Head linnavalitsejad.
Nõuame Tallinna autoliikluse ja kesklinnas ettevõtluse hävitamise lõpetamist linnavalitsuse poolt ja Pärtel-Peeter Pere tagandamist abilinnapea ametist.
Tallinn on ajalooline kaubanduslinn ja selle eriti kiire areng sai alguse Tallinnasse tööstuse tekkega. Tallinnas elab ametlikel andmetel ca 460 tuhat inimest. Lisaks on Tallinn tõmbekeskuseks veel ca 200 tuhandele inimesele Harjumaalt ja sellega piirnevatest valdadest. Seega võib öelda, et Tallinnas liikumine on oluline poolele Eestimaa elanikest. Aastaid on kitsas ringkond erinevatel ettekäänetel proovinud Eesti pealinna muuta külaks, mille haljasaladel lokkab liigirikkus ja kus liikumisel eelistatakse selgelt vaid külakeskuse elanikke. Siinjuures ei pisenda antud pöördumine sugugi roheluse olulisust või vajadust turvalise liiklusruumi järele, kuid „rohelinnastumine“ on võtnud ebamõistliku ulatuse ja ühe seltskonna õigus nautida vaikset, putukatest ning umbrohust tiinet linnaruumi, kus saab jalgrattaga Browni liikumist jäljendada, on hävitamas teise osa inimeste võimalust pealinna tänavatel oma igapäevaste vajaduste kohaselt liikuda autoga, kasutada riigi poolt Tallinnasse tõmbekeskusena koontatud teenuseid või pidada oma äri Tallinna kesklinna piirkonnas.
Käesoleva pöördumisega nõuab kirja allkirjastanud inimene:
1. Lõpetada Tallinna linnas pahatahtlik autoliikluse aeglustamine ning taastada endine olukord! Lubatud liiklusvoo liikumiskiirus on selgelt seotud Tallinna teedevõrgustiku läbilaskevõimega ja piirab selle efektiivset kasutamist.
2. Taastada liikluse põhimagistraalidel sõidukite radade arv! Liiklusmagistraalide radade arvust sõltub nii liikluse läbilaskevõime, kui ka ummikute pikkus ja ajaline kestvus.
3. Taastada parkimiskohtade arv linnaruumis. Seoses parkimiskohtade vähendamisega on oluliselt piiratud Tallinna kesklinnas asuvate ettevõtete käivet.
4. Kehtestada linna territooriumil selged nõuded elektriliste kergliikurite ohutuks kasutamiseks liikluses ja teostada ka järelevalvet antud nõuete täitmise üle, muuhulgas kergliikurite vastavuse osas liiklusseaduse nõuetes sätestatule.
5. Panustada enam jalgratturite ja jalakäijate harimisse liiklusreeglite ja liikluskäitumise osas, tagamaks seeläbi liiklusohutust läbi teadlikkuse tõusu.
6. Panustama enam liiklusosakonna personali kvalifikatsiooni tõstmisesse, et tänavatele jõuaks vähem vääraid liiklusskeeme ja muudatused ning liikumissuunad oleks aegsasti selgelt liiklejatele märkide vahendusel kommunikeeritud.
7. Alustada umbusaldust volikogus abilinnapea Pärtel-Peeter Perele seoses Tallinna liiklejate ja äriomanike silmis Tallinna linnas liikluskaose tekitamisega.
