Täpsustused
Seoses 2. punktiga: kuidas parandab sõiduradade lisamine liikluse läbilaskevõimet? Peamiseks ummikute tekkimis põhjuseks on siiski autode kasutamine, mis on oma olemuselt ebaefektiivne sõiduvahend, kui võtta arvesse sõiduki mõõtmeid ning keskmist sõitjate arvu, mis kipub olema 1-2 inimest auto kohta. Ummikute lahendamiseks tuleb soodustada efektiivsemate lahenduste kasutamist, nagu ühistransport, jalutamine ning kergliikurid (jalgrattad, tõukerattad). Lõputult sõiduradade laiendamine ei lahenda olukorda, parimal juhul saavutame ajutise efekti, mille tulemusena tõuseb autode kasutamise osakaal veelgi ning ummikud lähevad veel hullemaks. Seoses 3. punktiga oleks hea, kui saaksite lisada konkreetseid uuringuid, mis seda väidet kinnitavad. Teiste linnade kogemused on näidanud vastupidiseid tulemusi, parkimiskohtade kaotamine on teinud tänavatest piirkonnad, kus ka jalakäijatel on hea liikuda, mille tulemusena kasvab ka sealsete ettevõtete käive. Viies punkt on teil üldse kaduma läinud. 6. punkti osas tuletan meelde, et ka autojuhtidel on kohustus järgida seaduseid. Seadused on kõigile täitmiseks, ning siinkohal saaksid autojuhid eeskuju näidata, järgides linnas kiiruspiiranguid, jälgida manöövrite sooritamisel oma küljepeegleid ning vältida kõnniteedel parkimist. Olen Tallinnas pea 20 aastat liikunud nii jalakäija, jalgratturina kui ja autojuhina. Linnas liiklemine on kehv, kuid isikliku auto kasutamise soodustamine ei aita seda olukorda mitte kuidagi parandada.
Hea Herman. Füüsikaseadused kehtivad ka liikluses. Kas sulle ei tundu jabur nõuda uuringut, et magistraalide suurem läbilaskevõime vähendab ummikuid? Kuni ei ole alternatiive valglinnastumise ja pendelrände käigus personaaltranspordile, seni on auto transpordivahendina vältimatu.
Probleem magistraalide laiendamise juures on pigem see lihtne asjaolu, et neid ümbritsevad tänavad jäävad ju sama laiaks, samuti jääb samaks ka parkimiskohtade arv. Ma ei usu, et meil on inimesi, kes oleksid nõus oma ning teiste kodude lammutamisega selle nimel, et veel paar parkimiskohta ja lisarida linna juurde tekitada. Samuti tekib siin probleem ka teedehooldusega, suvel on meil rohkem asfalteeritud pinda, mida lappida, ning talvel on meil veel rohkem pinda, millel lumetõrjega tegeleda. Kes selle kinni maksab? Automaksu ümber olev arutelu on näidanud, et autoomanikud seda teha ei soovi, miks peaksid seda siis jalakäijad ning jalgratturid soovima? Isegi praeguse teedevõrgu hooldus on meile üle jõu käiv. Läbilaskevõime suurendamiseks on vaja liikuda lahenduste suunas, mis inimesi efektiivsemalt liigutavad, ning selleks on tiheda asustusega aladel ühistransport. Üks Solaris Urbino IV 12 mahutab kuni 80 inimest (31 istekohta, 49 seisukohta), ning buss võtab enda alla 30.6 m2. Neljakohaline 2023 aasta Toyota Corolla mõõtmetega 4.37x1.79m võtab enda alla 7.8 m2, ning mahutab kuni 5 inimest (neist 4 mugavalt). Kui jätta kõrvale kõik seisukohad, on buss 40% efektiivsema ruumikasutusega, ning seisukohtade lisamisega pea 4 korda efektiivsem. Lisaks sellele sõidab buss suurema osa ajast ringi ning vajab parkimiskohta vaid bussipargis. Selle asemel, et demoniseerida konkreetseid isikuid ning nõuda ebaefektiivsete lahenduste kasutamise jätkamist, peaksime liikuma reaalsete lahenduste suunas. Igasugused infrastruktuuriga seonduvad otsused tuleb teha õigesti, läbimõeldult ning täna, sest nende mõju on mõõdetav aastakümnetes.
