Rahvaalgatus toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks

  • Jana Guzanova
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
62932 allkirja kogutud
ALLKIRJASTA

Riigikokku saatmiseks allkirjad koos! Allkirjastamise tähtaeg: .

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Alates 1. juulist tõuseb Eestis käibemaks toidukaupadele 24%-ni, mis on on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Algatuse eesmärk on saata Riigikogule signaal, et selline maksukoormus süvendab ebavõrdsust ja koormab tarbijate toidueelarvet.

Alates 1. juulist 2025 tõuseb Eestis toidukaupade käibemaksumäär 24 %-ni, mis on Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid ning erineb selgelt enamiku liikmesriikide praktikast. Enamik EL-i riike on kehtestanud toidukaupadele madalama käibemaksumäära, et kaitsta tarbija ostujõudu ja leevendada hinnatõusu mõju. Näiteks on toiduainete käibemaks Soomes 14%, Rootsis 12%, Saksamaal 7%, Belgias 6% ja Poolas 5%.

Eestis on toiduhinnad juba praegu keskmiselt 109% EL-i tasemest, mis tähendab, et Eesti tarbijad maksavad oma toidukorvi eest rohkem kui Euroopa Liidu keskmine elanik. Samas kulutab Eesti inimene ligikaudu 19% oma sissetulekust toidule, mis on märksa kõrgem kui EL-i keskmine, mis jääb 13% kanti. Samuti tuleb arvestada, et Eesti keskmine palk on Euroopa Liidu keskmisest madalam, mis süvendab probleemi veelgi.

Kõrge käibemaksumäär toidule loob mitmeid negatiivseid tagajärgi:

- Suurendab majanduslikku ebavõrdsust, kuna madalama sissetulekuga leibkonnad peavad suurema osa oma sissetulekust kulutama toidule.

- Tõstab vaesuse ja toidupuuduse riski, piirates toitumisvalikuid ja soodustades väärtoitumist.

- Suurendab tervishoiusüsteemi koormust, sest madala kvaliteediga või ebapiisav toitumine põhjustab terviseprobleeme.

- Mõjutab inimeste psühhosotsiaalset heaolu ja kultuurilist identiteeti, sest kvaliteetne toit on oluline osa inimväärikast elust.

Lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele on tegemist ka inimväärikuse küsimusega, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõte ning Eesti põhiseaduse üks aluspõhimõtteid (PS § 10). Piisav toidu olemasolu ja selle kättesaadavus on otseselt seotud inimväärikuse tagamisega - riik ei tohi jätta inimest pelgalt riigivõimu objektiks ega ilma kaitsest. Põhiseaduse § 28 lõike 2 kohaselt on riigil kohustus tagada inimväärsed elutingimused ja osutada abi puuduse korral. Toiduained kuuluvad iga inimese esmavajaduste hulka ning nende kättesaadavuse piiramine kõrge maksukoormusega tähendab otseselt inimväärsete elutingimuste riivet.

Seetõttu peame vajalikuks langetada toidukaupade käibemaksumäära, et tagada igale inimesele parem ligipääs esmavajalikule toidule, vähendada majanduslikku ebavõrdsust, toetada rahvatervist ning täita riigi põhiseaduslikku kohustust tagada inimväärsed elutingimused ja kaitsta inimväärikust.

Teeme Riigikogule järgmise sisulise ettepaneku:

Seadusandlik muudatus: Kehtestada kõikidele toidukaupadele Eestis soodustatud käibemaksumäär tasemel 10%, analoogselt mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikaga.

Põhjendus ja mõju

1. Toidu kättesaadavus ja taskukohasus

Eestis on toidukorvi hind keskmiselt 109 % EL-i keskmisest (Eurostat, 2024). Eesti keskmine brutokuupalk jääb samal ajal umbes 36 % alla EL-i keskmisele (Eurostat, Q1 2025).

Seesugune disproportsioon seab suurema koormuse just väiksema sissetulekuga peredele.

2. EL riikide võrdlus

Enamikes EL-i riikides rakendatakse toidule soodusmaksumäära, et kaitsta tarbijaid hinnatõusude eest, parandada ostujõudu ja vähendada ebavõrdsust.

Eestis tõuseb üldine käibemaks alates 1. juulist 2025 24 %-ni, mis on juba EL-i üks kõrgemaid määrasid (vaid Taanis on see veel kõrgem – 25%).

3. Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Soodsam käibemaks aitab otseselt vähendada toidukulutusi ning parandada kodumajapidamiste ostujõudu.

Vähendab vaesus- ja toidupuuduse riski, toetab rahva tervist ja aitab ennetada haiguseid, mis on seotud alatoitumise või kehva toitumisega.

Positiivne mõju inflatsiooni ohjeldamisele ja tarbijate kindlustunde kasvule.

4. Kultuuriline ja inimväärikuse mõõde

Toit ei ole pelgalt kaup, vaid osa inimeste identiteedist, traditsioonidest ja suhetest iseendaga. Soodsam käibemaks toetab ligipääsu mitmekesisele ja kvaliteetsele toidule kogu ühiskonnas. Taskukohane juurdepääs kvaliteetsele toidule on otseselt seotud inimväärikuse kaitse ja inimväärsete elutingimuste tagamisega.

Teeme ettepaneku kehtestada Eestis 10%-line käibemaksumäär kõigile esmatarbelistele toidukaupadele, et:

- vähendada hinnasurvet,

- toetada leibkondade ostujõudu,

- vähendada ebavõrdsust ja vaesusriski,

- toetada rahvatervist ja ühiskondlikku sidusust

- ning täita riigi põhiseaduslikku kohustust tagada inimväärsed elutingimused kõigile.

See ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu laialt levinud praktikaga ja aitab muuta Eesti maksusüsteemi õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks, toetades taskukohasemat hinnapoliitikat.

62932 allkirja kogutud

Riigikokku saatmiseks allkirjad koos! Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik.
Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Mobiil-ID-ga allkirjastamine on sulle tasuta tänu annetustele.

Smart-ID-ga allkirjastamine on sulle tasuta tänu annetustele.

Menetlusinfo

Kommentaarid

16 ühisloomefaasis antud kommentaari

  1. Ettepanek

    Helina Lünekund,

    Kohalikule toidule tuleb määrata väiksem käibemaksumäär kui välismaisele, et edendada omamaise tarbimist.

    1. Kristjan Markii,

      Igat nõus selle täienduse lisamisega kuni kodumaine tootmine katab ära kõik vajalikud tooted. Juhul kui ei kata siis tuleb kõigile ühe puuga sest erandite kinnitamine läheb liigseks bürokraatiast.

  2. Soodustada tervislikemaid valikuid

    Kai Laidla,

    Võiks kaaluda töödeldud toitude ja maiustuste välistamist madalama KM määraga grupist, et soodustada ka tervislikemate valikute tegemist. Madalam KM võiks rakenduda siis töötlemata või vähetöödeldud toidukaupadele.

    1. Kuidas ohjeldada kasumiahneid kaupmehi

      Mario Pildre,

      Ok, igati nõus, et igasugu juurviljad ja puuviljad võiks olla ilma maksuta või max 5% käibemaksuga, kuid probleem pole ju ainult käibemaksu tõusus! Kui mitu korda varem tõstab kaupmees juba hindu ennetavalt, enne reaalselt km lisandumist, ning nüüd nad näevad, et saavad KM arvelt veelgi tõsta. Kuidas seda ohjeldada? Hetkel on ikka paljudel asjadel +300% kate peal. Ei usu et kaupmees enda osa alla laseb, see KM'i vähendamine on ainult üks osa võrrandist.

      1. Helene Pihl,

        Seda juba öeldud ka, et uurngute kohaselt maksab tarbija km tõusu kinni. Kaupmehed pühivad selle enda õlgadelt maha. Bensiiniaktsiis tõuseb + km. Õudne, ja ikka tarbija üksi kannatab.

      2. Autor peidetud,

        Seda üsna lihtne ohjeldada. Tuleb lõpetada poliitpropanganda uskumine, edasi levitamine ja avada ise toidupoodide majandusaasta aruanded :) Äri kasumlikkust ei peegelda nišši- ja riknevate toodete hulgihinna ja jaehinna võrdlemine. Toiduäri on väga mitme tahuline.

