Alates 1. juulist 2025 tõuseb Eestis toidukaupade käibemaksumäär 24 %-ni, mis on Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid ning erineb selgelt enamiku liikmesriikide praktikast. Enamik EL-i riike on kehtestanud toidukaupadele madalama käibemaksumäära, et kaitsta tarbija ostujõudu ja leevendada hinnatõusu mõju. Näiteks on toiduainete käibemaks Soomes 14%, Rootsis 12%, Saksamaal 7%, Belgias 6% ja Poolas 5%.

Eestis on toiduhinnad juba praegu keskmiselt 109% EL-i tasemest, mis tähendab, et Eesti tarbijad maksavad oma toidukorvi eest rohkem kui Euroopa Liidu keskmine elanik. Samas kulutab Eesti inimene ligikaudu 19% oma sissetulekust toidule, mis on märksa kõrgem kui EL-i keskmine, mis jääb 13% kanti. Samuti tuleb arvestada, et Eesti keskmine palk on Euroopa Liidu keskmisest madalam, mis süvendab probleemi veelgi.

Kõrge käibemaksumäär toidule loob mitmeid negatiivseid tagajärgi:

- Suurendab majanduslikku ebavõrdsust, kuna madalama sissetulekuga leibkonnad peavad suurema osa oma sissetulekust kulutama toidule.

- Tõstab vaesuse ja toidupuuduse riski, piirates toitumisvalikuid ja soodustades väärtoitumist.

- Suurendab tervishoiusüsteemi koormust, sest madala kvaliteediga või ebapiisav toitumine põhjustab terviseprobleeme.

- Mõjutab inimeste psühhosotsiaalset heaolu ja kultuurilist identiteeti, sest kvaliteetne toit on oluline osa inimväärikast elust.

Lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele on tegemist ka inimväärikuse küsimusega, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõte ning Eesti põhiseaduse üks aluspõhimõtteid (PS § 10). Piisav toidu olemasolu ja selle kättesaadavus on otseselt seotud inimväärikuse tagamisega - riik ei tohi jätta inimest pelgalt riigivõimu objektiks ega ilma kaitsest. Põhiseaduse § 28 lõike 2 kohaselt on riigil kohustus tagada inimväärsed elutingimused ja osutada abi puuduse korral. Toiduained kuuluvad iga inimese esmavajaduste hulka ning nende kättesaadavuse piiramine kõrge maksukoormusega tähendab otseselt inimväärsete elutingimuste riivet.

Seetõttu peame vajalikuks langetada toidukaupade käibemaksumäära, et tagada igale inimesele parem ligipääs esmavajalikule toidule, vähendada majanduslikku ebavõrdsust, toetada rahvatervist ning täita riigi põhiseaduslikku kohustust tagada inimväärsed elutingimused ja kaitsta inimväärikust.

Teeme Riigikogule järgmise sisulise ettepaneku:

Seadusandlik muudatus: Kehtestada kõikidele toidukaupadele Eestis soodustatud käibemaksumäär tasemel 10%, analoogselt mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikaga.

Põhjendus ja mõju

1. Toidu kättesaadavus ja taskukohasus

Eestis on toidukorvi hind keskmiselt 109 % EL-i keskmisest (Eurostat, 2024). Eesti keskmine brutokuupalk jääb samal ajal umbes 36 % alla EL-i keskmisele (Eurostat, Q1 2025).

Seesugune disproportsioon seab suurema koormuse just väiksema sissetulekuga peredele.

2. EL riikide võrdlus

Enamikes EL-i riikides rakendatakse toidule soodusmaksumäära, et kaitsta tarbijaid hinnatõusude eest, parandada ostujõudu ja vähendada ebavõrdsust.

Eestis tõuseb üldine käibemaks alates 1. juulist 2025 24 %-ni, mis on juba EL-i üks kõrgemaid määrasid (vaid Taanis on see veel kõrgem – 25%).

3. Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Soodsam käibemaks aitab otseselt vähendada toidukulutusi ning parandada kodumajapidamiste ostujõudu.

Vähendab vaesus- ja toidupuuduse riski, toetab rahva tervist ja aitab ennetada haiguseid, mis on seotud alatoitumise või kehva toitumisega.

Positiivne mõju inflatsiooni ohjeldamisele ja tarbijate kindlustunde kasvule.

4. Kultuuriline ja inimväärikuse mõõde

Toit ei ole pelgalt kaup, vaid osa inimeste identiteedist, traditsioonidest ja suhetest iseendaga. Soodsam käibemaks toetab ligipääsu mitmekesisele ja kvaliteetsele toidule kogu ühiskonnas. Taskukohane juurdepääs kvaliteetsele toidule on otseselt seotud inimväärikuse kaitse ja inimväärsete elutingimuste tagamisega.

Teeme ettepaneku kehtestada Eestis 10%-line käibemaksumäär kõigile esmatarbelistele toidukaupadele, et:

- vähendada hinnasurvet,

- toetada leibkondade ostujõudu,

- vähendada ebavõrdsust ja vaesusriski,

- toetada rahvatervist ja ühiskondlikku sidusust

- ning täita riigi põhiseaduslikku kohustust tagada inimväärsed elutingimused kõigile.

See ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu laialt levinud praktikaga ja aitab muuta Eesti maksusüsteemi õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks, toetades taskukohasemat hinnapoliitikat.