Ma juhiks tähelepanu asjaolule, et täna on linn kaotanud nii parkimiskohti, samuti ridu liiklusmagistraalidest. Maksmisest. Kütuseaktsiis on ca pool miljardit. Ilmselt autojuhid maksavad oma teenused kinni. Lisaks on autotranspordiga seotud suur osa majandusest. Muideks, ega sa oma arvutusi tehes ei unustanud, et me elame neljamõõtmelises ruumis, millest neljas on aeg? Mis puutub konkreetsesse isikusse, siis isik demoniseerib end ise.
Ajamõõde oleks koheselt parem, kui meil oleks normaalne ühistranspordivõrk. Samuti aitaks kaasa see, kui bussid-trollid ei peaks autode tõttu ummikutes kinni istuma, tuues nad eraldi sõiduradadele. Kõik, mida ma soovin, on see, et kõiki liiklejaid koheldakse võrdselt, ning kaalukauss on hetkel liialt autojuhtide poole kiiva. Auto ei saa olla linnas efektiivselt liikumise jaoks hädavajalik, eriti kui võttes arvesse seda, kui väike osa ühiskonnast tegelikult saab autot juhtida, ning sellest veel väiksem osa ka autot ülal pidada. Teised riigid on positiivsete muutustega hakkama saanud ning suutnud teha ühistranspordi ja kergliikurid sama mugavaks kui autosõidu (ning tihti isegi mugavamaks), miks mitte ka meie?
Ajavaade on sõltumatu. Sa ilmselt pole oma rattaringidel jõudnud Tallinna ümbruses kohtadesse, kus elavad valglinnastunud Tallinnlased. Kui sa ei jõua vändata niipalju, siis soovitan kasutada Maaameti aerofoto kihti kaardil või Google mapsi. Siis sa näed, kuhu on tänapäeval arenenud elurajoonid. Reaalsuses ei ole võimalik seal igapäevaelu korraldada ühistranspordiga. Samuti elavad linnas inimesed, kelle tõökoht on Harjumaa ja Tallinna piiril. Täna on TLT opereerida üle 500 bussi. Kui peaks katma kõik elupiirkonnad, siis seda ei ole võimalik ülal pidada. Tartu mnt, Peterburi mnt, Pirita tee, Paldiski mnt - need on hommikul umbes linna sôitvatest autodest. Kui sa võtad nedelt teedelt ära pooled radadest, siis kaasneb sellega paljude inimeste jaoks katastroof. Jutt, et mujal saab ja meil ei saa, on populistlik. Kui sa vaatad neid, kes mujal saavad, siis nende läbitav teepikkus on mõni kilomeeter. Ma käin talvel rattaga sõitmas ja võin sulle kinnitada, et 40km ring ei ole kogemus, mida inimene peaks tegema enne ja pärast tööd. Ehk palun ära aja kaevu kinni, kui sul on asenduseks pakkuda 1 kast magustatud mullivett.
Piltikult öeldes on kaev kuivaks jäämas ning on kiiresti uut lahendust vaja. Palun tutvuge selle artikliga: https://novaator.err.ee/1609443581/eksperdid-tallinna-liiklus-on-vorreldav-1970-aastate-laane-euroopaga Kokkuvõtvalt: kui on olemas ühistranspordiühendused, mis on autodest kiiremad, siis inimesed eelistavad neid autole, ning meil on Euroopas piisavalt näiteid linnadest, kus sellised muutused on edukalt tehtud. See pole populism, kui see põhineb faktidel. Valglinnastumine kui nähtus pole samuti jätkusuutlik, ehk on targem energia panna sellega seotud probleemide lahendamisele ja uute ennetamisele? Kõik sellega seonduv infrastruktuur vananeb ning meil on aastakümnete pärast korralik jama kaelas.