Eesti ei ole tuumapolügoon

Erakond Eestimaa Rohelised,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
1384 allkirja

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Eesti keelesVene keeles (tõlge)

Erakond Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud teevad Riigikogule ja Valitsusele ettepaneku lõpetada tuumaenergia-alase tegevuse rahastamine ja läbiviimine Eestis. Erakond Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud soovivad, et Riigikogu ja Valitsus lõpetaks igasuguse tegevuse tuumajaama rajamiseks Eestis ja kuulutaks Eesti tuumavabaks.

Palume Riigikogul ja Valitsusel anda selge signaal, et energia tootmisel Eestis on prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad.

Seletuskiri

Tuumajaama ehitus Eesti territooriumil on ohuks nii inimeludele kui ka riigi säilumisele.

Tuumajaam on rajatis, mille avarii korral võib tekkida katastroof, mille likvideerimiseks puudub Eesti suurusel riigil võimekus. Katastroof võib tekkida erinevatel põhjustel. Alates valesti projekteerimisest, ehitamisest, tarkvaraga seotud probleemidest, töötajate tegevusvigadest, terroriakti tõttu, sõjalise konflikti olukorras, loodusjõudude tõttu. Kui vaadata, kuidas on toimunud ja jätkub tuumajaamade avariide likvideerimine nii Tšernobõli kui ka Fukushima näitel, siis on suur risk eesti rahva kestmisele, meie looduse säilimisele ja majanduse toimimisele üheselt selge.

Nagu kinnitavad asjatundjad, on 2. ja 3. põlvkondade tuumajaamades suurõnnetuste oht alati olemas. Nn. 3+ põlvkonna reaktorid ei erine põhiolemuselt 3. põlvkonna reaktoritest.

Seega ei sobi Eestisse 3+ põlvkonna tuumaelektrijaam.

4. põlvkonna reaktoreid sisuliselt veel ei ole. Olematule tehnoloogiale ei saa rajada tulevikku.

Jätkuvalt on lahendamata tuumajäätmete ohutu lõppladustamise küsimus. Ladestatud jäätmed jäävad radioaktiivseks tuhandeteks aastateks ja sama kaua tuleb tagada ka nende ohutus.

Tuumakütus ja -tehnoloogia tuleb importida, mis teeks Eesti riigi püsivalt sõltuvaks toorme- ja tehnoloogia tarnijatest. Selle tagajärjel energiajulgeolek halveneks oluliselt ning tekiks suured julgeolekupoliitilised riskid.

Vaadates praegusi arenguid päikese-, tuule- ja vesinikuenergeetikas, näib tuumaenergeetika tulevik sama must kui söe oma.

Euroopa trend on selge: kliimakriisiga toime tulemiseks vajame eelkõige energiasäästu ja ökoloogiliselt ohutut taastuvenergeetika (st tuule- ja päikese- ning vesinikenergeetika) arendamist. Tuumaenergiale ei näe olulist rolli ette enam ka Rahvusvaheline Energiaagentuur.

Tulenevalt eeltoodust tuleb Vabariigi Valitsusel loobuda mõttetust kavast luua tuumaenergia töörühm ja Riigikogul võtta vastu otsus, mis säilitab Eesti tuumavaba seisundi.

Viited

https://www.err.ee/1155834/valitsus-loob-tuumaenergia-tooruhma

https://www.iea.org/reports/global-energy-review-2020/nuclear

https://e360.yale.edu/features/when-it-comes-to-nuclear-power-could-smaller-be-better

https://www.euractiv.com/section/all/short_news/the-never-ending-saga-of-finlands-olkiluoto-nuclear-plant/

https://www.theguardian.com/news/datablog/2011/mar/14/nuclear-power-plant-accidents-list-rank

http://large.stanford.edu/courses/2016/ph241/zerkalov1/docs/mukhopadhyay.pdf

https://eko.org.ee/uudised/eko-avalik-seisukoht-tuumajaama-rajamisega-kaasneksid-markimisvaarsed-riskid

https://roheline.ee/uudised-uudis-2020-11-26-ulevaade-tuumaenergia-riskidest/ http://www.kliimamuutused.ee/uudised/eesti-rohelise-liikumise-ulevaade-tuumaenergeetika-riskidest

  1. Kiri Riigikogule

    PealkiriArvamus kollektiivse pöördumise "Eesti ei ole tuumapolügoon" kohta
    Saatja
    • Fermi Energia - Kalev Kallemets
    • Marti Jeltsov
  2. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

  3. Arutelu Majanduskomisjon-is

    Otsustati korraldada avalik istung.

  4. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Majanduskomisjon-ile.

  5. Algatus jõudis riigikokku

  6. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  7. Algatus kogus 1000 allkirja

  8. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Täpsustada

    "Vaadates praegusi arenguid päikese-, tuule- ja vesinikuenergeetikas" on toodud üldsõnaliselt ja ilma täpsema info ja viideteta. Millised on silmas peetavad täpsemad arengud, iga selle valdkonna kohta: 1. mis võimaldaks Eestis arvestatavas koguses päikeseenergiat ajal kui elektrit enim on vaja (talvel ja öösel) 2. mis kataks elektrivajaduse, mis on tuulevaiksel ajal (võib juhtuda nädala või kauem talvise maksimumkasutuse juures); ja millised on meetmed et vähendada suurte meretuuleparkide ning kaasneva taristu rajamise ja ülalpidamise otsese igapäevase keskkonnamõju. 3. milline vesinikuenergeetika arendus võimaldab Eestile vajalikus koguses ja majanduslikult mõttekas mahus lahendada Eesti päikese ja tuulenergia saadavuse ebakindluse probleeme.

    1. Tuumaenergiale ei ole alternatiivi

      Eesti elektritarbimine on ümmarguselt 1 TW. Kes tahab, võib siit (https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine) täpsemalt vaadata, k.a. 2021. a. prognoosi, aga ütleme ümmarguselt 1 TW. Tuulepargid võtavad meeletult palju ruumi. Keskmiselt suudavad nad toota ruutkilomeetri kohta umbes 10 MW (allikaid palju, üks näiteks siin: https://www.msp-platform.eu/practices/capacity-densities-european-offshore-wind-farms). See tähendab, et Eesti 1 TW võimsusvajaduse rahuldamiseks on tarvis tuulikutega täita 100 000 km2 (Eesti maismaa pindala on 45 000 km2). Lisaks toodavad tuulikud elektrit vaid siis, kui ise tahavad, mitte siis, kui meil on vaja. Päikesepaneelid võtavad 10x vähem ruumi, aga ka see on väga palju. Eestis annab maapinnale jõudev päikesevalgus aastas keskmiselt umbes 100 W/m2 (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia_Eestis), mis tähendab, et 1 TW võimsuse jaoks tuleks päikesepaneelidega katta 10 000 km2 (100% efektiivsusega paneelide korral). Lisaks toodavad paneelid 90% oma aastasest toodangust märtsi ja oktoobri vahel. Talvel, kui tarbimisvajadus on suurim, ei anna päikesepaneelid sisuliselt mingit energiat. Pole mingit põhjust arvata, et päike ja tuul hakkaksid meie energeetikas kunagi mängima olulisemat rolli, kui ütleme umbes 10 %. Vesinikutehnoloogia ei ole mõeldud mitte elektri tootmiseks, vaid salvestamiseks. Põlevkivienergeetika on teatavasti äärmiselt kliimavaenulik. Hüdroenergiapotentsiaali Eestis ei ole, sest meil pole selleks vajalikke kõrguste vahesid ega vooluhulkasid. Biomassi põletamine tähendaks laastavaid lageraieid. Kas keegi teab mõnda muud võimalust? Mina ei tea. Kui me ei taha elektri meeletut kallinemist (põlevikivienergeetikale rakenduvate üha kallinevate CO2-kvootide tõttu), siis pole muud võimalust peale tuumajaama.

      1. Kui ei tea, küsi asjatundjatelt!

        Taastuvenergia võimalikkuses kahtlejad ignoreerivad täielikult Eesti biomassi (eriti põllumajandusjäätmed mis täna mädaneb või põletatakse põlluservas) potentsiaali, millest täna suurem osa kasutamata ja millest üsna suur resursiosa (puiduhakke ja pelletite kujul) läheb sadamate kaudu eksporti. Unustatakse ka asjaolu, et nii päevase tarbimise kõikumisi kui ka tuulikute toodangu kõikumisi nii täna kui tulevikus silutakse juba täna naaberriikide (Norra, Rootsi, Soome, Läti) hüdrojaamadega läbi välisühenduste. Loomulikult koos uute suurte meretuuleparkidega luuakse ühendusi naaberriikidega juurde. Elementaarne, et suurem välisühenduste maht aitab kompenseerida kodumaiste tootmisvõimsuste vajakut. K Kõigilt neilt, kes arvavad, et Eestis ei saa tuule osakaalu elektritootmises märkimisväärselt kasvatada, küsin, aga kuidas Taanis saavad ja kuidas Saksamaal saavad? Ikka sama moodi saab ka Eestis. Lugege Taani ja saksamaa s¨steemioperaatorite aruandeid või kasvõi pressiteateid, kuidas tuuleenergia osakaalu kasvutempo rekordeid lööb. Eesti energeetikaasjatundjad on aastakümneid tõestanud, et Eestis on piisavalt senikasutamata taastuvkütuseid ja -energiaallikaid (biomass, tuul, päike ja geotermaalenergia), millest piisab nii sisemaise energiatarbimise katteks kui ka ekspordiks. Tänaseks on taastuvate energiaallikate kasutamiseks sobilike tehnoloogiate hinnad langenud tasemele, kus nood on konkurentsivõimelised fossiilkütustel baseeruvate energiatehnoloogiatega ja mõnes piirkonnas isegi odavamad. Seda tõestab kasvõi fakt, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 2019.aastal kogu maailmas investeeriti taastuvallikatel energiatootmisse 281 miljardit, fossiilkütustel energiatootmisse 111 miljardit ja tuumaenergiasse vaid 35 miljardit USD. Eesti Taastuvenergia Koja poolt ette pandud kava kohaselt on Eestis juba aastal 2030 võimalik ligi 20 % vajaminevast elektrienergiast toota biomassikütustel koostootmisjaamades, 60% tuulegeneraatoritega mida toetavad12% ulatuses tuuleenergiat salvestavad pumphüdrojaamad, 4% päikesepaneelidega ning ülejäänu biogaasi- ja olemasolevate hüdroelektrijaamadega. Tuumaenergial pole Eesti elektritootmises lähima 30 aasta perspektiivis kohta kolmel lihtsal põhjusel: 3-nda põlvkonna reaktorite ehitamine on liiga kallis võrreldes taastvuvenergial põhinevate elektritootmisvõimsuste rajamisega; tuumajaamad toodavad jäätmeid, mille ohutu käitlemine on liiga kallis ning ehk kõige olulisim argument tuumaenergia kasutamise vastu on asjaolu, et Eestisse tuumajaama rajamisel kahaneb meie riigi energiasõltumatus ja -julgeolek. Sisse tuleb osta nii tehnoloogia, kütus kui ka ehitamise ja opereerimise oskusteave, mille hinda ja kättesaadavust Eesti ise ei kontrolli.

        1. Taastuvenergiast ei piisa

          Biomassi kasutatakse Eestis juba täna, küll mitte niipalju kui võiks. Biometaani potentsiaali Eestis on hinnatud 450 miljoni normaalkuupmeetrini, kütteväärtusel 6 kWh/m3 annaks see aastas 2700 GWh energiat (http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/). Eesti aastane tarve on umbes 8-9 TWh ehk isegi kui me kogu biogaasi potentsiaali maksimaalselt ainult elektritootmiseks ära kasutaks, saaksime kolmandiku-neljandiku vajaminevast energiast. Lisaks on biogaasi mõttekas kasutada transpordis, seega läheks mingi osa biogaasist ka sealtkaudu minema. Seega, biogaas on hea, aga sellest on väga väga vähe. Metsade ahjuajamist võime muidugi jätkata ja seda roheliseks nimetada, aga siis peame valmistuma ka elektrihinna järsuks tõusuks, sest peame põletuspuidu eest hakkama maksma väliskonkurentidega võrdset hinda. Tuuleenergiat saab Eestis toota küll, aga sellele peab olema lisaks mingi stabiliseeriv juhitav energiatootmisviis ja/või salvestusvõimalused. Aga ka siis kujutab tuuleenergia endast ebastabiilset ja kallis energialiiki. Paldiskisse rajatav energiasalv maksab 300-400M€, ja suudab talletada kolmandiku Eesti energiavajadusest 12 tunniks. Nädalase varu loomiseks oleks selliseid salvesid vaja siis 3x14 = 42 tükki, mis maksaks kokku juba mitme tuumajaama hinna, ning sellele LISANDUKS veel tuuleparkide hind. Import läheb õige pea väga kalliks ja keeruliseks, sest fossiilkütustel põhinevaid elektrijaamu suletakse kõigis meid ümbritsevates riikides, ning tuulevaiksel ajal lihtsalt pole läheduses kedagi, kellel üleliigset võimsust müüa oleks. Ideaalses maailmas poleks tuumajaama vaja, aga me ei ela ideaalses vaid reaalses maailmas. Tänu kahele intsidendile (Tšernobõl ja Fukushima) on tuumaenergia maine saanud suure löögi ja tähelepanuta on jäänud asjaolu, et sajad tuumajaamad on maailmas aastakümneid tõrgeteta töötanud ja puhast elektrit tootnud. Aurumasin, lennukid ja autod olid kõik alguses hirmus ohtlikud ja tapsid palju inimesi, aga nendele tehnoloogiatele anti võimalus areneda ning muutuda ohutuks ja igapäevaseks. Anname sama võimaluse ka tuumatehnoloogiale.

          1. Tuumajaam? Aastal 2021? No thank you.

            Ikka päris hämmastav, et sellist petitsiooni üldse vaja on. Samal ajal kui mõned teised riigid vaikselt sulgevad oma tuumajaamasid, arvavad Eestis järsku mõned poliitikud ja erakonnad, et tuumajaam on hoopis hea mõte. Aastal 2021. Kuhu nad siis tuumaprügi pärast laagerduda tahavad? Kas keegi on üldse selle peale mõelnud? (Saksamaal on sellega näiteks juba aastaid probleemid, sest - suur üllatus - keegi tuumaprügi enda piirkondas ei taha.) Naljakas ka, et mõned siin väidavad, et alternatiive ei ole - Itaalia, Austria, Portugal, Taani, Leedu ja Iirimaa näitavad küll, et tuumaenergiat vaja pole - ja saavad väga hästi hakkama. Saksamaa, Belgia, Šveits ja Hispaania on veel teel sinna. Võiks ka arvestata sellega, et Eesti on väike riik vähe inimestega. Selles kontekstis on tuumajaama rajamine veel absuurdsem. Nagu öeldud, me elame 2021. aastal - alternatiive on ikka mitu.

