Objective:
The purpose of this initiative is to highlight the global problem of food waste and foster legislative changes in Estonia to counteract this issue. We are advocating for the Estonian Parliament to introduce a food waste reduction law tailored to our country's specific circumstances, inspired by successful examples like the French and Italian food waste reduction laws.
Justification of the initiative:
According to the World Food Organisation, approximately one-third of food produced for human consumption gets lost or wasted every year. This amounts to an estimated global wastage of around 1.3 billion tonnes of food. Food waste not only contributes to massive economic losses but also leads to serious environmental issues, such as increased greenhouse gas emissions and wastage of resources.
In Estonia, it's estimated that over 84,000 tonnes of food waste is generated annually. Given the size of our country and population, this is a substantial quantity. The issue of food waste transcends environmental concerns, affecting social and economic sectors as well. Legislative amendments could help decrease food waste, streamline food distribution, and combat hunger within our society.
Proposed Solution:
- Enact a waste ban for supermarkets: Large supermarkets should be mandated to donate unsold yet consumable food to charities or use it as animal feed, rather than disposing of it. A similar law in France has been successful in increasing food donations, and reducing both food waste and hunger.
- Implement educational programmes: Schools should be required to educate students about food waste to cultivate a culture of sustainable consumption. This should include theoretical teaching and practical activities such as composting and food recycling.
- Penalties and incentives: Non-compliant supermarkets should face penalties, and incentives should be offered for reducing food waste. For instance, Italy has introduced a law that offers tax incentives to food donors, resulting in a significant increase in food donations.
- Develop food waste sorting and composting systems: In Estonia, systems for sorting and composting food waste should be established and promoted, targeting homes, restaurants, and other catering companies. This will not only help reduce food waste, but also enhance soil fertility and decrease greenhouse gas emissions.
Implementing these proposals will address one of the most pressing societal problems concerning food waste. They will mitigate environmental impacts, improve the efficiency of food distribution, alleviate hunger, and promote sustainable and informed consumption.
Your support for this initiative is crucial. Join the public debate, back legislative amendments, and contribute to the reduction of food waste in Estonia. Together, we can make bigger changes and build a more sustainable future for our nation.
Petitioners:
Ismail Mirzojev
Valentina Bortnovski
Aleksandr Iro
Katariina Rüütel
Mark Jefimov
Elisabeth Viirsalu
Georg Villenberg
Milana Marmazinskaja
MTÜ Keskerakonna noortekogu
Õige
Õige
Aitäh, toetuse eest.
Lõpp toidu hävitamisele
Toit on valmistatud selleks, et seda süüa, aga mitte prügikasti viskamiseks.
Oleme sama meelt, Hillar.
Väga nõus! Heategevusorganisatsioonide vahendus (kokku kogumine, sorteerimine, jaotamine jms +kulud) võtab kõvasti aega ja selliselt kogutud toitu saaks jagada alles järgmisel päeval või ülejärgmisel, siis igal juhul on kõige kiirem ja optimaalsem lahendus õigel kuupäeval müümata jäänud toiduainetele järgmine: 2 tundi enne tööpäeva lõppu hakkavad töötajad sellist kjaupa alla hindama, millel õhtuks lõpeb säilitustähtaeg või "parim enne". Praegu tehakse seda alles järgmisel päeval, mis tähendab, et kasumi saamise huvides hoiavad müüjad tähtaja ületanud kaupu ka järgmisel päeval veel müügis, kuni need jõutakse kõrvaldada ja alla hinnata. Nii ilmuvad allahinnatute hulka tooted, millel juba näiteks 2 päeva tagasi lõppes täishinnaga müügi võimalus. Teiseks on soovitus, et kuna tegelikult nagunii ei ole lubatud müüa müügitähtaja ületanud kaupu, siis tuleks neile hinnaalandust teha mitte30%(Grossi), vaid 50% - 80%. Nii on ka mujal riikides kombeks. See kiirendaks käivet, inimesed oleksid motiveeritumad kasutama allahinnatud tooteid, mida kohe samal päeval saaks ära kasutada. Igal juhul hoiaksid kõik kokku aega ja kauplused raha, sest tasuta andmine asenduks nende kaupade eest raha saamisega (äraviskamise asemel, mille eest peaks veel vedu tellima).
Suurte arvude lummus
Ei ole mõtet lasta end petta suurtest arvudest. Kui jagame toidujäätmete koguhulga elanike arvuga, saame tulemuskes 180 g päevas inimese kohta. Kui nüüd maha võtta veel tavaliselt mittesöödavad toidujäätmed, nagu kartuli-, banaani - ja apelsini koored, kõvaks kuivanud leivakannikad, kondid, kõhuääred, munakoored jne, siis jääb järgi nii väike kogus nö päästetavat toitu, et igasugune katse seda koguda ja toiduna kasutada võib osututda lihtsalt mõttetuks. Eestis on toidu raiskamisega kõik korras, seda ei esine.
On tõsi, et igapäevaselt ühe inimese poolt tekitatud toidujäätmete kogus võib tunduda ebaoluline, kuid on oluline meeles pidada, et need numbrid liituvad kiiresti, kui mõtleme tervele populatsioonile. Näiteks Eesti elanike arvuga (eeldades umbes 1,3 miljonit inimest), on 180 g päevas inimese kohta umbes 234 tonni toidujäätmeid päevas. See on tohutu kogus, mis koguneb aasta jooksul. Teiseks, kuigi on tõsi, et teatud toidujäätmed, nagu kartuli-, banaani- ja apelsinikoored, kõvaks kuivanud leivakannikad, kondid, kõhuääred, munakoored jne, ei pruugi olla otse söödavad, on need siiski olulised komposti valmistamisel, mis aitab rikastada mulda ja vähendada sõltuvust kunstlikest väetistest. See on veel üks viis, kuidas toidujäätmeid saab kasutada selle asemel, et neid prügilatesse viia. Kolmandaks, kuigi mittesöödavate toidujäätmete kogus võib olla märkimisväärne, on ikka veel suur hulk toidujäätmeid, mida saab uuesti kasutada või mida oleks saanud vältida. Need hõlmavad toitu, mida inimesed ostavad ja lõpuks ära viskavad, toitu, mida restoranid ja toidupoed ei müü ja lõpuks prügikasti viskavad, ning toiduainete töötlemisel tekkivaid jäätmeid.