Alates 1. juulist tõuseb Eestis käibemaks toidukaupadele 24%-ni, mis on on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Algatuse eesmärk on saata Riigikogule signaal, et selline maksukoormus süvendab ebavõrdsust ja koormab tarbijate toidueelarvet.
Alates 1. juulist 2025 tõuseb Eestis toidukaupade käibemaksumäär 24 %-ni, mis on Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid ning erineb selgelt enamiku liikmesriikide praktikast. Enamik EL-i riike on kehtestanud toidukaupadele madalama käibemaksumäära, et kaitsta tarbija ostujõudu ja leevendada hinnatõusu mõju. Näiteks on toiduainete käibemaks Soomes 14%, Rootsis 12%, Saksamaal 7%, Belgias 6% ja Poolas 5%.
Eestis on toiduhinnad juba praegu keskmiselt 109% EL-i tasemest, mis tähendab, et Eesti tarbijad maksavad oma toidukorvi eest rohkem kui Euroopa Liidu keskmine elanik. Samas kulutab Eesti inimene ligikaudu 19% oma sissetulekust toidule, mis on märksa kõrgem kui EL-i keskmine, mis jääb 13% kanti. Samuti tuleb arvestada, et Eesti keskmine palk on Euroopa Liidu keskmisest madalam, mis süvendab probleemi veelgi.
Kõrge käibemaksumäär toidule loob mitmeid negatiivseid tagajärgi:
- Suurendab majanduslikku ebavõrdsust, kuna madalama sissetulekuga leibkonnad peavad suurema osa oma sissetulekust kulutama toidule.
- Tõstab vaesuse ja toidupuuduse riski, piirates toitumisvalikuid ja soodustades väärtoitumist.
- Suurendab tervishoiusüsteemi koormust, sest madala kvaliteediga või ebapiisav toitumine põhjustab terviseprobleeme.
- Mõjutab inimeste psühhosotsiaalset heaolu ja kultuurilist identiteeti, sest kvaliteetne toit on oluline osa inimväärikast elust.
Lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele on tegemist ka inimväärikuse küsimusega, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõte ning Eesti põhiseaduse üks aluspõhimõtteid (PS § 10). Piisav toidu olemasolu ja selle kättesaadavus on otseselt seotud inimväärikuse tagamisega - riik ei tohi jätta inimest pelgalt riigivõimu objektiks ega ilma kaitsest. Põhiseaduse § 28 lõike 2 kohaselt on riigil kohustus tagada inimväärsed elutingimused ja osutada abi puuduse korral. Toiduained kuuluvad iga inimese esmavajaduste hulka ning nende kättesaadavuse piiramine kõrge maksukoormusega tähendab otseselt inimväärsete elutingimuste riivet.
Seetõttu peame vajalikuks langetada toidukaupade käibemaksumäära, et tagada igale inimesele parem ligipääs esmavajalikule toidule, vähendada majanduslikku ebavõrdsust, toetada rahvatervist ning täita riigi põhiseaduslikku kohustust tagada inimväärsed elutingimused ja kaitsta inimväärikust.
Teeme Riigikogule järgmise sisulise ettepaneku:
Seadusandlik muudatus: Kehtestada kõikidele toidukaupadele Eestis soodustatud käibemaksumäär tasemel 10%, analoogselt mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikaga.
Põhjendus ja mõju
1. Toidu kättesaadavus ja taskukohasus
Eestis on toidukorvi hind keskmiselt 109 % EL-i keskmisest (Eurostat, 2024). Eesti keskmine brutokuupalk jääb samal ajal umbes 36 % alla EL-i keskmisele (Eurostat, Q1 2025).
Seesugune disproportsioon seab suurema koormuse just väiksema sissetulekuga peredele.
2. EL riikide võrdlus
Enamikes EL-i riikides rakendatakse toidule soodusmaksumäära, et kaitsta tarbijaid hinnatõusude eest, parandada ostujõudu ja vähendada ebavõrdsust.
Eestis tõuseb üldine käibemaks alates 1. juulist 2025 24 %-ni, mis on juba EL-i üks kõrgemaid määrasid (vaid Taanis on see veel kõrgem – 25%).
3. Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Soodsam käibemaks aitab otseselt vähendada toidukulutusi ning parandada kodumajapidamiste ostujõudu.
Vähendab vaesus- ja toidupuuduse riski, toetab rahva tervist ja aitab ennetada haiguseid, mis on seotud alatoitumise või kehva toitumisega.
Positiivne mõju inflatsiooni ohjeldamisele ja tarbijate kindlustunde kasvule.
4. Kultuuriline ja inimväärikuse mõõde
Toit ei ole pelgalt kaup, vaid osa inimeste identiteedist, traditsioonidest ja suhetest iseendaga. Soodsam käibemaks toetab ligipääsu mitmekesisele ja kvaliteetsele toidule kogu ühiskonnas. Taskukohane juurdepääs kvaliteetsele toidule on otseselt seotud inimväärikuse kaitse ja inimväärsete elutingimuste tagamisega.
Teeme ettepaneku kehtestada Eestis 10%-line käibemaksumäär kõigile esmatarbelistele toidukaupadele, et:
- vähendada hinnasurvet,
- toetada leibkondade ostujõudu,
- vähendada ebavõrdsust ja vaesusriski,
- toetada rahvatervist ja ühiskondlikku sidusust
- ning täita riigi põhiseaduslikku kohustust tagada inimväärsed elutingimused kõigile.
See ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu laialt levinud praktikaga ja aitab muuta Eesti maksusüsteemi õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks, toetades taskukohasemat hinnapoliitikat.
Ettepanek
Kohalikule toidule tuleb määrata väiksem käibemaksumäär kui välismaisele, et edendada omamaise tarbimist.
Igat nõus selle täienduse lisamisega kuni kodumaine tootmine katab ära kõik vajalikud tooted. Juhul kui ei kata siis tuleb kõigile ühe puuga sest erandite kinnitamine läheb liigseks bürokraatiast.
Soodustada tervislikemaid valikuid
Võiks kaaluda töödeldud toitude ja maiustuste välistamist madalama KM määraga grupist, et soodustada ka tervislikemate valikute tegemist. Madalam KM võiks rakenduda siis töötlemata või vähetöödeldud toidukaupadele.
Kuidas ohjeldada kasumiahneid kaupmehi
Ok, igati nõus, et igasugu juurviljad ja puuviljad võiks olla ilma maksuta või max 5% käibemaksuga, kuid probleem pole ju ainult käibemaksu tõusus! Kui mitu korda varem tõstab kaupmees juba hindu ennetavalt, enne reaalselt km lisandumist, ning nüüd nad näevad, et saavad KM arvelt veelgi tõsta. Kuidas seda ohjeldada? Hetkel on ikka paljudel asjadel +300% kate peal. Ei usu et kaupmees enda osa alla laseb, see KM'i vähendamine on ainult üks osa võrrandist.
Seda juba öeldud ka, et uurngute kohaselt maksab tarbija km tõusu kinni. Kaupmehed pühivad selle enda õlgadelt maha. Bensiiniaktsiis tõuseb + km. Õudne, ja ikka tarbija üksi kannatab.
Seda üsna lihtne ohjeldada. Tuleb lõpetada poliitpropanganda uskumine, edasi levitamine ja avada ise toidupoodide majandusaasta aruanded :) Äri kasumlikkust ei peegelda nišši- ja riknevate toodete hulgihinna ja jaehinna võrdlemine. Toiduäri on väga mitme tahuline.
Õigus elule ja toidule on põhiõigus, mitte luksus!
Inimõigus väärikale elule algab täis kõhust. 24% maksu all kannatab eelkõige see, kellel nagunii napib. Kui käibemaks toidule tõuseb, aga inimeste sissetulekud ei muutu – kelle elu me tegelikult teenime?
Toitlustus on hääbuv äri
Paraku pigistab kõrgem käibemaks toidukaupadelt ka väikeettevõtjaid, kes pakuvad tööd. Hinnad on nii hullud, et mõistliku hinnaga toitu pakkuda on väga keeruline ja kasumlik äritegevus pisikesel kohvikul tänases majanduskliimas pigem erandlik. Visatakse nalja, et võid ju kohvikut pidada aga raha peab endal olema.
Tervislikkus ei ole enam oluline?
Tervisliku toidulaua pakkumine perele on juba mõnda aega paras väljakutse. Toidu osas on latt juba nii alla lastud, et ei tea, kuhu enam edasi minna nii. Kohalikku toorainet enam ei osta, rahakott ei käi üle. Väga kurb.
Käibemaks
Tuleks tõsta käibemaksu tervist kahjustavatele toodetele nagu alkohol, tubakas ning toiduainete km lasta jah nii nagu mujal Maailmas. See ei ole nirmaalne, kuidas täna eestlane on põlvili tõmmatud kõikide maksudega, lisaks automaks. Pered loobuvD kõigest, suvepuhkused kodus, sest Eestis reisida on liiga kallis, laste silmaring on seeläbi piiratud. Toiduainete km langusega tekikis see vàikegi taskuraha, mida koguda lastega puhkamiseks. Hetkel kogu palk kulub arvetele ja siis juba toidupoodidesse. Masendav.
Käibemaksulangetus
Pooldaksin käibemaksu langetamiseks töötlemata toiduainetele. Kartulikrõps ja viiner ei peaks olema sama soodustusega nagu juurviljad või värske kala.
Nõus Tõnuga.
käibemaks ja seonduv
Kui riik tahab hämada kaitsekulude ja eelarve aukudega siis toetan igati algset mõtet toiduainete käibemaksu langetust vähemalt 12 % -le ja kui soovitakse ikka kaitsekulusid suurendada siis ikka vaid sihtotstarbeline maks igale inimesele alates esimesest eurost nt 1% nii võtaks kogu Eesti elanikkond osa kaitsekuludest.
Toiduturism
Soomes 7 , Itaalias 5%. Milleks korjata kõigepealt poliitikutel raha kokku, et siis hakata uhkelt toetama- mina aiatasin. Loogiline oleks elutarvilikku ostmisel riigi näpud vähem rasvaseks jätta. Jutt et poeketid võtavad selel kasumi ära ei päde, sest erinevalt poliitikutest on poekettide vahel konkurents.
Itaalias nt Vegan Huimmus on kõrgemalt maksustatud, sest tegemist ei ole elutarviliku tootega aga põhitoiduained, millest saab hakata süüa tegema on madalalt maksutstaud. Sama võisk ka meil olla igasugu poolvalmisroogadele ja muuel ebatervsilikud võib kõrgemalt maksutsada.
Käärid .
Suurimad käärid on nimelt selles, et kui EV on piinlikult kehtestanud minu silmis ( ning ma usun et ma ei ole ainus kes nii mõtleb ) nii meeletult piinlikud igasugu määrad - alates alampalgast - mida tegelikkuses ei saa 21 sajandil isegi enam PALGAKS pidada ega nimetada, samas nii paljud asjad on omakorda seotud sellega, et meil on HÄBIVÄÄRSED sissetulekud inimestel - aga siis toiduained - need oleks justkui inimestele, kellede palk algab seal 3000 €-st . Minu jaoks on just need käärid need suurimad . Ma olen riigile maksumaksjateks ihuüksi üles kasvatanud 3 maksumaksjat ja ma tean - nagu ka minu kõik lapsed - mis on NÄLG . Aga mul on nii nii häbi ja põletavalt valus eesti riigi ja eesti valitsejate pärast, et . . . et ma ei saa siin edasi kirjutada, sest et siin ei tohi ropendada. Eesti poliitikutel ja eesti võimuritel puudub igasugune adekvaatne arusaam sellest, et KUIDAS eestis inimesed PÄRISELT elavad. Sest nemad ise lihtsalt ei mäleta sellisest elust enam mitte midagi . Minu silmis on eesti valitsejad selles vaates kurjategijad, et nad teevad TEADVALT otsuseid, mis kahjustavad inimesi . Söömine ei ole luxus . See ei ole see tegevus - et tahan siis söön - aga kui ei taha - ei söö . Et jätan maha nagu näiteks suitsetajad jätavad maha suitsetamist . EI . Söömine on midagi, mida ei ole inimene saanud määrata - see on nii looduse poolt lihtsalt seatud - et me sureme ära kui me lakkame söömast . Inimese põhivajadus PEABKI OLEMA tagatud . EESTI VALITSEJAD PEAVAD ARU SAAMA SELLEST, ET RIIK ONGI KODANIKELE GARANT JA VALITSEJATE KOHUS ON KA SEE GARANT SISUSTADA . Las olla meelemürgid nagu alkohol ja tubakas kui kallid tahes - kasvõi 100 € suitsupakk ja 200 € pudel alkoholi . Mul ei oleks selle vastu mitte kui midagi . AGA SÖÖK PEAB OLEMA KÄTTESAADAV KÕIGILE, SEST TOIT ON RAHVA JULGEOLEK nr 1 !!!!!! Nälga surevaid inimesi ei aita enam ka mitte 1 relv ega varjend ega ei ole ka sellistel inimestel enam kaitsetahet ollagi !!!!!!
Häbiväärne käitumine
Maksutõus on häbiväärne käitumine ja suhtumine maksumaksja suhtes, seda enam, et viimastel valmistel selleks luba ei rahvalt ei küsitud, samuti ei informeeritud vastavast maksupoliitikast inimesi. Eriti alatu on käibemaks toidukaupadele, mis süvendab vaesust ja usaldamatust võimude suhtes.
Palun lõpetada see ajuvabadus
Rääkimata toidukaupadest, mis aina enam muutuvad madalama sissetulekuga inimestele kättesaamatumaks, toimub seesama asi ka esmavajalike hügieenikaupadega, nt hügieenisidemed, pesukaitsmed jms.... Päris paljud noored tüdrukud ei käi "päevade" ajal kooliski, kuna neil lihtsalt ei ole võimalik endale vajalikke hügieenivahendeid soetada. See pull PEAB ära lõppema.... Me ei saa koguaeg makse tõsta ja lihtinimeste taskuid maksudega aina tühjemaks koorida, ühel hetkel tuleb Riigil ka oma inimeste heaolu ja toimetuleku peale mõtlema hakata.... See ei ole okei, mis praegu toimub
Ja (retsepti)ravimid muutuvad ka aina kallimaks..... Vajalikud ravimid jäävad ühel hetkel lihtsalt ostmata, kuna raha inimestel selle jaoks enam ei jätku (eriti kallimas hinnaklassis olevad ravimid)
Keemia toiduainetes ja ületöödeldud toit
Käibemaksu erisustega võiksime astuda suuri samme tervislikuma ja samas kättesaadavama toidu suunal. Näiteks kehtestades madalamat käibemaksu toodetele, milles ei ole lisaaineid, tõrjutaks poelettidelt välja selliseid "laste lemmikuid" nagu Hiirte juust jms kraam kus on sees EU-s ohtlikuks tunnistatud säilitusained, modfitseeritud tärklist, maitsetugevdajaid jne. Et juust ei vaja säilitusaineid või "Valeri küpsis" värvaineid, teab igaüks, aga lõpuks valitakse poes ikka hinna järgi ning tunduvalt madalam KM-määr tervislikule ja töötlemata toidule oleks loogiline. Ka kodumaine toit on hea valik, aga keskkonna- ja tervisemõju seisukohast on toidu sisu palju olulisema mõjuga. Kodumaine toit ei ole aga automaatselt tervislik või keskkonnasõbralik.
Toit kui esmavajadus
Toidukaupade hirmkallis käibemaks on arualge! Mina kirjutan sellele petitsioonile kohe alla. Meenutaks kaugest kooliajast õpitud Maslow püramiidi, kus kõige alumine aste, kõige basicum, mis inimesel elus olemiseks üldse vajalik on, on füsioloogiline vajadus ehk õhk, toit, vesi, uni. Mis rahva jugeolekust me räägime, kui rahvas vaesub, haigestub, nõrgeneb ja sureb, kuna toidulaud jääb järjest kesisemaks. Käibemaks tuleb esmastel eluks vajalikel toidugruppidel hoida madalam, kui luksuskaupadel. Tubakas, alkohol, keemiat täis energiajoogid, karastusjoogid, värvilised kommid jne ei ole esmatarbekaup ja ellujäämiseks olulised osta. Piim, leib, sai, või, juust, proteiin (liha, hakkliha vm) jne on inimesele eluliselt olulised tooted. Täiesti eluline probleem tõstatatud eelkommenteerijal seoses esmaste hügieenitarvetega. Naistel ei ole kahjuks seda valikut, kas ostan sidemeid või mitte. See on esmatarbekaup ja eluks vajalik. Meie kaupmees koorib ka hügieenisidemetelt, tampoonidelt hingehinna. Tean ka hästi olukordi, kus noored tüdrukud ei lähe trenni, kooli jne sest neil ei ole vahendeid osta sidemeid. Soomes käies toon alati kohvriga kaasa hügieenisidemeid, sest seal maksab pakk 1.-1.50€. Meil hind 3€ kanti.
Käibemaks
Võidab see tootja kes suudab odavamalt toota ja turustada lõpp kokkuvõttes sõltub käibemaks toote hinnast loomulikult mida madalam on käibemaks seda parem minule tundub et peale valimisi tullakse käibemaksu teema juurde tagasi