Estonian democracy relies on free and secret ballot. The tally of the votes is observable and fair, the results are determined publicly under the scrutiny of observers. This must be the same for electronic voting. E-voting should not rely on faith or trust in government. Therefore, our demands:
1. Observers must have right to file complaints in the public interest 2. Devices and data must to be auditable throughout entire e-voting 3. IT operations must be treated as legally contestable acts 4. Deadlines must take into account the specific nature of e-voting 5. Timely access to information, code and other materials must be ensured
We demand electronic voting to be rendered meaningfully observable. Calls to refrain from criticisms of the new voting method and attempts to prevent public tally of election results undermine the principles of democratic elections. If you agree with our demands, sign the petition to the Riigikogu!
Petition is based on joint statement of observers to Estonian e-voting 2011-2023 from 31st of March 2023 and full text is available in Estonian.
Internetihääletus
Toetan väga targa mehe püüdeid midagi paremaks muuta, kuid seni, kuni meil on nn e-hääletus kodudest, hooldekodudest ja mitmel päeval, ei muutugi midagi, sest petturid leiavad aja jooksul ikka uued nipid, kuidas võim kaaperdada. Kindlalt on suurpettuse huvides asjaolu, et internetihääletuse tulemusi ei ole jooksvalt näha (meie kurikuulsas e-riigis!?) ning et eelhääletuse aja lõppedes puuduvad tulemused. Mis internetihääletus see üldse olla saab, kui serveris ei fikseerita hääli jooksvalt ja neid ei näidata selle aja lõppedes, ehk enne paberhääletuse algust? Kogu pühapäeva jätamegi petistele tulemuste "timmimiseks" - nii lihtsalt seda teha võimaldamegi! Kaua me laseme muul maailmas meie kui "eduka digitiigri" üle naerda? Oleme juba lausa haledad oma pettustega, kui oleme digi abil tehtud riigipööretega kuulsad! Me peaks rohkem rääkima rahvale, et Eesti variandi õige nimetus on "internetihääletus", mitte e-hääletus. Meie kasutatavat internetihääletust ei kasuta mitte ükski riik mitte kusagil sellisel kujul! Mitte ükski! See meie nn e-hääletus on tegelikult internetihääletus ja ei ole võrreldav teistes riikides osaliselt kasutatud e-hääletusega. Arvan, et meid petetakse sellega teadlikult, see variant absoluutselt ebaturvaline, muudetav, riskiderohke . Kui e-hääletust ongi mõnes riigis tehtud, siis on see valimisjaoskondade arvutitest, mitte isiklikest või ettevõtete omadest e ühistest. Veel: kuni me ei nõua täpselt EV Põhiseaduses sätestatud hääletuse korra järgimist, jätkub ka ebameeldiv erakondade ja nimekirjade kaudu hääletamine. See ei ole näiteks minul endal võimaldanud mitte kunagi valida seda inimest Riigikokku, keda soovin, vaid mind sunnitakse tegema valikut minu elukoha/piirkonna järgi. Kuna Riigikogu peab töötama otseselt kogu Eesti riigi rahva huvides, siis on selline kord ebaõiglane, kui üle riigi esitatud kandidaatide hulgast valida ei saa. Siis ehk jääksid välja Riigikogus mõttetud nupuvajutajatest näitlejad, sportlased, lauljad jts, keda saaks kasutada vajadusel ekspertidega teatud teemas, kuid enamasti (õnneks ühe erandiga-M.H.) neil puudub majanduslik ja juriidiline mõtlemine riigi juhtimiseks ning arusaam pikkadest dok-dest. Kuulsuste trügimine suure ja kindla raha peale on seal nende senise maine kaotanud. Peaksin saama valida üle Eesti esitatutest kandidaati, keda eelistan - majanduslikult ja juriidiliselt probleeme jagavat ning rahva ja riigi käekäigust hoolivat ausat inimest, mitte vargaid, pettureid ja suure sissetuleku ja hüvitiste noolijaid, kes sinna riigile ja rahvale lähevad halba tegema rahva raha eest! Üleriigilise valikuga (mitte ringkondade kaupa) näeksime lõpuks ka tegelikkust - kes kõige enam hääli kogub. Siiani on piirkonlik/ringkondlik ja erakondlik valimine vaid takistanud inimesel oma tahte väljendamist. See on tõenäoliselt ka suurim vastutuse hajumise põhjus. Kõik see puudutab ka presidendivalimisi - tuleb anda rahva kätte otsustamine igasuguste äraostetavate ja parteilisi mänge mängivate vahendajateta.
