Pöördumine suurkiskjate arvukuse kontrolli alla saamiseks,

  • Kristi Kauponen
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
5282 allkirja

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatus on Riigikogus. Vaata menetlust.

Eesti keelesInglise keeles (tõlge)

Meie pöördume Teie poole murega seoses suurkiskjate, eriti huntide ja pruunkarude, arvukuse kiire kasvuga Eestis.

Viimaste aastate andmed näitavad, et huntide arvukus on tõusnud 350–400 isendini ja pruunkarude populatsioon ulatub umbes 1000 isendini. Kuigi suurkiskjate kaitse on oluline, on nende arvukuse kasv toonud kaasa mitmeid probleeme, sealhulgas suurenenud rünnakud kariloomadele ja metsloomadele, mis omakorda mõjutab negatiivselt põllumajandust ja metsandust.

Põhjendused küttimismahu tõstmiseks: 1. Populatsiooni tasakaalustamine: Suurkiskjate arvukuse kontrolli all hoidmine aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu ja vähendada inimsuhete konflikte. 2. Kahjude vähendamine: Suurkiskjate rünnakud kariloomadele on suurenenud, põhjustades märkimisväärseid majanduslikke kahjusid põllumajandustootjatele. 3. Rahvatervise ja ohutuse tagamine: Suurkiskjate arvukuse kasv võib suurendada ohtu inimeste turvalisusele, eriti maapiirkondades. Inimeste lemmikloomadele on juba hundid teinud palju kahju.

Teaduslikud andmed ja ekspertide arvamused: • Keskkonnaagentuuri andmed näitavad, et suurkiskjate arvukus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. • Ökoloogid ja bioloogid on soovitanud suurendada küttimismahte, et hoida populatsioonid kontrolli all ja vähendada konflikte inimeste ja suurkiskjate vahel. • Keskkonnaagentuur prognoosib ulukiseirearuandes selleks hooajaks kuni 47 hundipesakonda (ohjamiskavas seatud eesmärk säilitada Eestis 15–25 pesakonda) ja teeb ettepaneku hundi kaitsestaatus üle vaadata. • Hundid murravad lambaid juba päise päeva ajal ja tungivad lautadesse, sest metsades on sõralisi vähe. • Eesti Jahimeeste Selts ootab riigilt julgemat ja otsustavamat tegevust huntide arvukuse ohjamisel.

Meie ettepanek on suurendada suurkiskjate küttimismahtu, et tagada inimeste ja nende lemmikloomade turvalisus, ning vähendada negatiivseid mõjusid põllumajandusele ja metsandusele. Samas jääb tagatuks suurkiskjate populatsiooni jätkusuutlikkus. Selle saavutamiseks palume anda Keskkonnaametile ja Eesti Jahimeeste Seltsile rohkem õiguseid suurkiskjate arvukuse KIIRELT kontrolli alla saamiseks .

Menetlusinfo

  1. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Keskkonnakomisjonile.

  2. Algatus jõudis Riigikokku

  3. Algatus saadeti Riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  4. Algatus kogus 1000 allkirja

  5. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. algatuse eesmärk

    Algatus on loodud selleks, et anda võimalus oma hääl nähtavaks teha neil inimestel, kes puutuvad kokku suurkiskjatega oma igapäeva elus ja teavad, mis on tegelik olukord Eestis praegu.

    1. Karude ja huntide kujunev ohtlikkus.

      Metsad on hävitatud, loomad on hädas oma eluga, ei jätku toitu, hulguvad juba linnades, karud hävitavad mesitarusid ja hundid murravad lambaid ja koeri.Kui nende arvukust ei piirata on varsti inimese enesegi elu ohus oma lemmikloomaga.Ei julge varsti õuegi minna, sest näljane ja hirmutatud loom võib rünnata samuti ka inimest, et ellu jääda.

      1. algatus on hea

        Algatus on viisakas ja sobib nii kohtule saatmiseks kui ka mujale ... mina isiklikult oleks teinud vähe radikaalsema ja nõudnud selle suurkiskjate pädevuse ülevaatamist kuni selle ühingu sund lõpetamiseni...

