Mets on tähtis osa eestlaste identiteedist ja mets vajab täna meie kaitset. Raiesurve Eesti metsades on ületamas looduse ja kogukondade taluvuspiiri.
Pool kogu Eesti metsast on RMK hallata ja RMK-le püstitavad ülesanded poliitikute poolt valitud nõukogu liikmed. Seega oleme olukorras, kus Riigikogu poliitikud läbi riigieelarves seadustatud RMK dividendi eesmärgi seadmise nõuavad Eesti metsade liigset majandamist, jätmata piisavalt ruumi elurikkusele ja rekreatsiooni aladele.
Selleks, et ei realiseeruks plaan populaarsete puhkemetsade raiumiseks, nõuame valitsuselt ja Riigikogult raiesurve kohest vähendamist. Allakirjutanute hinnangul saab raiesurvet kõige efektiivsemalt vähendada omaniku ootuse muutmisega. Valitsuse lubadused ja seatud eesmärgid ei tohi jääda vaid tühjadeks sõnadeks.
- Teeme valitsusele ja Riigikogule ettepaneku loobuda RMK-le dividendi eesmärkide seadmisest.
Nii saavutame olukorra, kus koolitatud metsamehed saavad teha metsa majanduslikke otsuseid parimal moel ja arvestades elurikkuse ning inimeste sooviga veeta aega looduses. Metsa tuleb majandada moel, mis kõige paremini puitu väärindab. Mets ei tohi olla riigieelarve aukude lappimise allikaks.
Jätkusuutmatu metsamajandamise tagajärjel tekitatud probleemide lahendamist ei saa jätta meie laste õlule. Me ei tohi minna ajalukku kui põlvkond, kes pärandab järeltulijatele elamiskõlbmatu riigi.
Viited:
https://leht.postimees.ee/7204994/rmk-plaanib-raiuda-ule-eesti-tuntud-puhkemetsi
Rohelised toetavad!
Ajal, mil inimkond on hävitamas maailma elusloodust enneolematu kiirusega ja loomastik kaotamas oma elupaiku, on kõik sellised algatused äärmiselt teretulnud. Kliimamuutuse mõju ohjeldamiseks on oluline vältida juba seotud süsiniku vabastamist atmosfääri, säästa maksimaalselt allesolevaid metsi ja neis elavat bioloogilist mitmekesisust. Süsiniku talletamise ja metsade hoidmise asemel kaotame igal aastal 10 miljonit hektarit metsa. Uute puude istutamine on kindlasti abiks, kuid arvestades kui vähe on meil jäänud aega kliimamuutuse mõjude pidurdamiseks on kõige tõhusamaks meetmeks juba olemasolevate metsade kaitsmine! Suurim mõju metsade ja elurikkuse kaitsele oleks Eestis raiemahtude vähendamisel ja kohustusliku pesitsusrahu kehtestamisel nii riigi- kui erametsas. Jüri, saada see algatus palun seekord komisjoni, kus teemat arutatakse ka sisuliselt, mitte ainult formaalselt. Aitäh, algatajatele ja jõudu ettepaneku kaitsmisel Riigikogu komisjonis loodetavasti juba aprillis! Züleyxa Izmailova Eestimaa Rohelised
Demagoogia
Vanarahvas ütles, et mets on vaese mehe rahakott. Tänapäeval on see nii, et metsa tuleb raiuda siis, kui see on majanduslikult kõige otstarbekam., ehk puistu juurdekasv hakkab vähenema, kuid samas puidu kvaliteet on veel hea. Selle kindlakstegemiseks on meil metsateadlased. Arvan, et RMK oma raieplaanides arvestab igati metsateadlaste uuringutulemstega. Nii esimene kui viimane lausepaar petisioonis on puhas demagoogia. RMK on majandanud jätkusuutlikult, raiunud, istutanud hooldanud. Seega järevtulevatele põlvedele pärandatakse noor ja elujõuline mets.
