Vastuskiri
Lugupeetud kollektiivse pöördumise esindaja
Riigikogule esitatud pöördumises nõutakse, et inimeste, laste ja kogu keskkonna nimel ütleks
Eesti Vabariik „EI“ GMOde kasvatamisele oma territooriumil.
Riigikogus menetleti pöördumist kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peatükis 18 lõige 2 „Kollektiivsete pöördumiste menetlemise kord“ sätestatuga. Riigikogu juhatuse 2017. aasta 7. novembri otsusega nr 149 edastati kõnealune pöördumine edasiseks menetlemiseks
keskkonnakomisjonile. Keskkonnakomisjon on pöördumist arutanud kahel istungil.
2017. aasta 5. detsembril toimus keskkonnakomisjoni ühisistung maaelukomisjoniga ja sellest
võtsid osa lisaks algatajatele ka Baltic Agro AS, Balti Keskkonnafoorumi, Eesti
Taimekasvatuse Instituudi, Tallinna Tehnikaülikooli, Põllumajandus-Kaubanduskoja,
Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Nimetatud istungil tõdeti, et kuna tänase
seisuga ei ole Keskkonnaministeerium andnud ühtegi GMO kasvatamise luba ning ainuke
Euroopa Liidus kasvatada lubatud mais MON810 ei sobi Eesti kliimas kasvamiseks, siis Eesti
on GMO vaba piirkond. Hetkel on GMOde kasvatamise regulatsioon juhtumipõhine, mis
tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/412 asjakohastest sätetest ja mis
annavad liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist piirata või keelata oma
territooriumil või selle osal, kui liikmesriik leiab, et see on põhjendatud ja vajalik.
Käesoleva aasta 19. märtsi istungil toimunud arutelul toetas keskkonnakomisjon jätkuvalt
põhimõtet, et Eesti oleks ka edaspidi GMOde vaba ja tunnustas GMOde kasvatamise taotluste
menetlemisel teaduspõhist lähenemist ja geenitehnoloogiakomisjoni hinnangutega
arvestamist. Geenitehnoloogiakomisjon aitab vältida GMOde sattumist loodusesse ja
võimalikku negatiivset mõju kohalikele liikidele. Keskkonnakomisjon tõdes, et antud suunaga
koos saab eksisteerida ka maheda Eesti kuvand, kuna üks ei välista teist.
Keskkonnakomisjonis toimunud aruteludest on võimalik saada täpsem ülevaade komisjoni
2017. aasta 5. detsembri protokollist ning 2018. aasta 19. märtsi protokollist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Vakra
Esimees
631 6511, keskkonnakomisjon@riigikogu.ee
keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 148
Juhataja: Rainer Vakra
Protokollija: Andra Ainsaar
Võtsid osa: Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)
Kutsutud: Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke (2. päevakorrapunkti juures), Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm (2. päevakorrapunkti juures), Muhu valla keskkonnaspetsialist Piret Lang (2. päevakorrapunkti juures), Elering AS liinide talituse juhataja Andrus Veeleid (2. päevakorrapunkti juures), Elering AS kommunikatsioonijuht Ain Köster (2. päevakorrapunkti juures), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Jaanus Uiga (2. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp (2. ja 3. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi (3. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Teele Jairus (3. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel (3. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Kadri Tubli (3. päevakorrapunkti juures), Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu (3. päevakorrapunkti juures), Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila (3. päevakorrapunkti juures)
Päevakord:
1. Nädala (19.03.-25.03.2018) töökava kinnitamine
2. Arutelu Väikese väina tammil kulgevate õhuliinide teemal
3. Kollektiivne pöördumine "Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine"
3. Kollektiivne pöördumine "Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine"
Kalle Palling märkis, et pöördumine algatati 25.10.2017 ning võeti Riigikogu menetlusse 08.11.2017. Komisjon on pöördumist varasemalt arutanud 05.12.2017 ühisistungil maaelukomisjoniga. Kalle Palling palus Keskkonnaministeeriumil tutvustada naaberriikide praktikaid GMOde keelustamisel.
Marku Lamp selgitas, et uurides naaberriikide praktikat, siis üldist GMO-de keelustamist ei ole keegi kehtestanud, samas aga nende piiramiseks kasutatakse õigusraamides kõikvõimalikke variante. Näiteks ei anta nõusolekut teatud sorti GMO taimede kasvatamiseks ja riik on öelnud, et teatud sorti GMO-de kasvatamine ei ole lubatud. Nii on teinud näiteks Läti ja analoogselt ka teised Euroopa Liidu (EL) riigid. Keskkonnaministeerium pakub, et jätkata võiks teadmiste põhise lähenemisega ning uute GMO-de turule sisenemist kaalutakse geenitehnoloogiakomisjonis. Lisaks on võimalik riikidel GMO-de loodusesse viimise direktiiv üle võtta, et neid mehhanisme igas riigis täpsemalt kirjeldada. Samas see kohaldub Eestis juba ilma selleta ja seadusandluses midagi ei peaks muutma. Samuti võiks teha muudatusi kooseksisteerimise reeglites, mis tähendaks GMO kasvatamisel näiteks laiemate puhveralade kehtestamist. Sigmar Suu täiendas, et kooseksisteerimise reeglid on juba seaduses sätestatud juhuks, kui keegi saaks loa GMO kasvatamiseks. Nende muutmiseks ei ole keegi ettepanekuid teinud ja analüüsides olukorda ei ole ka Maaeluministeerium leidnud vajadust nende sätete täiendamiseks.
Peeter Ernits küsis, et kui palju on Euroopas rakendatud konkreetsete GMO liikide keelustamist nii üleriiklikult kui ka regionaalselt. Tuuli Levandi vastas, et praegu on teada ainult üks maisisort, mida kasvatatakse 4-5 riigis. Marku Lamp lisas, et Eesti kliimas see maisisort ei kasvaks.
Rainer Vakra tundis huvi, et kui Lätis on moodustatud GMO-vabad tsoonid, siis kuidas saaks seda Eestis rakendada. Tuuli Levandi selgitas, et lätlased alustasid nende tsoonide moodustamist juba 2000. aasta alguses, kui ei olnud veel direktiivigi. Lisaks on Lätis GMOvabade tsoonide moodustamise õigus antud kohalikel omavalitsustel.
Rainer Vakra küsis, et kas tasuks veelkord üle vaadata direktiiv, kuna äkki on sealt midagi Eesti seadusandlusesse üle tuua, kuigi see sisuliselt ei muudaks midagi. Marku Lamp vastas, et see on poliitilise arutelu teema – direktiivi ülevõtmine annaks kindlasti selge sõnumi ka pöördujatele, kuid sisuliselt see midagi ei muudaks.
Meelis Mälberg märkis, et sellisel juhul on tegemist justkui olukorraga, millele viitas ka õiguskantsler: korraldatakse arutelusid ja kohtumisi, kuid sisuliselt ei muudeta midagi. Peeter Ernits arvas, et pöördujaid on ajendanud eelkõige hirm. Rainer Vakra selgitas, et pöördumise menetlemise kord tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Sigmar Suu lisas, et arvatavasti on pöördumise allkirjastanud mõelnud ka riigi kuvandile ja soovitakse üldist keelustamist.
Terje Trei tundis huvi, et kuidas anda ühiskonnale selgem sõnum ja direktiivi arusaadavamalt selgitada. Marku Lamp vastas, et Keskkonnaministeeriumi eesmärk on mitte lasta loodusesse kahjulikke GMO-sid, selle jaoks on loodud hästi toimiv regulatsioon ja seda tuleb ühiskonda paremini kommunikeerida. Seejuures on pigem küsimus, et kuidas edukalt propageerida riigi mahekuvandit, kui on GMO-de kasvatamise võimalus. Sigmar Suu täiendas, et eelkõige tuleb teha paremat teavitustööd, kuid piirduda ei tasuks ainult pöördujate või Eestiga, vaid mõelda ka kuvandile, mida näevad välisriigi kodanikud. Ministeeriumid saavad informatsiooni edastamiseks teha pressiteateid, artikleid, seminare, kuid see ei ole võibolla pöördujate eesmärk. Tuuli Levandi lisas, et pigem on mõned välisriigid ja Eesti teadlased tunnustanud Eesti teaduspõhist lähenemist antud valdkonnas.
Kalle Palling märkis, et pöördujate mure on arusaadav, mis praegu Eesti kontekstis ei olegi nii relevantne, kuid oleme EL-s ja see teema läheb üha enam inimestele korda. Kui arvestada, et teatud piirkondades kasvab rahvaarv väga kiiresti, siis kasvab ka nõudlus erinevatele ressurssidele. Seetõttu tuleb peagi ka tõdeda, et traditsioonilise põllumajandusega ei suudeta toita inimkonda, kuna loodus ei suuda end lõputult taastoota. Seega, kui pikas perspektiivis läheb meile korda, et Eestis oleks GMO-vaba, siis oleks nende keelustamine mõistlik. Samas võib tulevikus meil olla huvi toota suuremast vajadusest tingituna mõnevõrra teistsuguseid toiduaineid ja siis tuleks see võimalus avatuna hoida. Organic Estonia andmetel on Eesti üks väheseid riike, kes ei kasuta metsauuendamiseks GMO-sid ja mineraalväetisi – riigi ning looduse brändimisel on kindlasti oma väärtus. Seejuures on oluline roll just ekspertidel, kel tuleb luua pikem prognoos toidutootmise vajadustest järgmiseks 20 aastaks ja visioon, mis on Eesti toidutööstuse brändi ideoloogia alus. Sigmar Suu lisas, et otsustada tuleb mida ja mis kvaliteediga toota ja millises elukeskkonnas elada tahame. Eesti toit ja selle eksport liigub pidevalt selle suunas, et see oleks pärit puhtast loodusest ja kvaliteetselt väärindatud. Mitmetes valdkondades toodetakse juba praegu rohkem kui siinne tarbimine vajab.
Terje Trei küsis, et kas niisama oma aias GMO-sid kasvatada ei saa. Tuuli Levandi märkis, et kindlasti mitte, selleks on vaja läbida loamenetlus. Terje Trei täiendas küsimust, et kui lihtne oleks selleks luba saada. Tuuli Levandi lisas, et mõni loamenetlus on kestnud juba 15 aastat.
Terje Trei tundis huvi, et kui praegu riigis GMO-d üleüldiselt keelata ja tulevikus selgub, et ikkagi on vajadus neid kasvatama hakata, siis kuidas see protsess poliitiliselt kulgeks. Marku Lamp selgitas, et praegu üleüldist keelamist teha ei saagi. Terje Trei küsis, et mida sellisel juhul siis deklareerida saame. Marku Lamp vastas, et praegu saame deklareerida, et Eesti on GMO kasvatamise vaba, sest faktiliselt see nii ka on.
Sigmar Suu märkis, et kahel järjestikusel aastal on seiratud Eestis kasvatatavaid maisi, rapsi ja soja taimi ning ei ole leitud GMO-sid.
Peeter Ernits selgitas, et kuna direktiivi kohaselt üldist keeldu GMO kasvatamisele riikides kehtestada ei saa, vaid igat GMO liiki analüüsitakse eraldi, siis võiks keskkonnakomisjon või ministeeriumid deklareerida, et Eesti on GMO-vaba, mida me siseriiklikult ka oleme. Seejuures üldist keelustamist direktiivist tulenevalt pöördujatele lubada ei saa.
Rainer Vakra küsis, et mis regulatsiooni järgi juhtuks, kui Eestis avastatakse GMO kultuur. Marku Lamp vastas, et omanikul tuleb GMO-d koheselt hävitada. Sigmar Suu täiendas, et põllukultuurid kuuluvad Põllumajandusameti järelevalve pädevusse, kes kontrollib lubasid, naabrite teavitamist, puhveralade suurust jne. Rikkumiste korral tuleb kultuur ja olemasolev saak hävitada, määratakse trahv ning järgmisel aastal tuleb põllult hävitada ka uuesti tärganud taimed. Täpsemalt on protsess kirjeldatud seaduses.