    2. Õigus elule ja toidule on põhiõigus, mitte luksus!

      Jana Aljas,

      Inimõigus väärikale elule algab täis kõhust. 24% maksu all kannatab eelkõige see, kellel nagunii napib. Kui käibemaks toidule tõuseb, aga inimeste sissetulekud ei muutu – kelle elu me tegelikult teenime?

      1. Toitlustus on hääbuv äri

        Markku Lõhmus,

        Paraku pigistab kõrgem käibemaks toidukaupadelt ka väikeettevõtjaid, kes pakuvad tööd. Hinnad on nii hullud, et mõistliku hinnaga toitu pakkuda on väga keeruline ja kasumlik äritegevus pisikesel kohvikul tänases majanduskliimas pigem erandlik. Visatakse nalja, et võid ju kohvikut pidada aga raha peab endal olema.

        1. Tervislikkus ei ole enam oluline?

          Margarita Lilienthal,

          Tervisliku toidulaua pakkumine perele on juba mõnda aega paras väljakutse. Toidu osas on latt juba nii alla lastud, et ei tea, kuhu enam edasi minna nii. Kohalikku toorainet enam ei osta, rahakott ei käi üle. Väga kurb.

          1. Käibemaks

            Helene Pihl,

            Tuleks tõsta käibemaksu tervist kahjustavatele toodetele nagu alkohol, tubakas ning toiduainete km lasta jah nii nagu mujal Maailmas. See ei ole nirmaalne, kuidas täna eestlane on põlvili tõmmatud kõikide maksudega, lisaks automaks. Pered loobuvD kõigest, suvepuhkused kodus, sest Eestis reisida on liiga kallis, laste silmaring on seeläbi piiratud. Toiduainete km langusega tekikis see vàikegi taskuraha, mida koguda lastega puhkamiseks. Hetkel kogu palk kulub arvetele ja siis juba toidupoodidesse. Masendav.

            1. Käibemaksulangetus

              Tõnu Tint,

              Pooldaksin käibemaksu langetamiseks töötlemata toiduainetele. Kartulikrõps ja viiner ei peaks olema sama soodustusega nagu juurviljad või värske kala.

              1. Ave Ungro,

                Nõus Tõnuga.

            2. käibemaks ja seonduv

              Ervin Koppel,

              Kui riik tahab hämada kaitsekulude ja eelarve aukudega siis toetan igati algset mõtet toiduainete käibemaksu langetust vähemalt 12 % -le ja kui soovitakse ikka kaitsekulusid suurendada siis ikka vaid sihtotstarbeline maks igale inimesele alates esimesest eurost nt 1% nii võtaks kogu Eesti elanikkond osa kaitsekuludest.

              1. Toiduturism

                Uno Käär,

                Soomes 7 , Itaalias 5%. Milleks korjata kõigepealt poliitikutel raha kokku, et siis hakata uhkelt toetama- mina aiatasin. Loogiline oleks elutarvilikku ostmisel riigi näpud vähem rasvaseks jätta. Jutt et poeketid võtavad selel kasumi ära ei päde, sest erinevalt poliitikutest on poekettide vahel konkurents.

                1. Uno Käär,

                  Itaalias nt Vegan Huimmus on kõrgemalt maksustatud, sest tegemist ei ole elutarviliku tootega aga põhitoiduained, millest saab hakata süüa tegema on madalalt maksutstaud. Sama võisk ka meil olla igasugu poolvalmisroogadele ja muuel ebatervsilikud võib kõrgemalt maksutsada.

              2. Käärid .

                Brita Haberland,

                Suurimad käärid on nimelt selles, et kui EV on piinlikult kehtestanud minu silmis ( ning ma usun et ma ei ole ainus kes nii mõtleb ) nii meeletult piinlikud igasugu määrad - alates alampalgast - mida tegelikkuses ei saa 21 sajandil isegi enam PALGAKS pidada ega nimetada, samas nii paljud asjad on omakorda seotud sellega, et meil on HÄBIVÄÄRSED sissetulekud inimestel - aga siis toiduained - need oleks justkui inimestele, kellede palk algab seal 3000 €-st . Minu jaoks on just need käärid need suurimad . Ma olen riigile maksumaksjateks ihuüksi üles kasvatanud 3 maksumaksjat ja ma tean - nagu ka minu kõik lapsed - mis on NÄLG . Aga mul on nii nii häbi ja põletavalt valus eesti riigi ja eesti valitsejate pärast, et . . . et ma ei saa siin edasi kirjutada, sest et siin ei tohi ropendada. Eesti poliitikutel ja eesti võimuritel puudub igasugune adekvaatne arusaam sellest, et KUIDAS eestis inimesed PÄRISELT elavad. Sest nemad ise lihtsalt ei mäleta sellisest elust enam mitte midagi . Minu silmis on eesti valitsejad selles vaates kurjategijad, et nad teevad TEADVALT otsuseid, mis kahjustavad inimesi . Söömine ei ole luxus . See ei ole see tegevus - et tahan siis söön - aga kui ei taha - ei söö . Et jätan maha nagu näiteks suitsetajad jätavad maha suitsetamist . EI . Söömine on midagi, mida ei ole inimene saanud määrata - see on nii looduse poolt lihtsalt seatud - et me sureme ära kui me lakkame söömast . Inimese põhivajadus PEABKI OLEMA tagatud . EESTI VALITSEJAD PEAVAD ARU SAAMA SELLEST, ET RIIK ONGI KODANIKELE GARANT JA VALITSEJATE KOHUS ON KA SEE GARANT SISUSTADA . Las olla meelemürgid nagu alkohol ja tubakas kui kallid tahes - kasvõi 100 € suitsupakk ja 200 € pudel alkoholi . Mul ei oleks selle vastu mitte kui midagi . AGA SÖÖK PEAB OLEMA KÄTTESAADAV KÕIGILE, SEST TOIT ON RAHVA JULGEOLEK nr 1 !!!!!! Nälga surevaid inimesi ei aita enam ka mitte 1 relv ega varjend ega ei ole ka sellistel inimestel enam kaitsetahet ollagi !!!!!!

                1. Häbiväärne käitumine

                  Ivar Tröner,

                  Maksutõus on häbiväärne käitumine ja suhtumine maksumaksja suhtes, seda enam, et viimastel valmistel selleks luba ei rahvalt ei küsitud, samuti ei informeeritud vastavast maksupoliitikast inimesi. Eriti alatu on käibemaks toidukaupadele, mis süvendab vaesust ja usaldamatust võimude suhtes.

                  1. Palun lõpetada see ajuvabadus

                    Kerli Ollo,

                    Rääkimata toidukaupadest, mis aina enam muutuvad madalama sissetulekuga inimestele kättesaamatumaks, toimub seesama asi ka esmavajalike hügieenikaupadega, nt hügieenisidemed, pesukaitsmed jms.... Päris paljud noored tüdrukud ei käi "päevade" ajal kooliski, kuna neil lihtsalt ei ole võimalik endale vajalikke hügieenivahendeid soetada. See pull PEAB ära lõppema.... Me ei saa koguaeg makse tõsta ja lihtinimeste taskuid maksudega aina tühjemaks koorida, ühel hetkel tuleb Riigil ka oma inimeste heaolu ja toimetuleku peale mõtlema hakata.... See ei ole okei, mis praegu toimub

                    1. Kerli Ollo,

                      Ja (retsepti)ravimid muutuvad ka aina kallimaks..... Vajalikud ravimid jäävad ühel hetkel lihtsalt ostmata, kuna raha inimestel selle jaoks enam ei jätku (eriti kallimas hinnaklassis olevad ravimid)