METSA VÄÄRTUS ON ENAMAS KUI RAIUMISES RAHAKS
Mets on keerukas ÖKOSÜSTEEM, mis on seda rikkam ja toimib seda paremini, mida pikemalt ta on saanud ühe koha peal kujuneda, "puupõld" seda kahjuks ei saa asendada. Keskkonnaameti kodulehel: "... Liigirohked ja hästi toimivad ökosüsteemid on need, mis hoiavad käimas aineringeid nii globaalsel tasandil, maastike tasandil ..., nad TAGAVAD MEILE PUHTA VEE JA ÕHU, TOITAINERIKKA MULLA, TOIDUTOOTMISE JÄTKUSUUTLIKKUSE, annavad identiteedi ja heaolutunde ja ka vaimse ja füüsilise tervise. MEIE LAPSED ON TERVEMAD, keskendumis- ja õpivõimelisemad, täiskasvanud on rahulikumad ja õnnelikumad, kui nende elukeskkond on roheline ja liigirohke. Neid inimese jaoks hädavajalikke looduse panuseid meile sobiva elukeskkonna tagamisel kutsutakse looduse hüvedeks. Kasutame neid hüvesid tasuta ja märkamatult ja eks seetõttu võtame nende olemasolu enesestmõistetavana, nende seisundi peale mõtlemata. Siiski ... nad on seotud ökosüsteemide seisundiga,mis aga omakorda sõltub inimestest. Käies elupaikade ja elurikkusega hoolimatult ringi, SAEME SEDASAMA OKSA, MIS KUJUNDAB MEIE ELUKESKKONDA, TAGAB HEAOLU JA TULEVIKUVÄLJAVAATED. Kui mõned looduse hüved on asendatavad (nt kasvõi teoreetiliselt võime ... päris metsa asemel leida tröösti ka seinalekinnitatud metsa pilti vaadates), on nii mõnigi neist asendamatu. Sest loodus, miljonite aastate jooksul kujunenud ökosüsteemide ja liikide rohkus, on see lõim, mis hoiab koos kogu biosfääri toimimist. Hoolimata oma tähtsusest ei ole elurikkuse ja looduskeskkonna seisund kiita, ei maailmas, ei Euroopas, ei Eestis. ... IPBESi ülevaade ... tõdes, et oleme viimase viiekümne aastaga hävitanud pea 50% elupaikadest ja viinud iga kaheksanda liigi väljasuremise veerele ning iganeljanda ohustatute hulka. Elurikkus ja looduskeskkond on sügavas kriisis ning selle peapõhjuseks on liiga intensiivne ja hoolimatu maakasutus, mis on kaasa toonud liiga suure elupaikade kao.... Eesti ei ole erandiks. ... KOGU MEIE METSAMAA PINDALAST MOODUSTAVAD LOODUSMETSAD VAID 2%. Kliimamuutuste seisukohast üliolulistest märgaladest on looduslikuna säilinud neljandik. ... igal aastal kahaneb Eesti METSADE ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 - 111 000 paari võrra. ... Eesti maismaapindalast 18.8% on erineva kaitsestaatusega. ... Euroopa keskmisele (21%) ja paljudele Euroopa riikidele (Saksamaa 37.8%, Prantsusmaa 25.8%, Suurbritannia 28.7%) jääme selle näitajaga omajagu alla. ... Tänaseks võib kogu maailma kogemuse põhjal järeldada, et väljaspool kaitsealasid elupaigad ja elurikkus naljalt püsima ei kipu." https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/sinu_tegu_loeb_aveliina_helm2019.pdf Eesti looduskaitsealade uued kaitsekorrad lubavad metsaraiet ka kaitsealadel, senikehtinud piiranguid on tihti vähendatud. NB! Metsamajandusteadlane ei ole reeglina metsateadlane! Ökosüsteemi ei saa ju osta ega müüa ja otsene majanduslik kasu puudub, see toimib vaikselt ja tasuta nagu õhk, on iseenesestmõistetav seni, kuni võib olla hilja.
Keskkonnaministeeriumi ja RMK vastutus on riigiga võrdne
RMK vajab uut juhti ja nõukogu, kes oleksid pädevad ning AUSAD poliitilist olukorda ning statistikat hindama ja võimelised sirge seljaga riigikogule ja valitsusele selgeks tegema, et raiemahte ON VAJALIK VÄHENDADA säästva ning jätkusuutliku metsamajandamise ning keskkonnalkaitse tarvis. Säästvat metsa majandamist (püsimetsandus) soosivaid teadustöid ei rakendata ning statistikaga vassitakse, samuti muudetakse Keskkonnaministeeriumi juhtimisel Metsaseadust järjest raiesõbralikumaks. Seni on RMK Keskkonnaministeeriumi juhtimisel nn "valitsuse survele" vaid kaasa noogutanud ning igati intensiivset raietegevust soosinud. Keskkonnaministeeriumi ning RMK otsustajate ring PEAB SAAMA VAHETATUD, et pöörata riigi kurss säästlikumale teele. Hetkel on pigem nii, et Keskkonnaministeerium, RMK ja valitsus on partnerid intensiivse metsamajanduse kursil. Lugupidamisega, Lea Tammik, Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus