EESTIS TOIDUJÄÄTMETE VÄHENDAMISE SEADUSE VASTUVÕTMINE

MTÜ KESKERAKONNA NOORTEKOGU, Ismail Mirzojev,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
416 allkirja
ALLKIRJASTA

584 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Eesti keeles (allkirjastamisel)Vene keeles (tõlge)Inglise keeles (tõlge)

Eesmärk:

Käesoleva algatuse eesmärk on juhtida tähelepanu ülemaailmsele toidujäätmete probleemile ja edendada Eestis seadusandlikke muudatusi, mis aitaksid vähendada toidujäätmete hulka. Tahame julgustada Riigikogu kehtestama toidujäätmete vähendamise seadust, mis on kohandatud Eesti konteksti, võttes eeskujuks juba edukalt toimivaid välismaa mudeleid, nagu Prantsusmaa ja Itaalia toidujäätmete vähendamise seadused.

Algatuse põhjendus:

Maailma Toiduorganisatsiooni andmetel läheb igal aastal umbes kolmandik inimtoiduks toodetud toidust kaduma või raisku. See tähendab ülemaailmselt ca. 1.3 miljardit tonni toitu. Lisaks suurtele majanduslikele kahjudele põhjustavad toidujäätmed tõsiseid keskkonnamõjusid, suurendades kasvuhoonegaaside emissiooni ja ressursside raiskamist.

Eestis toodetakse aastas hinnanguliselt üle 84 000 tonni toidujäätmeid. Arvestades meie riigi suurust ja rahvaarvu, on see märkimisväärne hulk. Toidujäätmete probleem pole ainult keskkonnaküsimus, vaid ka sotsiaalne ja majanduslik küsimus. Seadusemuudatused aitaksid vähendada toidujäätmeid, parandada toidu jaotamise tõhusust ja vähendada näljahäda meie ühiskonnas.

Soovitav lahendus:

  • Toidujäätmete minimeerimine toidupoodides: Suured toidupoed peaksid olema kohustatud annetama müümata, kuid söödavat toitu heategevusorganisatsioonidele või loomasöödaks, mitte seda hävitama. Prantsusmaal rakendatud sarnane seadus on aidanud suurendada toiduannetusi ning vähendada toidujäätmeid ja näljahäda.
  • Haridusprogrammide loomine: Koolides peaks olema kohustuslik õpetada lastele toidujäätmete teemat, et kasvatada jätkusuutlikku tarbimiskultuuri. See hõlmab nii teoreetilist õpet kui ka praktilisi tegevusi, nagu kompostimine ja toidu taaskasutamine.
  • Karistuste ja stiimulite rakendamine: Seadust mittetäitvad toidupoed peaksid saama karistada, samas kui toidujäätmete vähendamise eest tuleks pakkuda stiimuleid. Näiteks Itaalias on kehtestatud seadus, mis annab toiduannetuste tegijatele maksusoodustusi, mis on märkimisväärselt suurendanud annetatud toidu hulka.
  • Toidujäätmete sorteerimise ja kompostimise süsteemide arendamine: Eestis tuleks luua ja edendada süsteeme, mis soodustavad toidujäätmete sorteerimist ja kompostimist kodudes, restoranides ja teistes toidukohtades. See aitab mitte ainult vähendada toidujäätmeid, vaid ka suurendada pinnase viljakust ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Kõik need ettepanekud aitavad lahendada üht olulisemat ühiskondlikku probleemi, mis on seotud toidujäätmetega. Samuti vähendavad keskkonnamõju, parandavad toidu jaotuse tõhusust, toetavad näljahädade leevendamist ning edendavad jätkusuutlikku ja teadlikku tarbimist.

Teie panus selle algatuse toetamiseks on hindamatu. Osalege avalikul arutelul, toetage seadusemuudatusi ja aidake vähendada toidujäätmeid Eestis. Koos suudame teha suuri muudatusi ja luua jätkusuutlikuma tuleviku meie riigile.

Algatuse esitajad:

Ismail Mirzojev

Valentina Bortnovski

Aleksandr Iro

Katariina Rüütel

Mark Jefimov

Georg Villenberg

Elisabeth Viirsalu

Milana Marmazinskaja

MTÜ Keskerakonna noortekogu

416 allkirja

584 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik.
🚫Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.🚫

Menetlusinfo

Kommentaarid

  1. Õige

    Õige

    1. Aitäh, toetuse eest.

  2. Lõpp toidu hävitamisele

    Toit on valmistatud selleks, et seda süüa, aga mitte prügikasti viskamiseks.

