We turn to You with concerns about the rapid growth of large carnivores, especially wolves and brown bears, in Estonia.
Data from recent years show that the abundance of wolves has increased to 350-400 individuals, and the population of brown bears reaches about 1000 individuals. Although the protection of large carnivores is important, the increase in their numbers has led to a number of problems, including increased attacks on livestock and wild animals, which in turn negatively affects agriculture and forestry.
Justifications for increasing the volume of hunting: 1. Population balancing: Keeping the abundance of large carnivores under control helps maintain ecological balance and reduce interpersonal conflicts. 2. Harm reduction: Attacks on livestock by large carnivores have increased, causing significant economic losses to farmers. 3. Ensuring public health and safety: The increase in the number of large carnivores may increase the risk to human security, especially in rural areas.
Scientific data and opinions of experts: • Data from the Environment Agency show that the number of large carnivores has been steadily increasing in recent years. • Ecologists and biologists have recommended increasing hunting volumes to keep populations under control and reduce conflicts between humans and large carnivores. • The Environment Agency forecasts up to 47 wolf litters in the game monitoring report for this season (the goal set in the management plan is to preserve 15–25 litters in Estonia) and proposes to review the wolf's conservation status. • Wolves attack sheep already during the day time and invade the barns, because there are few cloven-hoofed animals in the forests. • The Estonian Hunters' Society expects the state to take bolder and more decisive action in controlling the number of wolves.
Our proposal is to increase the hunting capacity of large carnivores to ensure the safety of people and their pets, and to reduce the negative effects on agriculture and forestry. At the same time, the sustainability of the large carnivore population remains ensured. To achieve this, we ask that the Environmental Board and the Estonian Hunters' Society would be given more rights to quickly control the abundance of large carnivores.
algatuse eesmärk
Algatus on loodud selleks, et anda võimalus oma hääl nähtavaks teha neil inimestel, kes puutuvad kokku suurkiskjatega oma igapäeva elus ja teavad, mis on tegelik olukord Eestis praegu.
Karude ja huntide kujunev ohtlikkus.
Metsad on hävitatud, loomad on hädas oma eluga, ei jätku toitu, hulguvad juba linnades, karud hävitavad mesitarusid ja hundid murravad lambaid ja koeri.Kui nende arvukust ei piirata on varsti inimese enesegi elu ohus oma lemmikloomaga.Ei julge varsti õuegi minna, sest näljane ja hirmutatud loom võib rünnata samuti ka inimest, et ellu jääda.
algatus on hea
Algatus on viisakas ja sobib nii kohtule saatmiseks kui ka mujale ... mina isiklikult oleks teinud vähe radikaalsema ja nõudnud selle suurkiskjate pädevuse ülevaatamist kuni selle ühingu sund lõpetamiseni...
veel pöördumisest ja lahendustest
Kui asi lahendust ei leia on vaja panna kaitse ühingule kohustus ,et iga loomaründe puhul kus tegemist suurkirkjag rünnakuga lasub kohustus sellel ühingul surnud ja poolelusate loomade likvideerimiseks vastuvaidlematus korras oma jõududega, tuleb kehtestada looma-inimese kahju ühiku määr looma liigiti veis lammas kits mesitaru koer, inim liigiti laps teismeline tööealine ja pensionär. Lisaks tuleb leida ka loomaomanikule ja perekonnale väärikas psüholoogilise trauma kompensatsioon mis makstakse välja looma omanikule või lähedasele inimesele ilma lisa taotluste esitamiseta.
Tegelegem põhjustega!
Kuhu see hunt siis minema peaks või mida tegema, kui metsad maha raiutakse? Minu arvates alustatakse valest otsast - hääli peaks koguma Eesti metsa kaitseks, aga mitte metsadest välja aetud ulukite hävitamiseks.
RE: Tegelegem põhjustega!
Kahjuks on see asjast mitte midagi teadvate inimeste levitatut narratiiv, et raiete tõttu pole metsloomadel kuskil elada. Nii hundi saakloomadele kui hundile endale sobib noor mets ja võsa palju paremini kui vana mets, st hetkel on neile just soodsad tingimused. Mõelge näiteks rahvapärasele nimele "võsavillem" jne. Üldsegi soovitan kriitiliselt mõelda kui lugeda isehakanud "ekspertide" sotsiaalmeedia postitusi.
+1
Klemens-Augustinus Kasemaale
Kui folkloorist ja etnolingvistikast rääkida, on metsakutsu hundile täpselt sama hea sünonüüm kui võsavillem. 🙂 Teie jutu muud loogikat jälgides jõuab sama tulemuseni, mida mina alguses kirjutasin - oluline on kaitsta Eesti metsa. Teie loogika järgi siis selleks, et kiskjate elu ebamugavam oleks ja nad nii hästi ei sigiks. 🙂
Sellisele järeldusele võib jõuda ainult siis, kui ei saa loetud tekstist aru. Hundil on Eestis piisavalt metsa, olgu see noor või vana ja metsa majandamine küll ei ole argument, miks hunti niivõrd palju rohkem näha on. Klaariks kohe ka teise väga levinud narratiivi ära, mis puudutab looduse isereguleerimist - inimene on teinud hundi elu palju kergemaks ja seega peab tegelema ka reguleerimiseks. Võtame kasvõi nt marutaudi likvideerimise vaktsineerimise läbi - üks looduslik regulaator on kaotatud. Või tahavad "looduskaitsjad" äkki marutaudi tagasi?
Kuuno Ahlberg
Siin tuleb arvestada ka sellega, et kui näiteke hundi arvukus on suurenenud üle talutava piiri siis selle tagasi viimine ei olegi nii lihtne, kui esimese hooga tundub. Hunt on üks raskemini tabatavaid kiskjaid üldse. Kui puudub riiklik süsteem jahimeeste motiveerimiseks võib see ühel hetkel osutuda üle jõu käivaks ülesandeks, egas siis ilma asjata ei makstud vene ajal toetusi hundijahibrigaadile. Hunt oli siis lindprii ja ometi kujunes nuhtluseks? Kogu selles rohe-lillas soustis bürokraatiamasin vaevalt, et lubab kasutada mürke või teisi valikuta toimet omavaid tabamisviise. Ja kui palju on üldse veel alles neid jahimehi, kes oskavad korraldada lipujahti või leida üles hundipeaskondi?
Klemens-Augustinus Kasemaale
Rumalale jutule nagu Teie "võsavillemi" näide saabki ainult nii vastata nagu vastasin.