Kutsume üles Eesti Vabariigi Valitsust kehtestama Sõrve riiklik looduskaitseala avalikustamise käigus kokku lepitud piirides ja tingimustel, et tagada elurikkuse riiklik kaitse viimasel pealinna vahetus läheduses säilinud terviklikul loodusalal. Tallinna lähistele Harku ja Saue valda moodustataval Sõrve looduskaitsealal on palju väärtusi. Siin leidub Põhja-Eestile iseloomulikke looalasid, metsi ja niite, mis on unikaalsed terves Euroopas, rabakooslusi (neist suurim Muraste raba), lamminiite Vääna jõe kallastel, vanu palu- ja nõmmemännikuid ning soo- ja laanemetsi. Valdav osa loodavast ligikaudu 2300 hektari suurusest kaitsealast ongi kaetud metsaga. Sellel suhteliselt väikesel maa-alal on esindatud peaaegu kõik Eesti metsatüübid, kus vanemate metsade vanus küündib 150 aastani. Siit on värskete teadusuuringute käigus leitud enam kui 100 ohustatud või kaitsealust taime- ja loomaliiki, sealhulgas 24 kaitsealust pesitsevat linnuliiki. Ka üleüldine tuvastatud liikide koguarv (ca 800) näitab piirkonna väga kõrget elurikkust. Tallinna lähiümbruses paiknev ala omab ka suurt loodushariduslikku potentsiaali. Vähem oluline ei ole see terviklik metsalaam Tallinna linna „kopsudena“ ja linnarahva puhkeala ning seene- ja marjametsadena. Sõrve loodusmassiiv on osa üleriiklikust rohevõrgustikust, hõlmates neli tuumala koos neid ühendavate rohekoridoridega.
Looduskaitseala loomine on läbi avalike koosolekute ja kaitse-eeskirja avalikustamise jõudmas kehtestamiseni, mille otsustab Vabariigi Valitsus. Avalikustamise käigus laekus ca 50 ettepanekut, millest ainult kaheksa olid vastuväited. Neli metsafirmadelt ja neli kaevandusettevõtetelt. Ülejäänud ettepanekud kohalikelt inimestelt ja organisatsioonidelt toetavad kaitseala loomist ja soovitavad vaid väikeseid täpsustusi.
Sõrve ala ohustab inimtegevus: plaanitavad kaevandused ning valglinnastumine. Ainult valdade üldplaneeringutest, rohevõrgustikust ja kohalike omavalitsuste tahtest ei piisa selle väärtusliku ala hoidmiseks. Ärihuvid jätavad tihti tahaplaanile loodusväärtused, mis on vajalikud ökosüsteemide toimimiseks ja seeläbi elamisväärse keskkonna tagamiseks ka inimestele. Piirkonnas, kus elab u. kolmandik Eesti elanikkonnast, on see ala ka viimane säilinud loodusmassiiv välibaasina haridusasutustele, et loodust tundma õppida.
Sõrve loodusmassiivile on vaja tagatist riikliku kaitseala näol. Sellise hulga elurikkuse säilimine meie pealinna vahetus läheduses on meie kõigi ühine vastutus!
Lisainfo:
Menetluse materjalid koos avalike koosolekute slaidide ja salvestustega on leitavad: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/kaitse-eeskirjade-eelnoude-avalik-valjapanek#srve-looduskaitseal
Osooni saatelõik Sõrve kaitseala teemal: https://etv.err.ee/983512/planeeritav-sorve- looduskaitseala