Peretoetused õiglaseks!

Liina Virolainen,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Arhiveeritud
8407 allkirja

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

ÕIGLASE RIIGI NIMEL

Austatud Riigikogu!

Meie, allakirjutanud, juhime tähelepanu tõsistele probleemidele seaduseelnõus 703 SE (Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seadus). Nõuame järgnevate probleemide lahendamist eelnõus enne selle vastuvõtmist. Oleme kindlal seisukohal, et seaduseelnõu oma praegusel kujul on Eestile kahjulik.

Seaduseelnõu 703 SE probleemid.

1. Eelnõu kohaselt on alates 01.01.2023 igakuine toetusemäär ühe- ja kahelapseliste perede iga lapse kohta €80. Kolmelapseliste perede puhul saab see olema €286 kuus ühe lapse kohta. See on kolme ja poole kordne vahe! Argument, et lapsetoetused on tegelikult ühetaolised ja alates kolmest lapsest lisandub lihtsalt lasterikka pere toetus (€600), on ebaveenev ja sisutühi. Pere heaolu ja laste heaolu on tihedalt seotud nii suuremas kui ka väiksemas peres. Perede toetamine tuleb korraldada nii, et laste vahel ei teki hüppelisi erinevusi, sest selline erinevus on ebavõrdsust tekitav, ebaõiglane ja diskrimineeriv.

2. Eelnõu järgi jätkub kolme- või enamalapselise pere toetamine kuni laste 24-aastaseks saamiseni, hoolimata lapse/noore tegevusest. Väiksemad pered, milles on sama vanad õppivad noored, riigilt toetust ei saa. See muudab väiksemate perede noortele hariduse omandamise raskemaks, kahandab nende konkurentsivõimet ja tekitab õppivate noorte vahel majanduslikku ebavõrdsust. Kuidagi ei ole põhjendatud pere toetamise jätkamine, kui noor õppima ei asu. See võib isegi edasi lükata selliste noorte sisenemist tööturule. Pikendatud toetust vajavad kõik pered, kus laps/noor jätkab õppimist. Toetuse pikendamine ainult kolme- ja enamalapselistele peredele ja olenemata lapse õppimisest on ebavõrdsust tekitav, ebaõiglane ja diskrimineeriv.

3. Eelnõu järgi ei kvalifitseeru pikendatud lasterikka pere toetusele pered, kus selle maksmine on lõpetatud 31.12.2022 seisuga. Kolme-ja enamalapseliste perede võimalustes tekivad seega olulised erinevused. Näiteks, kui kolmelapselise pere vanim laps asus septembris 19-aastaselt õppima ülikoolis, siis see pere toetuse pikenemisele ei kvalifitseeru. Samas pere, kus samuti 19-aastane laps õpib gümnaasiumis, on toetusekõlbulik. Lisaks kavatsetakse hakata maksma toetust peredele, kus tegelikult selleks vajadus puudub, sest pere vanim laps juba töötab (või ka vanemad lapsed) ega õpi. Toetuse pikendamist vajavad ka need pered, kes on lasterikka pere toetusest juba ilma jäänud, kuid kelle kuni 24-aastased lapsed õpivad. Toetuse juba kaotanud peredega arvestamata jätmine on ebavõrdsust tekitav, ebaõiglane ja diskrimineeriv.

4. Eelnõu kohaselt asutakse indekseerima ainult suurematele peredele mõeldud toetusi. Toetusi tuleb indekseerida ühtviisi kõikidele peredele. Ainult osa perede toetuste indekseerimine on ebavõrdsust tekitav, ebaõiglane ja diskrimineeriv.

Kokkuvõtvalt. Eelnõus on mitmeid komponente, mis suurendavad ebavõrdsust väiksemate ja suuremate perede vahel, aga ka suuremate perede endi seas. Selline ebavõrdsust külvav ja ühiskonda lõhestav eelnõu on Eestile kahjulik ja on sellisel kujul vastuvõetamatu.

Riik olgu õiglane!