See märgukiri pole ühemeheprojekt, vaid on koostatud kümnekonna valimisvaatleja sisendi põhjal, kes on e-hääletuse läbiviimisel osalenud aastatel 2011-2023, teinud ettepanekuid ja esitanud valimiskaebusi. Kas sellistel märgukirjadel on mõtet? Isiklikult arvan, et nende eesmärk on hoida üleval avalikku arutelu ja anda sellesse oma sisend. Kui seda mitte teha, siis sumbub diskussioon tagatubadesse -- ja kõik jätkub vanamoodi. Seetõttu pean mõttekaks mitte ainult selle petitsiooni, vaid *kõigi* e-hääletuse ja demokraatlike valimiste põhimõtete tagamisega seotud märgukirjade allkirjastamist. Adekvaatsete otsuste tegemiseks peavad olema kõik ettepanekud laual ja demokraatia baasprotsesse puudutavad arutelud ning neist lähtuvad otsused peavad olema avalikud.
Pole kasu
See, mida pakutakse, raskendab e-häälte töödeldust, kallimaks teeb ka, aga ei lahenda ühtegi reaalset probleemi. Kellele pakutakse skripti/koodi näidata ja mis kujul? Kudas vaatleja hakkab seda koodi kontrollima? Kust vaatleja teab, et kompileeritud kood on see saama, mida ta kontrollib ja taabel on see sama, mille peal pärast %% loetakse, ja kas see taabel üldse mängib mingi rolli? Selleks, et e-häätus oleks olnud usuldatav, ta siis peak olema kas avalik(nimi, perenimi, hääl ühes taabelis avalikus veebisveebis), või siis suhtavalik (nime asemel mingi kood, mida teab ainult isik), selle avalikustamise tulemuseks on - ükskõik milline inimkond (10 inimest, 100 inimest, 1000 iminest...) ühe momendiga võivad kontrollida, et nende hääl on õige ja samal momendil kogu taabeli %%id (ehk hääletamise tulemus) vastavad sellele, mida valimiskomisjoon publitseerib. Kõik ülejäänud liigipääsud ja tähtajad ei muuda seda, et skript on asendatud, et andmebaas on asendatud, häältekalkulaator on kõverpidi jooksev, ja jookseb üldse teisel serveril.
Mina isiklikult olengi seisukohal, et e-hääletuse usaldusväärsuse tagamiseks võiks kasutada avalikku teadetetahvlit -- mõistagi paljastamata hääletajate identiteete. Lähtekoodi, kompileeritud koodi ja seda käitava riistvara kontroll on juba konkreetsest süsteemist sõltuv detailiküsimus, ka on lisaks koodile vaja avalikustada lähteandmed nagu valijate nimekirjad. Minu arvates on oluline, et sõltumad osapooled saaks kõiki protseduure nullist korrata. Konkreetne petitsioon puudutab neid küsimusi punktides 2 ja 5, aga märgukirja eesmärk pole iseenesest pakkuda välja e-hääletuse süsteemi, vaid sõnastada mõned vaatlemisel tekkinud kõige häirivamad praktilised probleemid ja nõuda nende lahendamist. Nende sõnastustes on ka algsed allkirjastajad kokku leppinud -- mis ei tähenda, et oldaks üksmeelel muudes küsimustes.
Peeter Kreutsberg
Asi väga lihtne - e-hääletus ja "paberhääletus" ei ole ÜHETAOLISED nagu nõuab Riigikogu valimise seadus! Paberhääletus on lihtsalt kontrollitav - kui palju oli hääletajaid, kui palju anti valimissedeleid, kui palju sai hääli üks või teine kandidaat mistahes valimisjaoskonnas (kui tekib vaidlus või kahtlus), sealjuures hääletanute isikud jäävad saladusse! Kui e-hääletus seda kõike ei võimalda, siis ühetaolisuse nõue pole täidetud!
Riigikohus pole e-hääletuse põhiseaduspära kunagi püüdnud tervikuna hinnata. Eri õiguskantslerid ja nüüd ka Riigikohtu esimees Villu Kõve on avaldanud lootust, et kui selline hindamine toimuks, ei tähendaks see tingimata e-hääletuse kuulutamist põhiseadusvastaseks. Aga on selge, et kui see mingil põhjusel põhiseadusele ei vasta, ei tohiks e-hääletusega jätkata -- ja sõltumata oodatud/kardetud tulemusest oleks ammu aeg sellesse selgust tuua.
Kremli märg unison's.
Kuna Venemaa eraldab igal aastal miljoneid eurosid, et oma lähisvälismaal ebastabiilsust ja konflikte külvata, siis meie valimiste kahtluse alla seamine toetab Kremlit. Ma toetan seda, et EKRE valijad saaksid hääletada ainult pabersedeli kaudu, aga need on ju veel lihtsam võltsida.