    1. Oleme sama meelt, Hillar.

    2. Väga nõus! Heategevusorganisatsioonide vahendus (kokku kogumine, sorteerimine, jaotamine jms +kulud) võtab kõvasti aega ja selliselt kogutud toitu saaks jagada alles järgmisel päeval või ülejärgmisel, siis igal juhul on kõige kiirem ja optimaalsem lahendus õigel kuupäeval müümata jäänud toiduainetele järgmine: 2 tundi enne tööpäeva lõppu hakkavad töötajad sellist kjaupa alla hindama, millel õhtuks lõpeb säilitustähtaeg või "parim enne". Praegu tehakse seda alles järgmisel päeval, mis tähendab, et kasumi saamise huvides hoiavad müüjad tähtaja ületanud kaupu ka järgmisel päeval veel müügis, kuni need jõutakse kõrvaldada ja alla hinnata. Nii ilmuvad allahinnatute hulka tooted, millel juba näiteks 2 päeva tagasi lõppes täishinnaga müügi võimalus. Teiseks on soovitus, et kuna tegelikult nagunii ei ole lubatud müüa müügitähtaja ületanud kaupu, siis tuleks neile hinnaalandust teha mitte30%(Grossi), vaid 50% - 80%. Nii on ka mujal riikides kombeks. See kiirendaks käivet, inimesed oleksid motiveeritumad kasutama allahinnatud tooteid, mida kohe samal päeval saaks ära kasutada. Igal juhul hoiaksid kõik kokku aega ja kauplused raha, sest tasuta andmine asenduks nende kaupade eest raha saamisega (äraviskamise asemel, mille eest peaks veel vedu tellima).

  3. Suurte arvude lummus

    Ei ole mõtet lasta end petta suurtest arvudest. Kui jagame toidujäätmete koguhulga elanike arvuga, saame tulemuskes 180 g päevas inimese kohta. Kui nüüd maha võtta veel tavaliselt mittesöödavad toidujäätmed, nagu kartuli-, banaani - ja apelsini koored, kõvaks kuivanud leivakannikad, kondid, kõhuääred, munakoored jne, siis jääb järgi nii väike kogus nö päästetavat toitu, et igasugune katse seda koguda ja toiduna kasutada võib osututda lihtsalt mõttetuks. Eestis on toidu raiskamisega kõik korras, seda ei esine.

    1. On tõsi, et igapäevaselt ühe inimese poolt tekitatud toidujäätmete kogus võib tunduda ebaoluline, kuid on oluline meeles pidada, et need numbrid liituvad kiiresti, kui mõtleme tervele populatsioonile. Näiteks Eesti elanike arvuga (eeldades umbes 1,3 miljonit inimest), on 180 g päevas inimese kohta umbes 234 tonni toidujäätmeid päevas. See on tohutu kogus, mis koguneb aasta jooksul. Teiseks, kuigi on tõsi, et teatud toidujäätmed, nagu kartuli-, banaani- ja apelsinikoored, kõvaks kuivanud leivakannikad, kondid, kõhuääred, munakoored jne, ei pruugi olla otse söödavad, on need siiski olulised komposti valmistamisel, mis aitab rikastada mulda ja vähendada sõltuvust kunstlikest väetistest. See on veel üks viis, kuidas toidujäätmeid saab kasutada selle asemel, et neid prügilatesse viia. Kolmandaks, kuigi mittesöödavate toidujäätmete kogus võib olla märkimisväärne, on ikka veel suur hulk toidujäätmeid, mida saab uuesti kasutada või mida oleks saanud vältida. Need hõlmavad toitu, mida inimesed ostavad ja lõpuks ära viskavad, toitu, mida restoranid ja toidupoed ei müü ja lõpuks prügikasti viskavad, ning toiduainete töötlemisel tekkivaid jäätmeid.

Olen lugenud läbi algatuse "EESTIS TOIDUJÄÄTMETE VÄHENDAMISE SEADUSE VASTUVÕTMINE" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri