondlikus/riiklikus süsteemis ei peaks mitte keegi pöörduma mitte kunagi mitte kellegi poole, et keelustataks sünteetilised tooted, mis kulumise teel reostavad inimesi ja keskkonda, sest kuidas saaks tervemõistuslik ühiskondlik/riiklik süsteem ja sh tööstus jõuda järeldusele, et nt sünteetilised rehvid oleks hea mõte, kui need kuluvad ja seega reostavad keskkonda ja inimesi pisikeste sünteetiliste polümeeri osakestega, mida ilmselgelt on väga raske, kui mitte võimatu koristada, kui need maailmamerre, jõgedesse ja mujale loodusesse satuvad. Ei ole ju ka kuidagi tervemõistuslik kõigepealt reostada ja siis koristada, vaid ikka reostust ennetada. Seega ilmselgelt ma ei ela tervemõistuslikus ühiskondlikus/riiklikus süsteemis. Seega ei jää mul muud üle, kui pöörduda Eesti rahva poolt valitud Eesti Vabariigi Riigikogu poole, et selle liikmed teeksid tervemõistusliku otsuse keelustada sünteetilised pakendid, rehvid, suitsufiltrid, riided, värvid, harjad, lapid, nuustikud, pannid, potid, muud köögitarvikud, linnutoiduvõrgud, kalapüügivõrgud, õngetamiilid, parukad, kunstküüned, kunstripsmed, nöörid, köied, pallid jms sünteetilised tooted ja seadustada vaid ökoloogilised alternatiivid. Ja seda tehes tuleks kaasata ühiskonda ja tööstust, et selgitada põhjalikult kõigile inimestele, miks see muutus on tervemõistuslik ja et ühiskonnal oleks mõistlikult aega üleminekuks. Kuid sellega ei peaks enam pikemalt ootama, sest miks me peaksime olema katsejänesed tööstuse ja poliitikute kuritegelikus hoolimatus eksperimendis?

Lisaks peab Eesti Vabariigi Riigikogu ja Valitsus tegutsema selle nimel, et ka Euroopa Liidu ja ÜRO tasemel see muutus toimuks ja et üleminek oleks seejuurest kõigile majanduslikult võimalikult stabiilne ehk Riigikogu ja Valitsus peavad kasutama kõikvõimalikke asjalikke meetodeid, et alternatiivsed tooted oleksid enam-vähem sama hinnaga nagu sünteetilised, kui mitte odavamad, kui võimalik. Järgnevalt toon välja mõned uuringud ja uuringute leiud ja hinnangud, mis veelgi peaksid veenma igat tervemõistuslikku inimest toetama seda algatust.

Center for International Environmental Law CIEL raporti "Sowing a Plastic Planet: How Microplastics in Agrochemicals Are Affecting Our Soils, Our Food, and Our Future" (Sowing-a-Plastic-Planet_1dec22.pdf (ciel.org)) üks põhilisi leide on see, et hoolimata vähesest avalikust tähelepanust, on põllumajandussektor üks märkimisväärsemaid sihilikult lisatud mikroplastiku kasutajaid, mida sihilikult paisatakse keskkonda läbi plastiga kaetud väetiste ja putukamürkide. Lisaks kutsub CIEL valitsusi koheselt sulgema seaduse auke ja keelustama mikroplastiku kasutamist põllumajandussektoris ja mujal tööstustes. Lisaks tuleb raportist välja, et Euroopa majandustsoonis satub põllumajanduskemikaalidega keskkonda iga aasta ~ 36 miljonit kg mikroplasti.

Teadusartikli "Raman imaging for the identification of Teflon microplastics and nanoplastics released from non-stick cookware" (Raman imaging for the identification of Teflon microplastics and nanoplastics released from non-stick cookware - ScienceDirect) kirjutanud teadlased leidsid, et ühest teflon e sünteetilise tetrafluoroetüleeni polümeeri kattega panni praost eraldub ~ 9100 plastiku osakest. Katkisest teflon pannist võib eralduda kuni 2,3 miljonit mikro/nanoplasti osakest.

Teadusartikli “Microplastics generated when opening plastic packaging” (https://www.nature.com/articles/s41598-020-61146-4) kirjutanud teadlased leidsid, et mikroplasti reostus tekib kääridega, noaga, käsitsi rebides, avades plastist pakendeid, kotte, teipi ja pudelikorke. https://novaator.err.ee/1070446/keskkonda-paiskub-mikroplasti-juba-pudeli-avamisel

Teadusartikli “Wear and Tear of Tyres: A Stealthy Source of Microplastics in the Environment” (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5664766/) teadlased on arvutanud, et ainuüksi autode rehvide kulumisest reostab keskmine inimene iga aasta Hollandis 0,52 kg, Norras 1,5kg, Rootsis 1,3 kg ja Taanis 1,2 kg mikroplastiga, ja kuigi Eesti kohta andmed puuduvad antud artiklis, siis võib oletada mainitud riikide põhjal, et Eestis võib see olla inimese kohta aastas vahemikus 0,5-1,5 kg mikroplastikut. Väga kahetsus- ja häbiväärne ja kuritegelik hoolimatus.

Eunomia 2018 a raport Euroopa Komisjonile (https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor-10/pdf/microplastics_final_report_v5_full.pdf) toob välja, et Euroopa Liit reostab iga aasta keskkonda sõidukite rehvidest tuleneva ~500 miljoni kilo, sõiduteede märgistamisest ~100 miljoni kilo, tootmiseelse plastipelletitest ~100 miljoni, sünteetiliste riiete pesemisest ~ kolmandiku miljoni kilo, hoonete värvidest ~ veerandi miljoni kilo, kunstmurust ~ veerandi miljoni kilo mikroplastiga. Väga kahetsus- ja häbiväärne ja kuritegelik hoolimatus tööstuse ja poliitikute poolt.

Eesti ökoloog Mihkel Kangur kirjutab enda artiklis “Mihkel Kangur: ohtlikum kui kliimamuutus – plastireostus” (https://edasi.org/149135/mihkel-kangur-ohtlikum-kui-kliimamuutus-plastireostus/), et plastireostus on ohtlikum, kui kliimamuutus. Ometigi räägib Eesti valitsus põhiliselt sellest, kuidas on vaja taastuvenergiale üle minna, aga liiga vähe, kuivõrd tohutu probleem on plasti ja mikroplasti reostus, ja üldse ei räägi sellest, kui tohutu on rehvidest tulenev mikroplasti reostus, ja kuidas me seda kohe kohe lahendama hakkame, keelustades sünteetilised rehvid ja lubades vaid ökoloogilised rehvid. Terve mõistus ei saa aru, kuidas selline ignorantne käitumine roheline on. Ei olegi. Selline valitsuse ignorantne käitumine on väga kahetsus- ja häbiväärne ja kuritegelik hoolimatus.

Teadlased kirjutavad teadusartiklis “Discovery and quantification of plastic particle pollution in human blood” (https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0160412022001258), et avastasid mikroplastikut inimeste verest.

Teadlased kirjutavad teadusartiklis “Nanoplastics can disrupt human liver, lung cells' processes in lab experiments” (https://www.sciencedaily.com/releases/2022/09/220915104824.htm), et laboratoorsed uuringud viitavad, et pisikesed plastitükid võivad siseneda maksa ja kopsude rakkudesse ja häirida rakkude igapäevast protsessi, potentsiaalselt põhjustada kahjulikke tervisemõjusid.

Teadlased kirjutavad teadusartiklis “Microplastics detected in cirrhotic liver tissue” (https://www.thelancet.com/journals/ebiom/article/PIIS2352-3964(22)00328-0/fulltext), et mikroplasti on leitud tsirrootilisest maksakoest ehk armistunud maksast, mis on tekkinud pikaajalisest kahjust, mida põhjustab nt hepatiit (https://www.nhs.uk/conditions/cirrhosis/). Arvestades, et mikroplastil on ka rakke kahjustav mõju (https://www.theguardian.com/environment/2021/dec/08/

microplastics-damage-human-cells-study-plastic), siis on maksakahjustusega inimestel topelt risk. Mainitud kahju tuvastati labori katses, mis tuvastas rakkude surma, allergilisi rektsioone ja kahjustusi rakkude seinale ja seda kõike mikroplasti taseme juures, mida inimesed sisse söövad, joovad või hingavad. Teadlased kutsuvad üles muret tundma, sest et me ei suutvat ennast kaitsta, sest mikroplastikut on kõikjal: maailmameres, joogivees, õhus ja toidus.

Phys.org veebilehe (https://phys.org/news/2022-04-microplastics-lung-tissue-human.html) artiklis “Microplastics found in lung tissue from live human beings for the first time” kirjutatakse, et Hull Ülikooli ja Castle Hill Haigla teadlased leidsid elusa inimese kopsu koest mikroplastikut. Sama artikkel ütleb ka, et mikroplastikut on leitud nii elusate kui surnud inimeste põrnast, neerudest ja maksast. Lisaks on samas artiklis kirjutatud, et uuritud proovidest selgub, et mikroplastik on pärit riietest, pakenditest ja pudelitest. Kirjutatakse ka, et teadlased olid üllatunud, et mikroplastikut leiti kopsude alumisest osast. Üllatus tuleneb sellest, et teatakse, et kopsude alumises osas on õhuvool väiksem.

Ülevaatlikus artiklis "Microplastics: linkage to the gut’s microbiome and autism spectrum disorder" (https://www.foodpackagingforum.org/news/research-on-microplastics-a-changed-gut-microbiome-and-autism-spectrum-disorder?fbclid=IwAR0LvKDPRKvh RUciNyayEr9ly8GWSW9FNlExocE_1yQl7rqfMKPwJvyoibM) tuuakse välja, et mikroplastik on seotud inimese soolestiku mikrobioomi ja autismispektri häirega.

Teadlased leidsid mikroplastikut surnud inimeste kopsude, maksa, põrna ja neerude koe proovidest. https://www.webmd.com/a-to-z-guides/news/20200817/autopsies-show-microplastics-in-all-major-human-organs Samas artiklis tuuakse minu hinnangul välja ka väga hea soovitus, et peaks mõtlema korduvkasutusele. Ehk siis üks lahendus ongi see, et peaks nii ruttu kui võimalik Eestis üle minema korduvkasutatavatele pakenditele, mis ei ole tehtud sünteetilisest polümeerist/plastikust. Ja Eesti peaks seda muutust tungivalt soovitama ka Euroopa Liidu ja ÜRO tasemel tervikuna kogu inimkonnale. Eesti saab ja peaks olema siin eeskujuks kogu maailmale. Enamgi veel, et teadlased on tuvastanud laboris mikroplasti tekitatud rakkude surma ja muud kahjulikud toimed, peaksime olema mures, sest ka teadlased kutsuvad üles muret tundma, ja peaksime viivitamatult tegutsema ja keelustama mainitud sünteetilised tooted ja asendama need ökoloogiliste alternatiividega, mis pole sünteetilisest polümeerist/plastikust. Me ei pea olema katsejänesed tööstuse ja poliitikute kuritegelikus hoolimatus eksperimendis! Poliitikud ka vastutavad, sest nende otsustada on, mida meie poodides müüakse ja tihtipeale polegi muud varianti, kui kasutada sünteetilisi tooteid nagu nt rehvid. Kuid me ei peaks aktsepteerima ka sünteetilisi rehve meie turul ökoloogiliste kõrval, sest mitte kellelgi ei tohiks olla õigust reostada maailma ja meid kõiki rehvidest või mujalt tuleneva mikroplastiga.

Lisaks peab Eesti Vabariik ja selle riiklikud ja teaduslikud institutsioonid/asutused asuma puhastama Eestit mikro/nanoplastist, ja tegutsema selle nimel, et kogu maailm seda teeks. Tegutsegem!