                  2. Keemia toiduainetes ja ületöödeldud toit

                    Mats-Laes Nuter,

                    Käibemaksu erisustega võiksime astuda suuri samme tervislikuma ja samas kättesaadavama toidu suunal. Näiteks kehtestades madalamat käibemaksu toodetele, milles ei ole lisaaineid, tõrjutaks poelettidelt välja selliseid "laste lemmikuid" nagu Hiirte juust jms kraam kus on sees EU-s ohtlikuks tunnistatud säilitusained, modfitseeritud tärklist, maitsetugevdajaid jne. Et juust ei vaja säilitusaineid või "Valeri küpsis" värvaineid, teab igaüks, aga lõpuks valitakse poes ikka hinna järgi ning tunduvalt madalam KM-määr tervislikule ja töötlemata toidule oleks loogiline. Ka kodumaine toit on hea valik, aga keskkonna- ja tervisemõju seisukohast on toidu sisu palju olulisema mõjuga. Kodumaine toit ei ole aga automaatselt tervislik või keskkonnasõbralik.

                    1. Toit kui esmavajadus

                      Kairi-Liis Treimann,

                      Toidukaupade hirmkallis käibemaks on arualge! Mina kirjutan sellele petitsioonile kohe alla. Meenutaks kaugest kooliajast õpitud Maslow püramiidi, kus kõige alumine aste, kõige basicum, mis inimesel elus olemiseks üldse vajalik on, on füsioloogiline vajadus ehk õhk, toit, vesi, uni. Mis rahva jugeolekust me räägime, kui rahvas vaesub, haigestub, nõrgeneb ja sureb, kuna toidulaud jääb järjest kesisemaks. Käibemaks tuleb esmastel eluks vajalikel toidugruppidel hoida madalam, kui luksuskaupadel. Tubakas, alkohol, keemiat täis energiajoogid, karastusjoogid, värvilised kommid jne ei ole esmatarbekaup ja ellujäämiseks olulised osta. Piim, leib, sai, või, juust, proteiin (liha, hakkliha vm) jne on inimesele eluliselt olulised tooted. Täiesti eluline probleem tõstatatud eelkommenteerijal seoses esmaste hügieenitarvetega. Naistel ei ole kahjuks seda valikut, kas ostan sidemeid või mitte. See on esmatarbekaup ja eluks vajalik. Meie kaupmees koorib ka hügieenisidemetelt, tampoonidelt hingehinna. Tean ka hästi olukordi, kus noored tüdrukud ei lähe trenni, kooli jne sest neil ei ole vahendeid osta sidemeid. Soomes käies toon alati kohvriga kaasa hügieenisidemeid, sest seal maksab pakk 1.-1.50€. Meil hind 3€ kanti.

                      1. Käibemaks

                        Alo Lass,

                        Võidab see tootja kes suudab odavamalt toota ja turustada lõpp kokkuvõttes sõltub käibemaks toote hinnast loomulikult mida madalam on käibemaks seda parem minule tundub et peale valimisi tullakse käibemaksu teema juurde tagasi

                        1. Kõhedust tekitav

                          Neeme Danziger,

                          Mul on veidi kõhe ja samas ka häbi selle asjadest arusaamise taseme pärast, mida väljaendab ettepaneku tegija ja tema toetajad. Ma ei lugenud siit ühtki kommentaari, mis oleks olnud vähemalt kahtlev. Kui sellisel tasemel valijad valivad riigikogu, ongi tulemuseks selline tulemus nagu pragu näeme. Ja ma olen kaugel sellest, et õigustada kuidagi valitsuse arutuid maksutõuse. Aga... Võtame kõige lihtsama mudeli, olgu meil toidukauplus, kus on vaid kaht tüüpi tooteid. Neid mida kuidagi ostmata jätta ei saa (millest siin paljud kirjutavad, nagu leib, piim liha kartul jne) ja siis need, ilma milleta saab hakkama (nagu tort, puuviljad, angerjakonserv või alkohol). Kui nüüd riik, nii nagu siin soovitakse, langetaks esimese grupi käibemaksu ja tõstaks teisel, kuidas peaks käituma arukas kaupmees, kelle ülesanne on loomulikult täita seadust aga ka maksimeerida oma kasumit. Loomulikult peab ta tõstma esimese grupi toodete hinda, sest kuna seda osa ostmata jätta ei saa, nagu defineeritud, siis ostetakse seda ka kõrgema hinnaga. Sealt saadud rahaga tuleb aga doteerida osaliselt ka teist gruppi, mille hind peab olema nii madal, et ka teda ostetaks ja ta annaks ikka oma osa kasumisse. Katsuge mõista, et toidu hinna määrab ikka eelkõige keskmise ostja maksevõime, mitte niipalju maksu suurus. Ja kui riik maksu tõstestes selle teise grupi lihtsalt välja suretab (tarbija ei jõua/soovi maksta ka seda hinda, millega kaupmees nullis on), siis see kaup kaob turult, Tootja jääb tööta, riik rahata, tarbija kaubata. Seega ka tõusul on ikka piir ees. Tahan näidata, et see kõik on palju keerukam ja mitmetahulisem, kui siinne lahendus(?!?) püüab asja kujutada.

                          1. Kerli Jalas,

                            Sinu toodud näide turuloogikast on huvitav ja kindlasti pole vale– kõik see, mis puudutab hinnapoliitikat ja kaupmeeste loogikat, on täiesti õigustatud märkus. Aga see ei õigusta üleolevat suhtumist. Vastupidi – kui me soovime arukat ja sisulist debatti, siis lugupidamine üksteise suhtes peaks olema selle alus. On tõsi, et turul ja hindadel on oma dünaamika. Aga see ei tähenda, et käibemaksu langetamine oleks võimatu või mõttetu. Paljud riigid on selle teinud – sihipäraselt, kaalutletult ja mõju hinnates. See on poliitiline valik, mitte utoopia. Mitte kellelgi pole kohustust mõista vaesust, kui nad pole seda ise kogenud – aga neil, kel on rohkem, võiks olla vähemalt empaatiat. Eriti kui teemaks on nii elementaarne inimvajadus nagu toit. Ja kui rääkida “kõhedusest”, siis veelgi kõhedam on tegelikult see, kuidas meie oma riigis – Eesti Vabariigis – on saanud normaalsuseks see, et inimesi, kes väljendavad muret või seisavad toimetuleku eest, hakatakse pisendama, sildistama ja naeruvääristama. Need, kes peaksid olema eeskujuks, kasutavad oma teadmisi selleks, et teisi alla suruda, siis millist ühiskonda me tegelikult ehitame?

                          2. Neeme Danziger,

                            Igal juhul ei olenud minu eesmärgiks näidata üleolevat suhtumist. Kommentaari veidi tavapärasest provokatiivsem kirjaviis oli valitud soovist saada tähelepanu ja vastuvaidlemist. Ma olen tõsiselt mures kui vähe nii olulistes küsimustes on tegelikku analüüsi. Riigikogule antakse üle tõeline rahvaalgatus 50000 allkirja, kuid jääb täiesti arusaamatuks mida need 50000 inimest tegelikult soovivad. Isegi kui nad soovivad toiduainete hinna alandamist, mis oleks loomulik, jääb küsimuseks, mis on riigikogu järgmine käik, kui nemad on seisukohal, et planeeritud miljardid tuleb igal juhul kätte saada. Sel juhul võib vabalt tekkida olukord, kus toiudainete käibemaks langeb, toiduainete hind ei lange aga tõstetakse mingit muud maksu või tariifi, mis võib ka neile 50000 olla kokkuvõttes kahjulikum. Selliste asjade tõttu on minu jaoks säärane lahmimine hirmutav. Selle sees, kuidas tootmissisenditest, maksudest ja konkurentsist kujunevad hinnad on nii mitu protsessi ja tagasisidet, et sellise lihtsusega väita, et ühe kaubagrupi käibemaksulangus toob hinnaleevendust ja vedada sellega kaasa 50000 inimest on minu arvates vastutustundetu. Vähemalt tuleks mõelda miks just toiduainete hinnatõus viimasel aastal on 8 %, millest vaid 1.6% tuleneb käibemaksutõusust, pealegi siin ei ole stabiliseerumine veel lõppenud. Miks ei ole väga head korrelatsiooni eri riikide käibemaksu ja toiduhindade vahel. Kas poleks olnud otstarbekam sellist rahva entusiasmi tarvitada selleks, et sundida riiki oma arutut raiskamist lõpetama. Sellest võiks lõppkokkuvõttes ka midagi kasu olla. Ja veel empaatia ja arusaamine kellegi raskest olukorrast on head ja teatud juhtudel väga olulised asjad aga seadusandlusest tuleb need eemal hoida. Kehtestatud seadus hakkab elama oma elu ja selline, mille ideeks oli kedagi aidata (nt vähendada teatud nn esmavajalike toiduainete hindu) võib esile kutsuda hoopis vastupidise efekti või jätta olukorra muutumatuks. Piisab kui me kõiki protsesse korralikult läbi ei mängi. Hädasolijat on ikkagi kõige õigem abistada otsetoetusega, mitte mingi kavala skeemiga talle (teistega võrreldes) soodsama olukorra loomist. Elu näitab, et osavam suudab alati ka soodustusest suurema tüki haugata.

                        2. Mahetoodang

                          Anti Kesamaa,

                          Vähemalt mahekaup võiks olla käibemaksu vaba

                          1. Eesti toodang

                            Reimo Ärm,

                            Arvamus: Kui kõikidele toitudele ei taheta või ei ole võimalik soodsamat maksumäära kehtestada, siis Eestis toodetud/valmistatud toit peaks olema madala maksumääraga. Annaks konkurentsieelise kohalikele ettevõtetele ning motiveeriks rohkem tootjaid siin tootma, mis võiks omakorda mõned töökohad juurde tekitada. Ma ei ole ekspert ning asjatundjad saavad läbi mõelda täpsemad detailid. Muidugi reisides olen pidevalt üllatunud et väljas söömine on odavam näiteks Itaalias kui Eestis sest toidu eest on maksud vaid 10%.

                            1. Lugege huultest!..

                              Ekaterina Kabin,

                              Ja vaadake teiste riikide näiteid, kuulge presidendi. Ja lugege huultest: aitab! Ministrite valedest ei saa rahval kõht täis!

                              1. Valige mind

                                Ants Nurmberg,

                                Omal ajal ju ansip lubas meid viie aastaga viia viieteiskümne Euroopa riigi hulka kui valite reformierakonna ja nägu peeretab peas tal aga nüüd oleme Euroopa viie kallima riigi hulgas nende idiootsuse oina karja pärast pea hoinas pages prüsselisse kui kaks aastat tagasi sai võidu oma ütlusega et lugege mu huultelt et maksud ei tõuse aga kohe kui pukki sai siis hakkas kohe pläma pihta et riigi eelarve miinuses ja hakkas röövimine pihta vanasti oleks ta omal ajal võlla tõmmatud ja tuleriidal sellised põletatud nüüd tuleks maha võtta selline valitsus kes röövib maksu tõusudega oma rahvast

                                1. Arvan, et

                                  Marika Parkman,

                                  Mujal Euroopas asi toimib. Miks siis meil ei peaks toimima?

                                  1. Kulla Neeme

                                    Elina Kärvet,

                                    Toiduainete 8%-line hinnatõus ei ole ju tingitud ainult käibemaksust.. lisaks sellele mõjutavad (ka.) toidukaupade hindasid ka automaks, elektri ja gaasi hindade tõus, aktsiisid ja kõik muu (tehis)aju mõtteröögatus.. lihtsurelikud inimesed hakkavad kõige selle taustal reaalselt vaesuma ja vähemalt see üks titesamm kas või mingi leevenduse poole oleks suureks abiks Eesti rahvale. Mis puudutab kaubagruppide näidet, siis elav näide on automaks - autodest inimesed ei loobu.. ja kui keegi tahab oma tordi või alko kätte saada, siis saadakse ühel või teisel moel ikkagi.. olgu see või vargus.. lihtsalt kõike Toompealt alla voolavat alandlikult alla neelata ei ole ka lahendus. Lõppkokkuvõttes on ka selle petitsioonile sama lootusetu tunne nagu automaksugagi - protesti viisakalt palju tahad - riigikogu surub oma tahtmised igal juhul läbi.. olgu see või põhiseaduse muudatusega. Inimene üksi ei oma siin riigis enam mingit väärtust.. kurb.