        1. veel pöördumisest ja lahendustest

          Kui asi lahendust ei leia on vaja panna kaitse ühingule kohustus ,et iga loomaründe puhul kus tegemist suurkirkjag rünnakuga lasub kohustus sellel ühingul surnud ja poolelusate loomade likvideerimiseks vastuvaidlematus korras oma jõududega, tuleb kehtestada looma-inimese kahju ühiku määr looma liigiti veis lammas kits mesitaru koer, inim liigiti laps teismeline tööealine ja pensionär. Lisaks tuleb leida ka loomaomanikule ja perekonnale väärikas psüholoogilise trauma kompensatsioon mis makstakse välja looma omanikule või lähedasele inimesele ilma lisa taotluste esitamiseta.

          1. Tegelegem põhjustega!

            Kuhu see hunt siis minema peaks või mida tegema, kui metsad maha raiutakse? Minu arvates alustatakse valest otsast - hääli peaks koguma Eesti metsa kaitseks, aga mitte metsadest välja aetud ulukite hävitamiseks.

            1. RE: Tegelegem põhjustega!

              Kahjuks on see asjast mitte midagi teadvate inimeste levitatut narratiiv, et raiete tõttu pole metsloomadel kuskil elada. Nii hundi saakloomadele kui hundile endale sobib noor mets ja võsa palju paremini kui vana mets, st hetkel on neile just soodsad tingimused. Mõelge näiteks rahvapärasele nimele "võsavillem" jne. Üldsegi soovitan kriitiliselt mõelda kui lugeda isehakanud "ekspertide" sotsiaalmeedia postitusi.

              1. +1

            2. Klemens-Augustinus Kasemaale

              Kui folkloorist ja etnolingvistikast rääkida, on metsakutsu hundile täpselt sama hea sünonüüm kui võsavillem. 🙂 Teie jutu muud loogikat jälgides jõuab sama tulemuseni, mida mina alguses kirjutasin - oluline on kaitsta Eesti metsa. Teie loogika järgi siis selleks, et kiskjate elu ebamugavam oleks ja nad nii hästi ei sigiks. 🙂

              1. Sellisele järeldusele võib jõuda ainult siis, kui ei saa loetud tekstist aru. Hundil on Eestis piisavalt metsa, olgu see noor või vana ja metsa majandamine küll ei ole argument, miks hunti niivõrd palju rohkem näha on. Klaariks kohe ka teise väga levinud narratiivi ära, mis puudutab looduse isereguleerimist - inimene on teinud hundi elu palju kergemaks ja seega peab tegelema ka reguleerimiseks. Võtame kasvõi nt marutaudi likvideerimise vaktsineerimise läbi - üks looduslik regulaator on kaotatud. Või tahavad "looduskaitsjad" äkki marutaudi tagasi?

            3. Kuuno Ahlberg

              Siin tuleb arvestada ka sellega, et kui näiteke hundi arvukus on suurenenud üle talutava piiri siis selle tagasi viimine ei olegi nii lihtne, kui esimese hooga tundub. Hunt on üks raskemini tabatavaid kiskjaid üldse. Kui puudub riiklik süsteem jahimeeste motiveerimiseks võib see ühel hetkel osutuda üle jõu käivaks ülesandeks, egas siis ilma asjata ei makstud vene ajal toetusi hundijahibrigaadile. Hunt oli siis lindprii ja ometi kujunes nuhtluseks? Kogu selles rohe-lillas soustis bürokraatiamasin vaevalt, et lubab kasutada mürke või teisi valikuta toimet omavaid tabamisviise. Ja kui palju on üldse veel alles neid jahimehi, kes oskavad korraldada lipujahti või leida üles hundipeaskondi?

              1. Klemens-Augustinus Kasemaale

                Rumalale jutule nagu Teie "võsavillemi" näide saabki ainult nii vastata nagu vastasin.

                Olen lugenud läbi algatuse "Pöördumine suurkiskjate arvukuse kontrolli alla saamiseks," ja avaldan toetust oma allkirjaga.
                NimiIsikukoodAllkiri