Täpsustused
Seoses 2. punktiga: kuidas parandab sõiduradade lisamine liikluse läbilaskevõimet? Peamiseks ummikute tekkimis põhjuseks on siiski autode kasutamine, mis on oma olemuselt ebaefektiivne sõiduvahend, kui võtta arvesse sõiduki mõõtmeid ning keskmist sõitjate arvu, mis kipub olema 1-2 inimest auto kohta. Ummikute lahendamiseks tuleb soodustada efektiivsemate lahenduste kasutamist, nagu ühistransport, jalutamine ning kergliikurid (jalgrattad, tõukerattad). Lõputult sõiduradade laiendamine ei lahenda olukorda, parimal juhul saavutame ajutise efekti, mille tulemusena tõuseb autode kasutamise osakaal veelgi ning ummikud lähevad veel hullemaks. Seoses 3. punktiga oleks hea, kui saaksite lisada konkreetseid uuringuid, mis seda väidet kinnitavad. Teiste linnade kogemused on näidanud vastupidiseid tulemusi, parkimiskohtade kaotamine on teinud tänavatest piirkonnad, kus ka jalakäijatel on hea liikuda, mille tulemusena kasvab ka sealsete ettevõtete käive. Viies punkt on teil üldse kaduma läinud. 6. punkti osas tuletan meelde, et ka autojuhtidel on kohustus järgida seaduseid. Seadused on kõigile täitmiseks, ning siinkohal saaksid autojuhid eeskuju näidata, järgides linnas kiiruspiiranguid, jälgida manöövrite sooritamisel oma küljepeegleid ning vältida kõnniteedel parkimist. Olen Tallinnas pea 20 aastat liikunud nii jalakäija, jalgratturina kui ja autojuhina. Linnas liiklemine on kehv, kuid isikliku auto kasutamise soodustamine ei aita seda olukorda mitte kuidagi parandada.
Hea Herman. Füüsikaseadused kehtivad ka liikluses. Kas sulle ei tundu jabur nõuda uuringut, et magistraalide suurem läbilaskevõime vähendab ummikuid? Kuni ei ole alternatiive valglinnastumise ja pendelrände käigus personaaltranspordile, seni on auto transpordivahendina vältimatu.
Probleem magistraalide laiendamise juures on pigem see lihtne asjaolu, et neid ümbritsevad tänavad jäävad ju sama laiaks, samuti jääb samaks ka parkimiskohtade arv. Ma ei usu, et meil on inimesi, kes oleksid nõus oma ning teiste kodude lammutamisega selle nimel, et veel paar parkimiskohta ja lisarida linna juurde tekitada. Samuti tekib siin probleem ka teedehooldusega, suvel on meil rohkem asfalteeritud pinda, mida lappida, ning talvel on meil veel rohkem pinda, millel lumetõrjega tegeleda. Kes selle kinni maksab? Automaksu ümber olev arutelu on näidanud, et autoomanikud seda teha ei soovi, miks peaksid seda siis jalakäijad ning jalgratturid soovima? Isegi praeguse teedevõrgu hooldus on meile üle jõu käiv. Läbilaskevõime suurendamiseks on vaja liikuda lahenduste suunas, mis inimesi efektiivsemalt liigutavad, ning selleks on tiheda asustusega aladel ühistransport. Üks Solaris Urbino IV 12 mahutab kuni 80 inimest (31 istekohta, 49 seisukohta), ning buss võtab enda alla 30.6 m2. Neljakohaline 2023 aasta Toyota Corolla mõõtmetega 4.37x1.79m võtab enda alla 7.8 m2, ning mahutab kuni 5 inimest (neist 4 mugavalt). Kui jätta kõrvale kõik seisukohad, on buss 40% efektiivsema ruumikasutusega, ning seisukohtade lisamisega pea 4 korda efektiivsem. Lisaks sellele sõidab buss suurema osa ajast ringi ning vajab parkimiskohta vaid bussipargis. Selle asemel, et demoniseerida konkreetseid isikuid ning nõuda ebaefektiivsete lahenduste kasutamise jätkamist, peaksime liikuma reaalsete lahenduste suunas. Igasugused infrastruktuuriga seonduvad otsused tuleb teha õigesti, läbimõeldult ning täna, sest nende mõju on mõõdetav aastakümnetes.
Ma juhiks tähelepanu asjaolule, et täna on linn kaotanud nii parkimiskohti, samuti ridu liiklusmagistraalidest. Maksmisest. Kütuseaktsiis on ca pool miljardit. Ilmselt autojuhid maksavad oma teenused kinni. Lisaks on autotranspordiga seotud suur osa majandusest. Muideks, ega sa oma arvutusi tehes ei unustanud, et me elame neljamõõtmelises ruumis, millest neljas on aeg? Mis puutub konkreetsesse isikusse, siis isik demoniseerib end ise.
Ajamõõde oleks koheselt parem, kui meil oleks normaalne ühistranspordivõrk. Samuti aitaks kaasa see, kui bussid-trollid ei peaks autode tõttu ummikutes kinni istuma, tuues nad eraldi sõiduradadele. Kõik, mida ma soovin, on see, et kõiki liiklejaid koheldakse võrdselt, ning kaalukauss on hetkel liialt autojuhtide poole kiiva. Auto ei saa olla linnas efektiivselt liikumise jaoks hädavajalik, eriti kui võttes arvesse seda, kui väike osa ühiskonnast tegelikult saab autot juhtida, ning sellest veel väiksem osa ka autot ülal pidada. Teised riigid on positiivsete muutustega hakkama saanud ning suutnud teha ühistranspordi ja kergliikurid sama mugavaks kui autosõidu (ning tihti isegi mugavamaks), miks mitte ka meie?
Ajavaade on sõltumatu. Sa ilmselt pole oma rattaringidel jõudnud Tallinna ümbruses kohtadesse, kus elavad valglinnastunud Tallinnlased. Kui sa ei jõua vändata niipalju, siis soovitan kasutada Maaameti aerofoto kihti kaardil või Google mapsi. Siis sa näed, kuhu on tänapäeval arenenud elurajoonid. Reaalsuses ei ole võimalik seal igapäevaelu korraldada ühistranspordiga. Samuti elavad linnas inimesed, kelle tõökoht on Harjumaa ja Tallinna piiril. Täna on TLT opereerida üle 500 bussi. Kui peaks katma kõik elupiirkonnad, siis seda ei ole võimalik ülal pidada. Tartu mnt, Peterburi mnt, Pirita tee, Paldiski mnt - need on hommikul umbes linna sôitvatest autodest. Kui sa võtad nedelt teedelt ära pooled radadest, siis kaasneb sellega paljude inimeste jaoks katastroof. Jutt, et mujal saab ja meil ei saa, on populistlik. Kui sa vaatad neid, kes mujal saavad, siis nende läbitav teepikkus on mõni kilomeeter. Ma käin talvel rattaga sõitmas ja võin sulle kinnitada, et 40km ring ei ole kogemus, mida inimene peaks tegema enne ja pärast tööd. Ehk palun ära aja kaevu kinni, kui sul on asenduseks pakkuda 1 kast magustatud mullivett.
Piltikult öeldes on kaev kuivaks jäämas ning on kiiresti uut lahendust vaja. Palun tutvuge selle artikliga: https://novaator.err.ee/1609443581/eksperdid-tallinna-liiklus-on-vorreldav-1970-aastate-laane-euroopaga Kokkuvõtvalt: kui on olemas ühistranspordiühendused, mis on autodest kiiremad, siis inimesed eelistavad neid autole, ning meil on Euroopas piisavalt näiteid linnadest, kus sellised muutused on edukalt tehtud. See pole populism, kui see põhineb faktidel. Valglinnastumine kui nähtus pole samuti jätkusuutlik, ehk on targem energia panna sellega seotud probleemide lahendamisele ja uute ennetamisele? Kõik sellega seonduv infrastruktuur vananeb ning meil on aastakümnete pärast korralik jama kaelas.
Tagasiside
Tere! Tore, et olete algatuse loonud, kuid selles olevad punktid vajaksid ehk täpsustamist: " 1. Lõpetada Tallinna linnas pahatahtlik autoliikluse aeglustamine ning taastada endine olukord! Lubatud liiklusvoo liikumiskiirus on selgelt seotud Tallinna teedevõrgustiku läbilaskevõimega ja piirab selle efektiivset kasutamist." Autode sõidukiiruse alla toomisel on selge põhjus - liiklusohutus. Suurema kiiruse puhul kasvab jalakäija tõenäosus auto alla jäädes hukkuda hüppeliselt (vt graafik: https://www.err.ee/1609440644/partel-peeter-pere-uue-kooliaasta-algusest-tallinnas). Lisaks, kui auto sõidab 50 km/h või 40km/h siis on ajavõit linnas sõites loetav sekundites, nii või naa jäävad autod ristmikel teiste autode järel ootama. Läbilaskevõime peamine probleem on siiski autode rohkus, mitte taristu. " 2. Taastada liikluse põhimagistraalidel sõidukite radade arv! Liiklusmagistraalide radade arvust sõltub nii liikluse läbilaskevõime, kui ka ummikute pikkus ja ajaline kestvus." Ummikute pikkus ja läbilaskevõime oleneb siiski eelkõige autode arvust. Maailmas on palju näited, kus radade lisamine on toonud vaid lühiajalist (paarikuist) leevendust, kuid siis hakkavad inimesed mööda uusi radu sõitma ja ummikud on tagasi. Tallinnal pole ei raha ega vajadust samu ämbreid läbi astuda. Ummikutele pakub leevendust see, kui inimesed valivad auto asemel ühistranspordi, ratta või muu transpordivahendi. " 3. Taastada parkimiskohtade arv linnaruumis. Seoses parkimiskohtade vähendamisega on oluliselt piiratud Tallinna kesklinnas asuvate ettevõtete käivet." Tallinnas on juba hetkel meeletu kogus parkimiskohti - nii avalikus- kui eravalduses, parkimismajadest tänavateni. Parkimiskohtade lisandumine suurendab autostumist ja seeläbi ummikuid ning see omakorda (heli ja õhu) reostust. " 4. Kehtestada linna territooriumil selged nõuded elektriliste kergliikurite ohutuks kasutamiseks liikluses ja teostada ka järelevalvet antud nõuete täitmise üle, muuhulgas kergliikurite vastavuse osas liiklusseaduse nõuetes sätestatule. " Sarnaselt võiks teostada tugevamat järelevalvet ka autojuhtide tegevuse üle - nagu näitas Reidi tee kaamerate aktiveerimine, jääb suur enamus autojuhte reeglite (fooritule värvi jälgimisest kuni kiiruse jälgimiseni) jänni. Erinevalt kergliikuritest on autode tõttu ainuüksi Tallinnas viimase 5 aasta jooksul hukkunud 37 jalakäijat. Auto, mille juht ei jälgi liiklusreegleid võib olla sõna otseses mõttes surmav.
Tsiteerides klassikuid: ruum sai otsa. Jätkan kommentaariga siin: "5. Panustada enam jalgratturite ja jalakäijate harimisse liiklusreeglite ja liikluskäitumise osas, tagamaks seeläbi liiklusohutust läbi teadlikkuse tõusu." Lisaks harimisse peab panustama ka paremasse taristusse, et tagada ohutus nii ratturitele endile, autojuhtidele kui ka jalakäijatele. "6. Panustama enam liiklusosakonna personali kvalifikatsiooni tõstmisesse, et tänavatele jõuaks vähem vääraid liiklusskeeme ja muudatused ning liikumissuunad oleks aegsasti selgelt liiklejatele märkide vahendusel kommunikeeritud." Nõus - kehtib nii sõidu- kui kergliiklusteede puhul, K. Järvani äkkmuudatused seoses Endla-Tehnika ja Pärnu mnt silla rattateedega on head näited halvast tööst. "7. Alustada umbusaldust volikogus abilinnapea Pärtel-Peeter Perele seoses Tallinna liiklejate ja äriomanike silmis Tallinna linnas liikluskaose tekitamisega." Tundub siinkohal irrelevantne, kuna kõik eelnevad punktid käsitlevad suuresti hoopis transpordivaldkonda, mille eest vastutab hoopis abilinnapea Kristjan Järvan. Teie õnneks alustasin paari päeva eest tema vastu allkirjade kogumist, oma allkirja saate anda siin: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1211-avaldame-umbusaldust-tallinna-abilinnapea-kristjan-järvanile PS! Aus ja läbipaistev oleks kui märgiksite, et algataja Priit Tammeraid on Eesti Autoomanike Liidu juhatuse esimees.
Oliver, su seisukohad on avalikkusele tuttavad ja nende osas dialoog on sama edukas kui veenda paadunud narkomaani mõnuainetest loobuma. Aus ja läbipaistev on öelda, et muuhulgas olen ma tõepoolest ka EAOL juhatuse esimees. Kuid see amet ei võta minult õigust eraisikuna alustada rahvahääletust ja kui ma näen eraisikuna probleemi. Minu nägemuses ei ole õige tuua antud konflikti ühe osapoolena EAOL-i, kuna see oleks olemuselt väär ja süvendaks kunstlikult pilti, et autojuhid on autovihkajad. Kuid paljudel autojuhtidel on olemas isiklik jalgratas, millega nad ka vastavalt vajadusele liiguvad. Näiteks mina sõitsin 2023 aastal ca 3000km rattasadulas, millest vähemalt 2000km Tallinna teedel ja ma olen Tallinnas rattaga liiklemise võimalustega väga hästi kursis. Kuid paraku ei ole paljude inimeste jaoks jalgratas või ühistransport lahendus. Samuti vaidlen ma vastu väitele, et auto ei ole efektiivne transpordivahend. Kui võtta arvesse auto pakutavat kiirust, kandevõimet, ilmastikust sõltumatust, turvalisust ja selle juures ökonoomsust, siis autol sisuliselt puudub täna alternatiiv. Riiklikpoliitika on kujundanud riiki tõmbekeskused. Kinnisvaraarendused on viinud elukohad töökohtadest kaugele. Riik on soodustanud noorte perede kolimist maale, kus sisuliselt puuduvad töökohad ja võimalus haridusele. Kui sa elad kesklinnas ja sind häirib kõrvaltänavasse autoga tööle sõitev naabrimees, siis tegelikkuses moodustab ta olematu osa auto kasutajatest. P.S. kas sina oma kaasvõitlejatega vead valimisliitu "Roherattur"? Nende programm on juskui sinu seisukohtadest vormitud.
Tsiteerides Priitu: "Kuid paraku ei ole paljude inimeste jaoks jalgratas või ühistransport lahendus." Kas te olete mõelnud sellele, miks see nii on? Ehk oleks targem läheneda probleemile teistmoodi ning kaaluda teisi lahendusi? Tallinn pole kummist ning me ei saa linnaruumi rohkem autosid ära mahutada. Kui minna edasi petitsioonis välja toodud eesmärkidega, nagu teede laiendamine ning parkimiskohtade lisamine, oleme kulutanud kümneid või sadu miljoneid eurosid ning märgatavalt suurendanud hoolduskulusid. Paari kuu või aasta jooksul on need teed autodest umbes ning parkimiskohad on jälle otsas, mida me siis teeme?
Herman, autod ei tekita autosid. Autosi liiklusesse tekitab vajadus. See on olnud riiklik poliitika, et riigiteenused koondatakse tõmbekeskustesse. Kujuta korraks Tallinnat ette ilma riigiasutuste, ilma kultuuriasutuste, ilma meditsiiniasutuste ja ärihooneteta. Tallinn oleks tühi nagu Covidi ajal ja ettevõtted lähevad pankrotti. Teleportatsiooni kahjuks ei ole veel olemas.
Tulge mõistusele
Taaskord tuuakse kesklinnas autode kiiruse piiramise õigustuseks liiklusohutus. Esmapilgul õige eesmärk, aga kas sellel ka tegelikku sisu on? Liivalaia, Gonsiori, Toompuiestee 40 kmh ja Kaarli puiestee suisa 30 kmh. Põhjenduseks eesmärk, et (ei tea mis aastaks) vähendatakse hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 50%. Abivalmis kaaskodanikud on teinud uurimistööd ja selgub, et viimase 33 aasta vaates Liivalaias oli üks hukkunu (pensionär kukkus korrusmaja aknast alla), Gonsioris liiklusõnnetuses kaks hukkunut (pöördel äestas ekskavaator pool linnaliinibussi külge maha oma kopaga - loomulikult oli probleemiks kiirus, mis suurem, kui 0 kmh) ja Kaarli puiesteel null.
Tallinnas on viimase 5 aasta jooksul surma saanud 37 jalakäijat (https://www.transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika). See ei ole normaalne. Piirkiiruse alandamine vähendab märkimisväärselt õnnetuste puhul surma saamise tõenäosust (vt graafik: https://www.err.ee/1609440644/partel-peeter-pere-uue-kooliaasta-algusest-tallinnas). Ajavõit (mis on linnas sees ikkagi vaid sekundites mõõdetav) pole neid elusid väärt.
Autorajad üldse kinni ja ainult ratastega linna? :)
Ma sõidan ka rattaga aga elades mitte Tallinna kesklinnas vaid linna külje all (lapsed ei saaks kooli/lasteaeda ilma autota) ei ole auto seal mitte "privileeg" nagu Oliver Hainsalu kuskil kirjutas vaid vajadus. Ja üllatus üllatus kuid vahel on vaja lastega ka linna liikuda. Kas peaks seda tegema kastirattaga ?? Ma peaks olema peast soe kui oma last mööda magistraali 10km rattaga vean. Nii turvalisuse kui aja mõttes oleks see mõeldamatu. Ilmselt nendel ametnikel kes kabinetivaikuses selliseid geniaalseid ideid välja hauvad puuduvad sellised vajadused.
PPP ei ole pädev inimene abilinnapea kohal.
Olen pöördunud Pärtel Pere poole kirjaliku järelepärimisega Tallinna Vilmsi tänava 22 maja ees oleva nn. neeluaugu parandamise küsimuses. See neeluauk on juba üle kahe kuu avatud vihmaveele. Iga sajuga uhub vesi sealt pinnast minema ja suurendav auku tänavas. Sain küll Peeter Perelt meeldiva vastuse, kuid minu kirja eesmärk oli parandada üha laienev auk tänavas, mitte otsida endale kirjasõpru. Ka ei ole mulle vastuvõetav autode demoniseerimine ja autojuhtide vaenamine, millega PPP igapäevaselt tegeleb. Minu soov on , et sellel ametikohal töötaks mõni pädev inimene.
Oliver Hainsalu
Oliver Hainsalu - jah, ja siis lööme kõiki ühe labidaga. Äkki siis paneme kogu linnas piirkiiruseks 0 km/h , siis pole kindlasti ühtki hukkunut kiiruse tõttu. Kus on statistikale tuginev uurimus, mis näitab surmaga lõppenud liiklusõnnetuste toimumiskohti ja põhjusi? Kus on pädev hinnang, mis ütleb, kas mingi number on "normaalne" või mitte?
Hainsalu, palun õigeid numbreid
https://www.transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika Sinu poolt postitatud viide näitab, et 2019-2024a (5 aastat 8 kuud) on Talinnas surma saanud 18 jalakäijat. Sel aastal näiteks 1. Enamikel aastatel 3 hukkunut jalakäijat aastas. Kui mälu ei peta, siis kahel korral põrutati suurel kiirusel bussipeatuses olevate ootjate sekka ja sealt tuli päris palju hukkunuid. Selliste idiootide vastu ei kaitse ükski piirkiiruse vähendamine.
Isegi 1 surm on liiga palju. Ka linna strateegiad ütlevad seda - eesmärk on jõuda 0 surmani.
Neile end roheliseks värvinuile, kes asju ei tea ja vaid usuvad
Ei vasta tõele, et piirkiiruse tõstmine ei vähenda kohalejõudmiskiirust oluliselt. Sedasi väitjad ei kujuta "suurt pilti" ette. Läbilaskevõime on f(tänava laius, liikumiskiirus). Mõlemal on muidugi on linna tingimustes füüsilised piirid. Kuid on veel üks asi, mida võite studeerida arvutivõrkude projekteerimise ISO/OSI seitsmetasemisest soovitustest. Nimelt tuleb liiklust lisaks ka juhtida=suunata. ja nii töötavad täna kõik arvutivõrgud ehk kasutavad pakettkommunikatsiooni. Ja mida see liikluski muud on, kui autode pakettkommunikatsioon. Vooride- ja kiirusega tuleb seda õigesti juhtida. Ja ohutuse saab 100% tagada, kui korjata ära ohutekitajad ehk jalakäijad ja ratturid! Nad tuleb suunata lihtsalt ohututele radadele (tunnelid, sillad, kvartalisisesd teed). Linnaliikluse regull tuleb aga korraldada AI-de abiga. Aastaga õpib AI (kaamerate abil) Tallinna liikluse piisavalt ära.