Peeter Ernits märkis, et ikkagi ei ole välistatud piiriülene GMO-de levik Eestisse kasvõi loomade ning lindudega ja seda on võimatu kontrollida.
Kalle Palling tõi välja, et edaspidisteks sisukamateks aruteludeks tuleks ministeeriumidel üle vaadata pikaajaline maailmarahvastiku prognoos ja sellega kaasnevad võimalikud arengud põllumajanduses. Seejärel saame lõpuks otsustada, kas Eesti jaoks on kasulik end brändida puhta toidu maana. Igasugune üleüldine ei-ütlemine uuringuid tegemata ei ole mõistlik ja ka praegu peaks olema teadmisi tuleviku osas rohkem ning arvestama ülejäänud maailmas toimuvaga.
Sigmar Suu selgitas, et Maaeluministeeriumil on hetkel koostamisel põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mistõttu on just laual küsimused millist Eesti toitu tahame ja kes oleksid sihtgrupid. Kindlasti käsitleb programm ka GMO põllukultuure. Seejuures saab töögruppide tagasisidest tulenevalt öelda, et pigem tahetakse Eestit näha puhta toidu maana.
Kalle Palling tundis huvi, et kui tuleb eelnõu, mille sisuks on näiteks GMO-vaba EL aastani 2035, siis milline saab olema Eesti seisukoha kujundamise protsess. Marku Lamp vastas, et kuna tegemist oleks suure avaliku huviga küsimusega, siis see nõuab laiemat arutelu ja kaasamist. Eesti teadlastest koosnev geenitehnoloogiakomisjon annaks kindlasti sisendi, kuid teema tuleks kindlasti ka avalikkusega läbi rääkida. Samuti on alati aluseks valdkondlikud raamdokumendid.
Meelis Mälberg märkis, et päris õige ei ole öelda, et Eesti toit on GMO-vaba, kuna näiteks loomade söödaks imporditakse GMO sööta ja hiljem sööme seda ise ja ekspordime sama looma liha.
Andres Metsoja küsis, et millal kujundatakse välja Eesti poliitiline suund, kas ja kuidas olla puhas ja mahe riik. Marku Lamp vastas, et head suunda annavad praegu nii Eesti EL poliitika dokumendid ja isegi koalitsioonilepe, et olla GMO-otsustes teadmistepõhine. Selleks on moodustatud ka geenitehnoloogiakomisjon, et vältida GMO-de sattumist loodusesse ja omakorda võimalikku negatiivset mõju kohalikele liikidele. Antud suund on pikaajaline ning sellega saab paralleelselt eksisteerida ka maheda Eesti kuvand, kuna üks ei välista teist. Eda Pärtel kinnitas, et Eesti seadusandlus antud valdkonnas on kooskõlas EL direktiividega.
Otsustati: 3.1 Toetada põhimõtet, et Eesti oleks ka edaspidi GMO-de vaba (konsensus- Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Rainer Vakra) 3.2 Tunnustada GMOde kasvatamise taotluste menetlemisel teaduspõhist lähenemist ja geenitehnoloogiakomisjoni hinnangutega arvestamist (konsensus- Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Rainer Vakra)
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/e5b1b12d-d28c-4775-a48a-e008c9fb518a
Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 133
Juhataja: Rainer Vakra
Kaasjuhataja: Aivar Kokk
Protokollija: Andra Ainsaar
Võtsid osa: Peeter Ernits, Valeri Korb, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)
Maaelukomisjon: Inara Luigas, Arno Sild, Artur Talvik, Heimar Lenk, Martin Repinski, Urmas Kruuse, Ülle Särgava (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi (nõunik), Jaanika Lokk
(konsultant)
Puudusid: Andres Metsoja
Maaelukomisjon: Igor Gräzin, Siret Kotka-Repinski
Kutsutud: Ökoriik Eesti esindaja Kai Künnis-Beres, Eesti Kutseliste Mesinike esindaja Maire Valtin, Eesti Mesinike Liidu esindaja Rea Raus, Baltic Agro AS arendusdirektor Margus Ameerikas, Balti Keskkonnafoorumi juhatuse liige ja keskkonnaekspert Kai Klein, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel, Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna keemia- ja biotehnoloogia instituudi professor Erkki Truve, Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Tuuli Levandi
Päevakord:
1. Kollektiivse pöördumise „Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine“ arutelu,
ühisistung maaelukomisjoniga
1. Kollektiivse pöördumise „Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine“ arutelu, ühisistung maaelukomisjoniga
Rainer Vakra märkis, et kollektiivsele pöördumisele „Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine“ on alla kirjutanud 1856 kodanikku.
Rea Raus tõi ettekandes (protokolli lisa 1) välja GMO-de (geenmuundatud organism) kasvatamise sotsiaalmajanduslikud, keskkonna ja inimese tervise aspektid. Tema sõnul on Eesti otsustanud hoida kuvandit mahemaana, kuid see on põhimõttelises vastuolus GMO-sid soosiva hoiakuga. Samuti kalduvad tarbijate eelistused GMO-vabade toodete kasuks ning ka Maaeluministeeriumi tõendusel puudub Eestis huvi GMO kasvatuse vastu. Seega ei tohiks olla takistusi keelustada Eestis GMO-de kasvatamine. Maire Valtin jätkas ettekandega selgitades mesinike seisukohti ja GMO-de mõju tolmeldajatele. Kai Künnis-Beres lisas ettekandele, et GMO-dega kaasneb pestitsiidide suurem kasutus ehk kasvab keskkonnareostus. Samuti saavad GMO-dest kasu vaid väike grupp inimesi ning suur osa eestlastest on GMO-de vastased.
Mati Koppel andis ettekandes (protokolli lisa 2) ülevaate geneetilisest muundamisest, GMOde kasutamisest maailmas ning sellega kaasneda võivatest ohtudest. Ettekandja märkis, et üleliigsete regulatsioonide tõttu on GM-taimede turule toomine väga kallis ning seetõttu kättesaadav vaid suurfirmadele. Praegu on Euroopas lubatud kasvatada vaid ühte maisi MON810, kuid see ei sobi Eesti kliimatingimustes kasvatamiseks. Vaatamata vähestele turule jõudnud GMO-dele, on ühiskonna seisukohad äärmuslikud – vastased ei arvesta GMO-de häid külgi ja pooldajad omistavad GMO-dele liialt positiivseid omadusi. Seega on GMO probleemid mitmekesised ja keerulised, mis vajavad tasakaalustatud lähenemist. Arvestada tuleb iga GMO kindlate omadustega ning alles seejuures seisukoht võtta, kuna sobivas looduskeskkonnas ja majandusruumis võib GMO ka kasulikuks osutuda.
Marku Lamp tutvustas ettekandes (protokolli lisa 3) GMO-de alast seadusandlust. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on loodud geenitehnoloogiakomisjon, millel on eelkõige nõuandev funktsioon. Eestis ei ole antud ühtegi GMO põldkatsete luba ja Maaeluministeeriumi seiretulemused näitavad, et Eesti on GMO vaba piirkond.
Sigmar Suu selgitas ettekandes (protokolli lisa 4) GM ja tavapõllukultuuride kooseksisteerimist. Käitlemise nõuded tagavad, et GM põllukultuuri sisaldus mitte GM põllukultuuris ei ületaks 0,9% ning selle täitmist kontrollib Põllumajandusamet. Kahel eelneval aastal toimunud analüüsist selgus, et võimalikku GMO-de saastet Eestis ei ole.
Rainer Vakra küsis, et kas ja kuidas 19 Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki on keelustanud GMOde kasvatamise. Marku Lamp vastas, et antud riigid on keelustanud konkreetsed GM maisi sordid ning tegemist ei ole täieliku GMO-de keeluga. Rea Raus lisas, et petitsioon ei taotle laboris geeniuuringute keelustamist.
