Valimas käinute avalik nimekiri.

Kristjan Tooming,

Valimas käinute avalik nimekiri.

Sooviks, et oleks avalik nimekiri valimas käinud inimestest koos nende poolt antud allkirjaga. 

Ettepanek -

Valimised läbipaistvaks. Astume vastu võltsimisele.

Põhjendus -

On juhtumeid kui inimesed avastavad, et nad on juba hääletamas käinud hetkel kui nad seda tegema on läinud. Vaataks palju neid juhtumeid tegelikult on.

Kogu see tekstimaht maksimaalselt 12 000 tähemärki


Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Mikk

    Mis on selle eesmärk?

    Mis on sellise nimekirja eesmärk?

    1. Tarmo Kaldma

      Välistada valimispettused kus keegi teine inimese eest hääletab.

  2. Tarmo Kaldma

    Nimekirjas peab olema isiku nimi, isikukood, valimise viis, koht ja aeg ning digivalimistel ka tema digiallkiri

    Valimisel osalemise fakt ei ole valimissaladus, ainult hääl on. Sellise info avalikustamine võimaldab välistada (avastada) suure hulga praegu võimalikke valimispettuseid alates hääletussedelite kastidesse lisamisest ja lõpetades fiktiivsete digihäälte lisamisega. Digiallkiri võimaldab kontrollida et hääletati tõesti selle isiku ID kaardiga (allkirjastada valimise fakti kinnitus ja aeg, häält ennast ei lisa sinna), mitte mõne muu kaardiga mille süsteem läbi lasi kuigi ei oleks tohtinud. Sama süsteemi baasil saab digitaliseerida jaoskondades paberil hääletamise ja tekib võimalus kasutada e-hääletamist ja paberil hääletamist üheaegselt.

    1. Paul Puustusmaa

      Põhiseaduse § 60 ja KOVVS § 1 - Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

      Valimiste salajasuse nõue tuleneb asjaolust, et inimesi ei diskrimineeritaks poliitilise maailmavaate alusel. Seda nõuet ei saa muuta seni kuni ühiskond on sellisel demokraatlikul arengutasemel, kus poliitiline diskrimineerimine on välistatud. Kui see aeg kätte jõuab, võib ka valimised avalikuks kuulutada. Tänases Eestis on suurimaks valimiste probleemiks see, et ühiskonnas valitseb tõepoolest uskumus, et valimisi võltsitakse pidevalt ja mitmed asjaolud kinnitavad kaudselt, et see tõepoolest nii on. Eelkõige puudutab see e-valimisi, kus vanurid teatud vanusegruppides on 100%-lt e-hääletajad, teses seda veel muljetavaldava osavusega. All näide allikast (https://www.evalimised.ee/vanad-ja-nobedad-e-valivad-100-protsenti/) Tsitaat: "... naistel vanuses 94+ on 4-6 sünniaastat järjest, kus valimistel osalemine oli 100 %, seda just e-valimistega. Viimati olid e-valijad kõik naised vanuses: 98, 99, 102 ja 104 aastat (sünniaastad 1911 kuni 1917). Euroopa Parlamenti valisid 2014. aastal 100 % hääleõiguslikest naistest e-valimistega vanuses: 94, 97, 98, 99, 101 ja 103. 2013. KOV valimistel olid 100 % valimisõiguslikest naistest e-valijad vanuses 97, 98, 100, 101. See pole usutav, et 1911. sündinud naine on paadunud e-valija. Lisaks veel nobenäpp, kes valib vähemalt 2 minutit nobedamini kui 18-32 aastased keskmiselt (need valisid 3 minutiga)..." Eeltoodud näide viitab kaudselt võltsimisele, kusjuures kehtivate normide alusel pole "võltsimise väidet" võimalik kontrollida. Teine ja sama oluline probleem on ebakindlus selles osas, "kas minu hääl läks õigesse kasti?". Sarkastiline rahvatarkus ütleb, et pole tähtis kuidas hääletatakse vaid tähtis on, kuidas hääli kokku loetakse. Peale hääle (e-hääle) andmist on hääletajal ainuke võimalus - USALDADA ja uskuda, et ametnikud ja IT-mehed (tarkvara haldajad ja nupukeerajad) teevad oma tööd ausalt. See asjaolu on lõpmatu umbusaldusallika lähe.

      1. Paul Puustusmaa

        Lahendus (osaline)

        Ainuke võimalus eeltoodud umbusku muuta on see, kui valijale antakse usutav võimalus näiteks kolme päeva jooksul peale valimispäeva PERSONAALSEL kontrollida, et tema hääl (või e-hääl) läks selle arvestusse selle kandidaadi eest, kellele ta tõesti oma hääle andis. Tehniliselt võiks see olla selline, et inimene oma ID kaardiga logib sisse valimiskomisjoni andmebaasi, kus näeb konkreetselt, millal ta hääle andis ja kellele (parteile, isikule) hääl laekus. Kui ta näeb nüüd mittevastavust, siis saab esitada valimiskomisjonile ka vaide. Mida teha aga "saja-aastaste" 100%-lise e-hääletamise häälte usaldatavusega, on keeruline. Nii see vanurite teema kui ka põhiseadusega sätestatud "valimiste ühetaolisuse" nõue kallutab mind nende leeri, kes tervikuna panevad kahtluse alla e-häälte seaduslikkuse.

        1. Alvar Nõmmik

          Nimekiri valinud inimestest ei tohiks olla kõigile nähtav

          Saan aru, et probleem on selles, kui toimub "hääle võltsimine" ning kodanikul võiks olla kontroll, kas tema nimel on hääletatud. Lahendus võiks olla selline, et inimesel on võimalus näiteks riigiportaalist kontrollida seda, kas tema hääl on kirja läinud - juba see oleks suur samm edasi. Praegu puudub võimalus kontrollida Samas teeb keeruliseks olukorra see, et hääletamine on salajane. Ühest küljest kindlasti häälte müügi takistamiseks ja teisalt selleks, et hiljem poleks võimalik valijat tema tehtud otsuse pärast kuidagi diskrimineerida. (Tööandja, sõber või hääle ostnu käseb näidata valimiste ajalugu, et veenduda "õiges" valikus). Ei tundu hea idee teha avalikuks kõik isikud, kes on valimas käinud. Miks peab keegi kolmas isik teadma, kas ma olen oma hääle andnud või mitte? Samas võiks olla lahendus ka, see kui nimekiri valimas käinutest oleks väljas, aga poleks otseselt kindla isikuga seostatud. Näiteks kuvatakse mingisugust genereeritud koodi, mida saab vaid isik iseendaga vajadusel siduda. Selleks puhuks tuleks jällegi riigiportaali ennast sisse logida ning seal kuvataks tema salajast "valija identifikaatorit".