            1. Biomass ja biometaan?

              Palun tuua välja kui suur on puidu ja muu biomassi põletusel tekkiv keskkonna tagajärg: põletamisel tekkiv CO2 ja metaan mis eraldub paratamatult tootmise käigus. Kurb fakt on, et toodetava KWH kohta eraldub nende kütustega veel rohkem saasteaineid kui põlevkiviga, nende kütteväärtus on veelgi madalam. Kuidas on plaanis see prügi kokku koguda ning ladustada need jäägid? Kliimakatastroof kogub tuure just nende põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside tõttu, lahendused kus jätkame põletamist, ja isegi vähemefektiivsete toorainetega on vihma käest räästa alla - täpselt vastupidine mida vaja. Argument, et "biogaas eraldub niikuinii" ei vasta tõele - tööstuslikus mahus biogaasi saamiseks seda toodetakse (fermenteeritakse) spetsiaalselt tehastes. Kui biogaas juba kinni püüda, siis on õige valik see ladustada, seda ei pea ega ka tohi kasvuhoonegaaside näol niigi ülekoormatud atmosfääri paisata. Energiat tohib toota vaid puhastest, kasvuhoonegaaside tekitamise vabade meetoditega. Tuul ja päike on väga head, aga oma iseloomu tõttu saavad meil katta mitte üle 20% vajadusest. Muuks on ainus võimalus meil paraku import mistahes hinnaga - oma suure riskiga ja majandusliku hinnaga. Kas me tahame seda valida oma lastele? Muudel riikidel on omad valikud, nendega võrdlusest on vähe abi - põhjamaadel ja Austrial, isegi Leedul on oma hüdrovõimalused jne. Eesti ainus hüdrovõimalus oleks Narva jõgi, kui seda ei kontrolliks naaberriik. Muid stabiilse tootmise tehnoloogiaid Eestis täna ei ole.

              1. Tuumaenergia on meie ainus valik

                Varsti ei tohi me põlevkivi enam põletada. Metsa ahju ajamine on viimaste aastate valguses massiline "mastimändide" hävitamine, lisaks ka ebaefektiivne puidu kui materjali raikamine. Lisaks sellele läheb puit energiaallikana samasse klassi, mis põlevkivi, ehk selle põletamine keelatakse ka järk järgult ära. Päikest on meil 3 kuud aastas, kuid mida me ülejäänud aasta ja öösiti teeme? Eestis puuduvad ka piisava veehulgaga jõgesid kuhu hüdroelektrijaama rajada, pealegi mis saab nende jõgede elurikkusest? Millised on veel meil energia alternatiivid??? Tegelikult väga polegi, kui tuumaelektrijaam ehitada. 1) Tuumaenergia on palju odavam ja puhtam kui ükskõik milline energia tootmise viis 2) kaudseid ja otseseid hukkunuid on tuumaenergia tõttu kõige vähem https://www.statista.com/statistics/494425/death-rate-worldwide-by-energy-source/ 3) tuumaenergia toob Eestisse uut teadlastebaasi 4) Praeguseks on olemas tuumatehnoloogiaid, mis on palju ohutumad kui aastaid tagasi. 5) Eestis puuduvad looduskatastroofi võimalused (üleujutused, maavärinad) mis võiks hävitada jaama (nagu juhtus Jaapanis) Ma tean, et kõigil on meeles Tsernoboli tuumakatastroof, kuid see tekkis inimese oma rumalusest. Mul on kahju, et selliseid algatusi tehakse, mõistmata suuremat pilti.

                1. Maailmas on 100% taastuvelektriga riike juba mitmeid

                  Euroopas on 100% taastuvelektrile üle läinud Saksamaa kaks liidumaad: Mecklenburg - Vorpommern (elanikke 1 650 000) ja Schleswig-Holstein (2 820 000) ning Alam-Austria (1 612 000) ja Norra (5 140 000). Seega suudavad ka tööstuse mõttes arenenud piirkonnad, kus on rohkem elanikke kui Eestis, taastuvenergiale üle minna ja elada heaolult paremat elu kui Eestis.