Meelis Mälberg tundis huvi, et mis on esitatud pöördumise lõplik eesmärk: kas keelustada konkreetne maisi sort või üldiselt GMO-de kasvatamine Eestis. Rea Raus selgitas, et petitsiooni algatajate eesmärk on hoida keskkonda ja inimeste tervist. Pöördumine keskendub vaid Eestis GMO-de kasvatamisele. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb arvestada, et GMO arendustöid tehakse pidevalt ning seetõttu ei ole otstarbekas igat sorti eraldi keelustada, vaid Eesti ei tohiks lubada üldiselt GMO-de kasvatamist. Oluliseks argumendiks on Eesti võetud suund mahemajandusele ja keskkonnasäästlikumale toidutootmisele.
Urmas Kruuse küsis, et mis on Maaeluministeeriumi arvamus keelustamisest, arvestades toodud sotsiaalmajanduslikke aspekte. Sigmar Suu vastas, et antud küsimuses lähtutakse teaduspõhisusest. Seega keelustada sort, mis Eestis nagunii ei kasva, ei ole ratsionaalne. Samas on EL direktiivi alusel võimalik GMO kasvatamist keelata ka keskkonna, põllumajanduse või sotsiaalmajanduslikke aspekte arvestades.
Artur Talvik märkis, et oluline on riiklikult otsustada, kas Eesti suund on intensiivne- või mahepõllumajandus. Kindlasti ei tohiks lubada GMO-dega kaasnevat keskkonnareostuse ja pestitsiidide kasutamise suurenemist, kuid samuti ei ole päris õige keelata GMO-dega tehtavat teadustööd. Komisjoni liige tundis huvi, et milliseid GMO uuringuid tehakse Tallinna Tehnikaülikooli laborites. Erkki Truve selgitas, et Tallinna Tehnikaülikooli laborites uuritakse GMO-sid, kuid kahjuks ei ole Eesti uurimisrühmadel lepinguid suurfirmadega tänu millele ei ole ka piisavalt teadusraha antud valdkonna jaoks. Lisaks GMO-d pigem vähendavad pestitsiidide kasutamist ning taimekaitsevahendeid kasutatakse ka tavapõllumajanduses.
Seejuures ei saa olla omaette eesmärk pestitsiidide kasutamise vähendamine, vaid pigem keskkonnasõbralikema kaitsevahendite toomine põldudele. Samuti on pöördumises väidetud, et GMO uuringud on alles algusjärgus ning ohutust ei ole absoluutse kindlusega tõestatud, kuid tegelikult algasid selle valdkonna mõjuanalüüsid juba 1974. aastal ja absoluutse kindlusega ei tõestata enam midagi pärast relatiivsusteooria sõnastamist. Kõige olulisem on mitte keelustada tehnoloogiaid, vaid kontrollida või keelustada nende produkte või lahendusi.
Margus Ameerikas selgitas, et täna on GMO-de kasutamine Euroopas ja mujal maailmas väga erinev, näiteks on USA maisitoodang 20 aastaga kahekordistunud tänu GMO-de kasvatamisega ning seda kasutatakse ka etanooli tootmisel. GM on üks sordiaretuse võimalusi ning selle keelamisel arendatakse uusi tehnoloogiaid. Eesti põldudel kasvatatakse ka herbitsiide taluvaid sorte, mis ei ole aretatud geenimuundamisega.
Rea Raus märkis, et pöördumise argumendid põhinevad teadusuuringutel, mis on kõigile kättesaadavad. Samuti on teaduspõhine fakt, et ristamine ja geenitehnoloogia on kaks erinevat asja. Petitsiooniga ei soovita keelustada tehnoloogiaid, vaid GM põllukultuuride kasvatamist.
Kai Künnis-Beres pakkus, et Eesti suund võiks olla nuti-ökoriik. Kindlasti on riigi eesmärgiks jätkusuutlikkus ja püsimajäämine, kuid inimestele tuleb tagada võimalus saada ka kodumaist mahetoodangut. Lisaks on teadusrahad niivõrd väikesed, et mitmed teadusuuringud ei ole enam seetõttu objektiivsed.
Aivar Kokk leidis, et petitsioonis on kaheti mõistetavaid väiteid ning see annab aluse vastakate arvamuste tekkeks.
Rainer Vakra tundis huvi, et kas EL õigusaktidest tulenevalt on võimalik ette keelustada GMO-sid. Marku Lamp vastas, et praegune regulatsioon EL-s on juhtumipõhine, kuid täielikult on keelanud näiteks Austria ja Ungari. Seejuures on uue GMO turule toojal võimalus keeldu vaidlustada. Sigmar Suu täiendas, et Läti ja Leedu on otsustanud olla GMO vabad.
Rainer Vakra küsis, et mis põhjendustel ei ole Eesti Läti ja Leeduga sarnast otsust teinud. Marku Lamp selgitas, et aluseks on olnud teaduspõhine lähenemine ning lähtutud on geenitehnoloogiakomisjoni arvamusest, mil iga sordi turule toomist eraldi analüüsitakse.
Erkki Truve märkis, et EL on Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) kohtus kaotanud, kuna GMO taotluste menetlemine on liiga aeglane.
Olav Kreen selgitas, et antud küsimuses on keeruline seisukohta võtta, kuna tegemist on väga vastuolulise teemaga ja arvamused on äärmuslikud. Teaduspõhisus peaks olema kindlasti riiklike otsuste tegemise alus, kuid arvestada tuleks ka ühistegevuste aluspõhimõtetega. Põllumeestel on printsiip: tee teistele head ja kui see ei ole võimalik, siis ära tee teistele halba. Samast põhimõttest tuleks lähtuda ka GMO lubamisel, et tagatud oleks kõigi ohutus ja kellelegi ei tehtaks halba.
Inara Luigas märkis, et isegi kui Eesti otsustab olla GMO vaba riik, siis kaalukatel põhjustel saab seda alati muuta.
Rea Raus tuletas meelde, et riik on vastu võtnud otsuse võtta suund mahepõllumajandusele ja puhtale keskkonnale ning seetõttu tuleb teatud otsused vastu võtta.
Peeter Ernits selgitas, et esitatud petitsioon näitab inimeste muret keskkonna pärast ning sellega ei taotleta tehnoloogia keelustamist. Riik teeb otsuse küll teaduspõhiselt, kuid Läti ja Leedu näitel tuleks arvestada ka muude aspektidega
Aivar Kokk märkis, et ohtlikke GM kultuure ei tohiks lubada ka edaspidi Eestis kasvatada, kuid samas ei tohiks keelata GMO potentsiaali kasutamist teadustöös. Täppisaretus ehk geneetiline modifitseerimine võimaldab kiiret sordiaretust.
Komisjonide esimehed tänasid petitsiooni esitajaid olulisele teemale tähelepanu juhtimast ning kinnitasid antud probleemi menetlemise jätkamist Riigikogus.
Otsustati:
1.1 Võtta teadmiseks. (konsensus- Rainer Vakra, Peeter Ernits, Valeri Korb, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Aivar Kokk, Inara Luigas, Arno Sild, , Artur Talvik, Heimar Lenk, Martin Repinski, Urmas Kruuse)
1.2 Jätkata arutelu. (konsensus- Rainer Vakra, Peeter Ernits, Valeri Korb, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Aivar Kokk, Inara Luigas, Arno Sild, , Artur Talvik, Heimar Lenk,
Martin Repinski, Urmas Kruuse)
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/0c8d4e4d-7f52-488c-9023-56c47bf31ac0
Soovin rahaliselt toetada, kui ei saa summat sisse kirjutada. Midagi jääb küll vaevalt, mitteselgelt !
Soovin rahaliselt toetada, kui ei saa summat sisse kirjutada. Midagi jääb küll vaevalt, mitteselgelt !
Tere! Palun andke tõrkest teada läbi tagasiside akna (klikkige küsimärgil lehe all paremas nurgas). Heade soovidega