Arvamus
Ei ole kahjuks küll Tallinna elanik, et saaks seda algatust allkirjastada, aga olen üsna mitme punktiga, mida Priit mainib nõus ja toetan algatust. Ma olen täiesti nõus, et meie poliitikas ei peaks osalema äärmuslased. Seda ükskõik, mis veendumusi omavad, ei marurahvuslased, ei radikaalsed usuhullud, ei radikaalsed linnaruumiaktivistid. Mind teeb kurvaks see, kuidas on korraga väga häälekalt asunud oma tahtmist läbi suruma huvigrupp, kelle tegevuse ajend justkui ühest küljest oleks arusaadav ja tihti viidatakse oma tegevuse juures ka reaalsetele murekohtadele, samas aga selle asemel, et algatada mõistlik ja rgumenteeritud arutelu, loobitakse pidevalt välja endale kasulikku statistikat, moonutatud fakte ning tuuakse eeskujuks muu maailma linnu, kus on sarnased eksperimendid nende seisukohast edukad olnud. Kahjuks ei kaasne nende eeskuju toomistega ka teise mündi külje demonstreerimist, kui palju näiteks majanduslikku kahju on kaasnenud selle linnaruumi radikaalse ümber kujundamisega kohalikele ettevõtjatele. Kompromissid ei ole nende fanaatikute jaoks lahenduseks ning nendega diskussiooni algatamine on tõesti umbes sama hea, kui loota sõltuvushäirega kodanikku päevapealt ümber kasvatada. Ise, küll tartlasena, linnas üsna palju nii auto, jalgratta, rula kui ka kondimootoriga ringi liikudes, ei ole märganud, et see ilma autota liiklejate olukord oleks reaalselt nii hull, kui seda ka Tartus teatav ringkond maalida üritab. Mis siis, kui mul jalgrattaga ohutut marsruuti mööda liikudes viis minutit kauem aega sihtpunkti jõudmine võtab, pigem naudingi ilma ja linnulaulu. Jalutan samamoodi mõnuga ning kuna vahel ka kaamera kaasas, peatun, et mõni foto teha, planeeringi oma käigud siis vastavalt. Ma arvan, et hoolimata pikematest vahemaadest on ka Tallinn samasugune linn, nagu iga teinegi ning oma liikumisi on võimalik liikumisviisist olenevalt planeerida ja optimeerida. Näiteks võimalusel kesklinna autoga vältida või jalgrattaga sõites valida sõidutee asemel jalgrattatee, mis küll võib-olla ei vii päris otse sihtkohta. Ühistranspordist rääkides tuletaks jaurjatele meelde, et mujal ilmas suuremates linnades paikneb suur osa sellest võrgustikust maa all, kus ta tõesti ongi kiire ja efektiivne ning mida ma võimalusel seal viibides ka alati ise eelistan. Metrooks hellitavalt kutsutakse, teate küll. Seni, kuni meil pole vahendeid ja võimalust ühistransporti maa alla kolida, ma selle efektiivsusest väga juttu ei teeks. Autoomaniku ning vanatehnikaentusiastina tunnen end hetkel umbes nagu kolmanda riigi armees teeninu peale II MS - paljude jaoks oled tagamaid teadmata automaatselt kriminaal ja sõjakurjategija, kuigi asjaolud, mis sind sinna viisid, on süüdistajatele teadmata. Täpselt sellise mõtte see autoomanike lausvihkamine teatava huvigrupi poolt hetkel pähe toob.
üleskutse.
on meeldiv lugeda siinseid kommentaare. on äämeel, et inimesed arutavad, on tunda huvi probleemi lahendamise suunas. palun siinolijaid ja hoolijaid tutvuda ka minu algatusega: linnaliikluse komplekssest lahendamisest. ei liivalaia trammile. ei maksumaksja raha raiskamisele. see on veel ühisloomes. palun aidata täpsustada sõnastust, adressati jne. ma sisuliselt visandasin selle ja palju probleeme-lahendusi on käsitlemata, milleks palukski abi ja tuge. see mis tallinna ja ümbruse liikluses toimub on minu jaoks täna juba äärmiselt talumatu ja riigiisade ebakompetents ja populism samuti. olen kindel et on olemas lahendus (nt minu trammivisioon), mille puhul kõik loobuvad millestki, aga teisalt kõik võidavad , ja rohlem.