                  1. Energia salvestamisest

                    Hüdroenergia on kõige lihtsam salvestatud energia. Kui puhub tuul ja paistab päike, on lüüsid koomal ja vesi slavestub reservuaari. Kui tuult-päikest pole. on lüüsid rohkem lahti ja kasutatkse salvestatud energiat. Sama tehakse Lätis Daugava kolme HEJ-ga. Sealt samm edasi on pump-hüdro salvestus - ülemine ja alumine reservuaar - kui tuult-päikest on üle, pumbatakse alt üles. Kui puudu, lastakse läbi turbiini ülevalt alla. Lähim töötav selline on Leedu Kruonise PHEJ. Edasi on salvestatud energia ka biomass, mida saab koostootmise režiimis põletada perioodidel kui protsessis vabanevale soojusel on väärtus linnade kütteks, mitte nii nagu Narva jaamde puhul, kus vallanduva soojusega köetakse valdavalt Narva veehoidlat. Veel edasi on kiirelt arenemas sünteetilise metaani (CH4) tootmine. Selleks on vaja suurtes kogustes vesinikku, mida saab omakorda elektrolüüsi tulemusel ülejääva tuule ja päikeseelektri abil veest toota. Protsessis vabaneb hapnik. Saadava vesiniku saab muundada Sabatier' protsessis surve ja temperatuuri koostoimel, kasutades näiteks koostootmisjaamades biomassi põletamisel vabanevat CO2-e sünteetiliseks metaaniks, mille saab süstida tavalisse gaasivõrku ja mida saab vajadusel põletada kiiresti reageerivates elektri- või koostootmisjaamades. Metaani, vastupidiselt puhtale vesinikule, oskame juba täna ka pikaajaliselt säilitada nii looduslikes kui kunstlikes hoidlates. Sellised esimesed jaamad töötavad juba mitmeid aastaid näiteks Saksamaal. Samas on ka vesinikukindlaid gaasivõrke arendamas Suurbritannia ja Saksamaa. Minnes väiksemaks, näeme juba täna esimesi koduseid lihtsaid lühiajalise säilitusega vesiniku elektrolüüsereid-kütuseelemente, mis on võimelised rahuldama ühe kuni mõne kodumajapidamise vajaduse. Tavalised on juba kodumajapidamise akusalvestid kodumajapidamistele jt. väiketarbijaile, kellel on näiteks PV-jaamad kasutusel. Nende eesmärk on eelkõige päevase ületootmise nihutamine mõne tunni õhtuse tarbimistipu katmiseks. ... ja erinevaid slavestustehnoloogiaid on veel ja veel. Nii sageduse reguleerimiseks sobivaid ülikiireid kui sesoonset tarbimisnihet võimaldavaid pikaajalisi ja neid tuleb järjest juurde ja salvestatava energiaühiku salvestamise omahind alaneb.

                    1. Eesti tase tuumaenergias on selline ... olematu, betoonisegamismasina tasemel ...

                      Jaapani Fukushima tuumajaamas toimunud plahvatust kommenteerinud majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kiseli sõnul reaktori enda plahvatust karta pole.Fukushima tuumajaama ei saa Kiseli sõnul kuidagi võrrelda Tšernobõliga. "Seal omal ajal reaktor jahutussüsteemi tõrke tõttu lihtsalt plahvatas. Jaapani reaktori puhul juhtub see, et ta lihtsalt sulab all olevasse suurde basseini ja kattub automaatselt betooniga," rääkis Kisel "Aktuaalse kaamera" erisaates. Kaitsesüsteem on Kiseli sõnul loodud nii, et reaktorid neutraliseerivad ise suurema osa radioaktiivsusest, mis materjali jääb. "Mingit suurt plahvatust sealt oodata ei ole, toimub lihtsalt aine sulamine." Kogu probleem tekkis asekantsleri sõnul sellest, et maavärinale järgnenud tsunami viis rivist välja elektrisüsteemid, millele järgnes see, et reaktorite jahutussüsteem ei saanud piisavalt vett. Ülekuumenemisest hakkas reaktor sulama ja plahvatus, mis toimus, oli radioaktiivse auru paiskumine õhku. Nüüd jääb aga õhku küsimus, mis saab ülejäänud kolmest reaktorist. "Me ei tea, kas sellest reaktorist, mis on sulamas, tuleb nii palju energiat või soojust, et see hakkab mõjutama kõrvalasuvate reaktorite tööd. Selguse toovad lähipäevad," kommenteeris ta. https://www.err.ee/374728/kisel-reaktori-enese-plahvatust-ei-tule

                      1. Ei duumajaamale

                        Muidugi ei vaja Eest mingit tuumajaama!