                                    1. Seda minagi...

                                      Neeme Danziger,

                                      ..., et toiduainete hinnatõusul on hoopis muud põhjused kui ainult km tõus. Ja selle tõttu on ääretult vähe usutav, et selle langetamine neid ka palju odavamaks teeb. Kuid samal põhjusel on sellist rahvaalgatust ka lihtne barreerida. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, juba täna avaldas peaminister arvamust, et kui rahvas km tõusule nii vastu on, siis tuleb tõsta mõnd muud maksu või tariifi. Selline rahva koondumine ühe idee taha on võimas ressurss ja seda ei tohiks raisata millegi sellise peale, mis midagi head ei too isegi kui ta läbi läheb. Ma ei ole üldse veendunud, et see oleks mingi leevendus, sest me ei tea, milline maksutõus vm koormus tuleks selle asemele. Paraku on nii, et kui maksudega kogutav summa jääb samaks, siis on käibemaks veel kõige kergemini talutav, sest see jaotub kõige ühtlasemalt inimeste vahel. Tegelik teravus tuleks siiski suunata sellele, kas selline maksudega korjatav summa peab jääma samaks, kas riigi sellised kulutused on põhjendatud. Ka protestida tuleb arukalt, nii, et protesti ei oleks nii kerge loogiliste argumentidega ümber lükata, nii, et sellel ka mingi mõju oleks. Minu isiklik arvamus on, et praegu oleks õige aeg protestida valimisseaduse vastu. Kui saavutada kogu rahva üksmeel selles, et parteide otsustel ei tohiks olla nii suurt mõju sellele, kuidas kujuneb riigikogu koosseis ja muuta rahva alagatuse kaudu selliselt valimskorda, mõjutaks see mitte ainult riigikogu koosseisu vaid ka iga poliitiku vastutsustunnet ja lõpuks ehk ka meie kõigi elujärge. See praegune aga...no võtkem seda siis kui harjutust, aga ikka tundub mulle, et isegi parem on kui see läbi ei lähe.

                                      1. Itaalias

                                        Uno Käär,

                                        Vegan hummusele on kõrgem maks kui põhitoiduainetele.igasugu ebaterviliku vőiks kalli maksu jätta. Piim leib liha kala juust juur ja köögiviljad, tangained vōiks madalama maksuga olla. Poolfabrikaadid krõpsud, suhkru joogid aga jätta ilma soodustuseta. Ka mugavustooted pasteedeid hummused on kallimalt maksustatud.

                                        1. Kuidas saab Iirimaa endale lubada toidukaupade 0% käibemaksu?

                                          Illimar Paul,

                                          Ka 0% käibemaks toidule ei pruugi riigieelarvele negatiivset mõju avaldada mitmel põhjusel — Iirimaa on hea näide sellest, kuidas maksupoliitikat saab kujundada nii, et maksulaekumised säilivad või isegi suurenevad hoolimata toidukaupade maksuvabastustest. Miks pole 0% käibemaks toidule Iirimaal riigieelarvet negatiivselt mõjutanud? • Kui esmatarbekaupadel (nt toit) on käibemaks 0%, tähendab see, et tarbijad saavad sama raha eest rohkem. See suurendab ostujõudu ja kasvatab tarbimist. • Suurem tarbimine toob aga kaudseid maksutulusid mujalt (nt suuremad tulumaksu- ja sotsiaalmaksulaekumised tänu rohkematele töökohtadele kaubanduses ja toidutööstuses). • Iirimaal on standardne käibemaksumäär 23%, mida rakendatakse suurele osale teenustest ja tarbekaupadest. • Toidult saamata jääv maks kompenseeritakse teiste valdkondade maksudega (elektroonika, teenused, hotellindus jms). • Kui toit on soodsam, jääb inimestel rohkem raha muude ostude jaoks, mis omakorda suurendab maksulaekumisi muudes sektorites. • Selline käibemaksupoliitika soodustab Iirimaa majanduskasvu ja seeläbi riigi maksulaekumist juba aastast 1972.

                                          Olen lugenud läbi algatuse "Rahvaalgatus toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
                                          NimiIsikukoodAllkiri