  1. Sotsiaalkomisjoni vastuskiri

    Komisjon osaliselt nõustus algatusega, kuid nenditi, et ühe- ja kahelapseliste perede sääraseks toetamiseks riigieelarves vahendeid ei ole. Väljavõtted vastuskirjast: Riigikogu sotsiaalkomisjon: "Osa eelnõus tehtavaid muudatusi on suunatud just lasterikaste perede toetamisele. Loodan, et nõustute sellega, et lasterikkusega ning laste esmaste vajaduste eest hoolitsemisega võivad kaasneda ka mitte ainult suuremad kulud aga ka see, et võivad tekkida takistused tulu ja elatise teenimisel, näiteks lapse haigestumise korral või tuleb vähemalt ühel vanemal töötamisest osaliselt või täielikult loobuda. Lasterikastele peredele suurema toetuse maksmisega saab võimalike toimetulekuprobleemide tekkimist ennetada ja seetõttu ongi lasterikkale perele ette nähtud oma toetus, mille suuruse määrab poliitiline kokkulepe. "Ühe- ja kahelapselistes peredes kasvab kokku 194 335 last. Esimese ja teise lapse lapsetoetuse tõstmine 100 euroni ehk kõigile lastele võrdseks tähendab eelarve mõistes summat, mida täna kahjuks eelarves ei ole." Komisjon tõdes ka, et perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduseelnõu on Riigikogu menetluse käigus oluliselt muutunud: "1) lasterikka pere toetusest väljumise vanusepiir toodi 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks; 2) lapsetoetuse maksmise tingimusena kaob lastele vanuses 16-19-eluaastat õppimise nõue, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi ning üksikvanema toetust saada peredel, kus laps mingil põhjusel õppimist ei jätka; 3) lasterikaste perede toetus tõuseb enam kui algselt plaanitud; 4) lisati säte, mis võimaldab maksta juhul, kui laps sureb vanemahüvitise ajal emale ja isale 30 päeva vanemahüvitist ka peale lapse surma; 5) elatise arvestuse mudelis saab arvestada lasterikka pere toetust pooles ulatuses."

  2. Arutelu Sotsiaalkomisjon-is

  3. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

  4. Arutelu Sotsiaalkomisjon-is

  5. Arutelu Sotsiaalkomisjon-is

  6. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Sotsiaalkomisjon-ile.

  7. Algatus jõudis Riigikokku

  8. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  9. Algatus kogus 1000 allkirja

  10. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Kõik 19 aastased olgu võrdsed

    Tänavu lõpetati seoses gümnaasiumi lõpuga ca 8500 noore toetus. Ebaõiglane on kui meie pere 19 aastane laps jäetakse välja samas kui kõik teised 19-aastased lülitatakse 1.01.2023 süsteemi sisse.

    1. Ühe- ja kahelapselised pered

      Ka mina olen valmistamas ette taolist petitsiooni. Arvan, et kahte konkureerivat algatust ei ole mõistlik teha. Seetõttu peaksid eelnõu kitsaskohad olema algatuses võrdsel määral kajastatud. Seega oleks hea täiendada seda ühe- ja kahelapseliste perede suhtes tekkiva ebavõrdse kohtlemise seisukohast. Nt et praeguse seisuga hakkab saama ühe- ja kahelapselise pere laps igakuiselt toetust €80, aga kolmelapselise pere laps €286. See vahe on KOLM JA POOL KORDA! Minu seisukoht on, et sellist seadust koostades tuleb otsida kompromissi sündivust tõstvate meetmete kehtestamisel ja ilmselge ebavõrdse kohtlemise vahel. Praegu on eelnõu selgelt ebavõrdsuse poole kaldu. Lahendusi võiks ka pakkuda: 1. astmeline toetuse kasv iga lapse kohta 2. pere/laste/noore toetamine kuni 24-aastaseks saamine vastavalt sellele, kas noor õpib või ei õpi, mitte vastavalt laste arvule peres. P.S. Kui ühe- ja kahelapselisi ei soovita käsitleda põhjalikult selles algatuses, siis vast oleks mõistlik see teema üldse välja jätta ja teha selle kohta siiski eraldi petitsioon.

      1. Tere Teele, kas sobib, kui panen teid siia kaasautoriks sel juhul?

      2. Praegusel kujul siin nähtavale petitsioonile suurem enamik kindlasti alla ei kirjutaks. See on ju lihtsalt väljapressimine. 1-2 lapseliste ja 3+ lapseliste vaheliste ebavõrdsuse teemalise petitsiooni võiks siiski eraldi teha.

    2. Laste ebavõrdsus.

      Lapsed peaksid saama võrdselt koheldud,võibolla pleks mõistlik eraldi petitsioon.

      1. Teelele

        Teele Jõks, antud algatus räägib tõesti vähe 1-2 lapselises peres kasvavate laste ebavõrdsusest, nii et eraldi petitsioon oleks mõistlik. Olete tubli, kui selle ette võtate!

        1. Lisainfo

          Tere, Infoks tutvujatele, et oleme moodustanud meeskonna algatuse esitamiseks kõikide valupunktidega, seega hetkel nähtav versioon läheb muutmisele. Uue versiooni avaldame 10.10.2022 T, Liina

          1. Punkt nr 3

            Seal võiks alla vanus 18-24, kuna mini 18aastane lõpetas kevadel gümnaasiumi ja seetõttu lõppes suure peretoetus.

            1. Kiiruga kirjutasin 🙂 Seal võiks olla vanus 18-24, kuna minu 18aastane lõpetas kevadel gümnaasiumi ja seetõttu lõppes suure peretoetus

            2. Ma arvan, et kui seda olukorda otsustatakse parandada, siis ei saa määravaks täpne iga, vaid asjaou, et toetus lõppes gümnaasiumi lõpetamisega.

          2. Muudatus

            Sõnastus muudetud: Toetuse pikendamist vajavad ka need pered, kes on lasterikka pere toetusest juba ilma jäänud, kuid kelle kuni 24-aastased lapsed õpivad.

            1. Muudatus

              Võiks olla: kelle kuni 24-aastased lapsed õpivad või teenivad Eesti Kaitseväes. Meie teame paljusid, kelle pojad gümnaasiumist läksid kogu klassiga teenima ja alles peale seda jätkavad ülikoolis.

              1. Sõnastust enam muuta ei saa kahjuks, kuid kuni seda kooliga ei seota on võrdne seis ka kaitseväes teenijatel teiste suurpere lastega, kes välja jäid.

            2. Muudatus

              Eesti Kaitseväes teenides pole toetuse saamine perele konkreetse lapse eest siiski oluline, kuna laps on enamus ajast riigi kuludega teenimas riiki. Söök, majutus, riietus on kõik tagatud. Kui laps naaseb kaitseväest ning asub õppima, on juba teine teema, siis on vajalik elamispinna ja toidu eest hakata oma kuludest katma.

              1. Ma pidasin silmas, et kui see 19-aastane nooruk kaitseväes on just gümnaasiumi lõpetanud ja on juhtumisi ka see laps, kes läinud suvel gümnaasiumi lõpetas ja kelle lõpetamisega seoses ka suurpere toetus lõpetati, siis kui üldse kunagi keegi mingid muudatused sisse viib ja seostab toetuste saamise õpingutega, siis ajateenistus võiks olla võrdne õpingutega ülikoolis.

            3. 19-aastane nooruk kaitseväes

              Arusaadav muidugi ja loodetavasti, kui see algatus suunata edasi Riigikogule, vajalike toetusallkirjade kokku saamisel, siis hinnatakse ka siin all kommentaariumis välja toodud probleemkohti.

              1. 1-2 ja 3+ lapselised peaks olema võrdselt koheldud riigi poolt

                Kuidas nii vastuolulised punktid küll ühte algatusse pandi? Et nõuame võrdsust aga soovime siiski mingi väikse grupi kuni 24aastaste noorte toetamist suurte summadega. Oleks siis, et kõikide 24a õppivate noorte toetamist nõutakse.

                1. Tänan kommentaari eest! Aga nõuamegi ju, vaadake punkt 2!

                2. See oleks õilane seni kuni laps õpib kas või 24 aastani peaks toetus kehtima1 või kahe lapse puhul

              2. Kuidas nii vastuolulised punktid küll ühte algatusse pandi?

                Siin ei ole tegemist vaid mingite punktide täideviimisega ning suurem rõhk on pigem selles, et eelnõu 703 SE ei ole läbimõeldult koostatud ja soodustab diskrimineerimist. Seda nii erineva suurusega perede vahel, kui ka sama suurusega perede vahel ja seetõttu ei tohi seda sellisel kujul vastu võtta. Esitatud on kokkuvõtvalt, et eelnõus on mitmeid komponente, mis suurendavad ebavõrdsust väiksemate ja suuremate perede vahel, aga ka suuremate perede endi seas. Selline ebavõrdsust külvav ja ühiskonda lõhestav eelnõu on Eestile kahjulik ja on sellisel kujul vastuvõetamatu.

                1. Täiskasvanud laste vanemad saavad lapsetoetus

                  Miks luuakse selline voimalus riigi petmiseks, et täiskavanud laste vanemad saavad lapsetoetust kuni kolmanda lapse 24 aastaseks saamiseni. Pohimotteliselt tekitatskse olukord, kus kuni 24 aastased panevad ennast koolide nimekirja, kas nad seal yldse kaivad voi tahavad midagi oppida, lihtsalt peeasi et kuidagi hoiavad end kooli nimelirjas et nende vanemad saaks suuremat lapsetoetust. Teine asi on see ebavõrdsuse tekitamine nende lastega, kes on ka kolme ja enamalapsega perest, aga esimesed 2 on juba vanemad aga kolmas veel 20 aastane! Need peaks siis saama ka kuni 24 aastaseks saamiseni, sest on kolme voi enamalapselisest perest. Miks mingit polvkonda erikoheldakse. Kui riik toesti soovib saada rohkem lapsi ja haritud inimesi, tuleb korda teha haridussysteem ja luua lasteaedades, koolides lastele parimad tingimused, sest sellest saavad kasu koik lapsed yhtlaselt ja vordselt. Toidud koolis, huviringid jm tegevused, raha tuleb suunata koigile lastele ja laste hyvanguks, mitte vanematele ja eriti neile, kes raha parast paljasjalgseid jareletulijaid syydimatult toodavad. Neist jarglastest ei pruugi riigile mingeid maksumaksjaid tulla vaid vastupidi, jaavadki elama sotstoetuste peale.

                  1. Eesti Advokatuuri arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule

                    https://adr.rik.ee/som/dokument/12945607

                    1. Lastekaitse Liidu arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule

                      https://www.lastekaitseliit.ee/et/2022/09/arvamus-perehuvitiste-seaduse-ja-perekonnaseaduse-muutmise-seaduse-eelnoule/

                      1. Lastetoetuse määramisest.

                        Mulle paistab et tulnukad koostavad eelnõusid.Moel või teisel"minu vanemad küll ei vaja toetust elektriarvete maksmisel või päikesepaneelide paigaldamisel".

                        1. Ebaõiglus

                          Olen selle petitsiooni algatust oodanud, sest minu arvates on see suur ebaõiglus. Mul on 3 poega, keda kasvatan üksi, vanim lõpetas sel kevadel gümnaasiumi, peale mida lõppes paljulapselise pere toetus. Vanim poeg läks edasi õppima, seega on ta ikka veel minu rahakotil, minu kulud mitte ei vähene vaid pigem suurenevad. Samas uue seaduse poolt määratud suured toetused minu perele ei laiene. Spades käimisest saame vaid unustada, toidu pealt peab hakkama kokku jõuda, sest mõlemad 9- 12. aastased poisid tahavad käia trennides.

                          1. Kas tõesti spaas käimisest pole antud olukorras piinlik kirjutada? See ei ole eluks vajalik osa. Teatud hulk inimesi ei käi kunagi spaas, kas siis nemad ei peagi toetust saama? Antud toetus on siiski mõeldud nn "laste" (sest 24 a-st inimest mina enam lapseks ei pea) koolitamiseks: toidu ja elamisega, mitte vabaaja veetmiseks ja lõbustusteks.. Rumalaks ka minna ei tasu..

                        2. Õppijate toetuseks

                          Sooviks õppivate noorte toetuseks allkirja anda, aga sellisel kujul loodud petitsioonile allkirja anda ei saa. Väidetega "ebaveenev" ja "sisutühi" ignoreeritakse fakti, et tegemist on täiesti erinevate toetuse liikidega, millel on oma eraldi sihtgrupp. Küll aga ebaõiglus ja ebavõrdus eelnõus väljendub selgelt selles, et praegused 19 a jäetakse välja aga uued liidetakse juurde. Samuti ei saa olla põhjendatud toetuse maksmine kuni 24 a hoolimata noore tegevusest. See tuleks igaljuhul siduda õpingutega ja mitteõppivate noorte toetuseks praegusel kujul mõeldud summad suunata õppijate toetuseks, olenemata kas nad on pärit suurest või väikesest perest.

                          1. Õppimine.

                            Olen teiega nõus.Samas olen tänulik,väga tänulik,et see petitsioon loodi,aega on lihtsalt nii vähe.Võimalik,et n.ö. kamba peale oleks parema teksti saanud.Mina hääletasin.Lootuses,et see eelnõu peatatakse ja tekiks arutelu.

                            1. Toetada ongi vaja just kolmandate laste sündi

                              Toetada ja rahaga motiveerida ongi vaja just kolmandate laste sündi. Esimene ja teine laps sünnivad ju niikuinii. Kahe lapsegagi on piisavalt raske ja et naine võtaks ette kolmanda saamise, peaks tal olema vähemalt rahaline muretus kindlustatud.

                              1. Teadlaste seisukoht on, et demograafia seisukohast on kõige olulisemad just esimene ja teine laps, sest kui neid piisavalt ei sünni, ei saa tulla ka kolmandaid. Eestis on esimeste laste sünnid viimasel kahel aastal olnud alla 5000 - nii madal ei ole see olnud kogu taasiseseisvusaja. Teiste laste sünnid on olnud alla 5000 juba viimased kolm aastat, kusjuures viimati olid need nii madalal 2005. aastal. Seega Teie väide, et esimesed kaks last sünnivad niikuinii ei vasta tõele ja stimuleerida on vaja ka nende sündi. Lisaks ei ole nii, et eesmärk pühendab alati abinõu - kui taolisel toetuste süsteemil on kahjulikud kaasmõjud, nagu sotsiaalne ebavõrdsus ja pinged ühiskonnas (aga neid kahjulikke kaasmõjusid on veel palju rohkem), ei saa seda vastuvõetavaks pidada.

                              2. Arenenud riikides on ikkagi kasvav trend see, et pere planeerimist lükatakse edasi või sellest sootuks loobutakse.

                            2. 24 aastane "laps"

                              Minul on üldse imelik kuulda, et 24 aastase lapse vanemad peavad üldse lapsetoetust saama..?! Meil saab laps täisealiseks 18 a. ( erinevate olukordade puhul on erinevad vanuse nõuded: 16, 18, 21..) Loomulikult kui laps õpib edasi, siis ta tööl ei käi ja vanemad toetavad last. See on perele sel hetkel suurem koormus, kui mitte õppiva ja töötava noore puhul.. Kuid sõna toetama tähendab otsest toetamist, mitte enam tema majandamisel tegema otsuseid tema eest. See tähendab, et vanem annab sellele "lapsele" elamiseks raha: toiduks ja vajadusel majutuseks, kus ta ise sellega toimetab. Kas ei oleks siis hoopis õigem, et riik annaks selle raha otse 24a-le lapsele õpitoetusena? Kes õpiks ka ennast ise majandama? Selle summa võrra peaks ju lapsevanem iseenesest vähem raha välja käima sellele lapsele toetuseks ja see olekski kaudselt sellele perele toetus. Kuidagi kummaline on nii vana last teha kunstlikult saamatumaks, kes ei suuda rahadega ümber käia ja vanemad peavad omama kontrolli tema majandamise üle.. Eriti, kui eeldada, et sellises vanuses laps keskmiselt õpib kuskil kõrgkoolis. Kasvatada kõrgharidusega last, kes on majanduslikult saamatu, on kuidagi ... hälbeline.. Vot sellest vaatevinklist vaadatuna ei saa aru, millist arengut meie riik noorte hulgas soodustab? Pluss eraldi küsimus tekib siis, kui see "laps" saab ise õpiajal lapsevanemaks ja loob pere. Kas siis ka saavad tema eest lapsetoetust tema vanemad, olenemata, et see "laps" ise on juba lapsevanem, kes jätkab õpinguid? Väga veider on see 24 a "lapse" lapsetoetus, mida saaks kenasti tituleerida õpitoetuseks ja jagada otse toetust vajavale isikule..

                              1. Nõus. Häirib, et soodustatakse lapsepõlve pikendamist ja see, et peresid meelitatakse lapsi saama raha eest. Laste ülalpidamist saab (lisaks lapsetoetusele) toetada ka muudmoodi (lasteaiakoht, tasuta koolilõuna, huvihariduse võimaldamine jms). Ja vast täiskasvanuikka jõudnud noor võiks õppima asumise korral saada õppetoetust, mitte "lapseraha". Muidu võib toetusest elatumisest tekkida omaette äriplaan, kus kannatajaks on need samad lapsed.

                            3. Erivajadusega 19 a laps

                              Lisada ka punkt, et erivajadusega laps (raske, sügava puudega) 19 a laps ei saa tavaliselt õpinguid jätkata...kuidas siis arvestatakse?

                              1. Tere Elen Poluškina, puuetega lastega ongi keerulisem teema ning seda peaks arutama ja ettepanekud esitama Eesti Puuetega Inimeste Koja kaudu, kellel on ilmselt selles osas palju kaasa rääkida, kust tulevad ehk paremad ideed just puuetega laste ja täiskasvanute tarbeks. Kui puudega laps saab 16, siis loetakse ta tööealiseks inimeseks ning seejärel tuleks pöörduda Eesti Töötukassasse puuderaskusastme ja töövõime hindamiseks. Töövõimet hinnatakse vastavalt kirjeldusele kas siis täielikult puuduva töövõime või osalise töövõimega. Soovitan kindlasti pöörduda Eesti Töötukassa poole täiendava info saamiseks, samuti võite infot saada ka Eesti Puuetega Inimeste Kojast https://epikoda.ee/

                            4. Arvamus

                              Peretoetuste teema on küllaltki tundlik ja isiklikult näen positiivsena seda, kui peres on kolm või enam last, siis nad saavadki suuremat toetust. Tõepoolest näiliselt tekivad suured käärid kuni kahe lapsega ja kolme või enam lapsega perede lastetoetuse vahel, ent siinkohal ei tohiks ära unustada seda, et meie rahvastik on vananev ja kui me ei pööra tähelepanu oma järelkasvule, siis jääbki meie iive negatiivseks. Seega, et iive pöörata taas tõusule, tulebki soodustada suuremaid soodustusi ja hüvesid lasterikkamatele peredele. Kui ühe ja kahe lapsega pered saaksid võrdväärselt samasuuri lapsetoetusi kui kolme või enamlapselised pered, siis tõenäoliselt pere enam ei planeeriks juurde kolmandat või neljandat last ja meie ühiskond paratamatult vananeks. Muidugi ei saa ega võigi olla "laste tegemine" rahaline projekt, aga lasterikkamad pered väärivad minu hinnangul küll suuremat tunnustust. Ma kindlasti ei soovi oma kommentaariga pisendada ühe või kahe lapsega perede väärtust, sest võibolla mõnel perel ongi nii läinud, et nad ei saa rohkem järelkasvu, kuigi sooviksid seda. Küllaga nõustun sellega, et lastetoetust ei peaks maksma 24. eluaastani, vaid üks võimalikke lahendusi võiks olla näiteks selline: kui pere vanim laps saab 19. aastaseks, siis lastetoetuse maksmine temale lõpetatakse, ent lasterikka peretoetus säilib seni kuni vanim laps saab X aastaseks (käesoleva eelnõu kohaselt oleks X 24 aastat), peale mida väheneb lasterikka peretoetus 1/3 võrra, kui järgmine laps saab X aastaseks väheneb peretoetus taas 1/3 võrra ja kui viimane laps saab 19 või kui ta jätkab õpinguid ülikoolis, siis riik maksab seda viimast 1/3 kuni lapse 21 aastaseks saamiseni. Kindlasti 24 aastasele täiskasvanule ei peaks enam riik toetusi maksma.

                              1. Rohkem lapsi tähendab rohkem perekulusid.

                                Väikeste ja suurte perede vahel pole ebavõrdsust, pigem vastupidi. Kahe lapsega vanemad peaksid omast käest teadma, kui palju lisaraha kulub laste kasvatamiseks. Nelja lapsega kasvavad kulud hüppeliselt. Need on lisakulutused mitte ainult toidule, mis praegu on kallis, vaid suurenevad ka kommunaalkulud, seesama elektrienergia. Lisaks peavad 4 lapse puhul vanemad laste haigestumise tõttu rohkem töölt vabaks võtma, mis omakorda mõjutab vanemate sissetulekuid. Selgub, et ebavõrdsus seisneb selles, et neli last saavad vanema keskmisest palgast vähem kui kaks last.

                                1. Võrdne toetus kõigile lastele,neli last,siis on nelja kordne toetus.

                              2. Kohati vaesemate taskust võetakse, et rikkamatele anda.

                                Et lapsi sünniks, peaks olema tagatud lasteaiakohad ja need peaks olema tasuta või sümboolse raha eest. Lasteaiakohtade olemasolu lubab vanematel uuesti tööturule naasta, mis on tähtis osa perede majanduslikus toimetulekus ja töölenaasvate emade näol säilitab riik maksumaksjad. Kui lapsed asuvad kodust kaugemale õppima, siis raskes seisus on just maalt linna õppima minevad noored. Linnalapsel on ükskõik, kas astub koduuksest välja, et minna põhikooli, gümnaasiumisse, kutsekooli või ülikooli, aga maalt või väikelinnadest käivatel lastel võib ju kutsekool või ülikool tasuta olla, aga üürid on suur kulu. Seega võiks olla koolidel piisavalt ühisealmukohti oma õpilastele ja nende hinnad sümboolsed või pigem tasuta. Nii saaks aidata peresid, et ei kardetaks lapsi saada, sest normaalselt mõtlev vanem plaanibki nii palju lapsi, kui kasvatada ja koolitada suudab. Koalitsiooni praegune plaan maksta raha lihtsalt laste arvu järgi peres ei ole kuidagi põhjendatud. Paljud 1 ja 2 lapsega pered on majanduslikes raskustes, aga saavad veel uued maksud või maksutõusud, samas jagatakse seda raha ka peredesse, kus seda tarvis pole. Kui riigil on raha ülearu, siis on arusaadav, et jagatakse kas siniste silmade eest, blondide juuste eest või laste arvu järgi, hetkel aga võetakse kallist laenu ning ühtede perede taskust võetakse intressiga, et teistele anda. Palju saab olema seda, et VAESEMA KÄEST VÕETAKSE, ET JÕUKALE ANDA. Kui riik väidab, et vajaduspõhiselt maksmine oleks liiga kulukas, siis praeguse laste lahterdamise võimalikuks saamise tarvis palgatakse ka suure summa eest inimesi, miks siis hoopis ei palgata neid selleks, et nad töötaks välja vajaduspõhise toetuse maksmise? Uuest aastast hakkavad 1 ja 2 lapse vanemad oma laste kasvatamise kõrvalt toetama 3 ja enamalapselisi peresid. KUI aga valitsus on nii veendunud, et just 3 ja enamalapselised on riigi püsimajäämiseks kõige vajalikumad, siis tulevikus võikski ju nende perede lapsed, kui meie ühine investeering, olla meie kõigi ülalpidajad. Nii oleks aus. Mitte nii, et meie rabame oma laste nimel, 3 ja enamalapseliste nimel, aga 3 ja enamalapselise pere ema saab kodus istuda, tema lapsed ei pea 19 aastaselt täiskasvanuks saama vaid saavad alles siis, kui pere noorim saab 24.aastaseks ning kunagi peavad riigi ees ka meie lapsed ikkagi makse maksma nendega võrdselt. Ja keegi ei garanteeri, et kõigist neist toetusesaajatest maksumaksjad saavad. Tekkimas on olukord, kus ühes peres makstakse näiteks 23, 25 ja 27 aastase lapse eest rohkem toetust, kui 2 ja 6 aastase eest, sest 3 lapse toetus indekseeritakse ja toetusest väljutakse sammhaaval viimase lapse 24 aastaseks saamisega. Iga erakond on pidand leidma omale sihtgrupi häälte saamiseks ja on arusaadav, et just sellega praegu tegeletaksegi, aga välja kukkus see halvasti. Seda laste ebavõrdsust toetavad inimesed on lastevihkajad, laste lahterdajad ja teevad seda ainult oma võimu ja rahakoti nimel.

                                1. Võtke kõik ja jagage – kommunistlik mõtlemine!

                                  Pole vaja asju nii palju keeruliseks ajada. Keegi ei hakka kontrollima, kui jõukas on kahelapseline pere ja kui majanduslikult hea on suurpere. Kogu see arutelu näitas veel kord, kui kurjad ja ahned on inimesed. Selle asemel, et lasterikaste perede üle rõõmu tunda, hakkas neid lämbuma pseudo-ebaõiglustunne, kuid tegelikkuses tavaline ahnus. Haiseb kommunismi järgi, tegutseda põhimõtte järgi – võta kõik ja jaga? 2–3 lapse vahel on see liin olemas. 3 last ja rohkem – see on juba suur pere. 2 - ei. Kui kellegi jaoks on see piir nii hägune ja tähtsusetu, mis seal ikka, sünnitage kolmas laps. Tänapäeval kardavad rohkem kui üheliikmelised pered alustada, kahest lapsest rääkimata. Sündimuse suurendamisest on huvitatud ka riik, sest kõik lapsed on tulevased potentsiaalsed maksumaksjad. Sündimuse tõus toimub alles peale kolmanda lapse sündi! Küsimus on – kuidas muidu motiveerida noori vanemaid looma suuri peresid, kartmata, et riik neid ei toeta? Tõepoolest, meie ajal otsustavad selle sammu astuda sageli kõige vaesemad elanikkonnarühmad, Kuigi rikkad on endaga liiga hõivatud

                                  1. Teile vastab VIIE LAPSE isa Siim Kiisler. https://www.err.ee/1608772255/siim-kiisler-absurdi-sunnitava-peretoetuste-eelnou-poolt-ma-ei-haaleta

                                2. Ilma jäävad ka paljud suurpered

                                  Riigikogus oleva kava kohaselt võivad toetusest vabalt ilma jääda neljalapselised pered, samas võib kenasti toetust saada kärgpere - üks ema + kolm isa +3 last. Üks on tõesti iivet tõstnud, teisel tuleks number kehvem, kui kahelapselisel, aga pikk ja suur toetus kenasti olemas. Ka ema+2 isa+3 last võiks täitsa vabalt toetuse saada, kui õige nö komplekt. Riik maksab taas kena ja pika toetuse, aga iive ei tõuse mitte grammigi. Kes tegelikult on toetuse ära teeninud? Vast ikka see neljalapseline, kes aga võib vabalt ilma jääda, sest misiganes pisireegel on täitmata. Samas kui mingist hetkest ei kehti aga ühtegi reeglit - kuni 19 peaks koolis käima, üle selle pole aga ühtegi reeglit. Ei maksa keerata seda teemat ühe- ja kahelapseliste kadedusteemaks. Ilma jäävad ka paljud 3-4-lapselised pered. Sest selles seaduses puudub igasugune loogika.

                                  1. Pensionär saab 40+ laste eest toetust

                                    Tekkimas on olukord, kus näiteks 18 ja 19 aastase lapsega peres saab pesamuna nt 40 aastane naine. See para hakkab saama peretoetust kuni naise 64 aastaseks saamiseni, saab toetust ka oma 42 ja 43 aastase "lapse" eest. Päriselt ei pea keegi seda jaburaks?

                                    1. Kirjaviga

                                      para = pere. Vabandust!

                                      1. Miks küll selline ebaõiglus?

                                        Kiidan igati heaks, et riik tahab lastega peresid toetada. Suurepärane! Aga see, kuidas see on vormistatud teeb küll meele mõruks. Olen kolme lapse ema. Kuna vanem laps lõpetas eelmisel aastal gümnaasiumi ja õpib hetkel ülikoolis, siis tema ei saa enam ei lapsetoetust ja ka peretoetus on lõppenud. Mitte just väga kaua aega tagasi lugesin statistikat, et keskmiselt kulub üliõpilasele ca 500 eurot kuus. Uskumatu, aga tegelikult tõsi. Ühiselamu - 200 eurot, toit ca 100 eurot, hügieenitarbed ja muu kulukaup jälle 100 eurot. Ja, et seda kõike võimaldada teevad vanemad, kas rohkem tööd või kärbivad kulusid. Ehk siis need pered, kes on juba harjunud rabelema, rabelegu edasi - nemad on juba harjunud.