Põhiseaduse § 60 ja KOVVS § 1 - Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Valimiste salajasuse nõue tuleneb asjaolust, et inimesi ei diskrimineeritaks poliitilise maailmavaate alusel. Seda nõuet ei saa muuta seni kuni ühiskond on sellisel demokraatlikul arengutasemel, kus poliitiline diskrimineerimine on välistatud. Kui see aeg kätte jõuab, võib ka valimised avalikuks kuulutada. Tänases Eestis on suurimaks valimiste probleemiks see, et ühiskonnas valitseb tõepoolest uskumus, et valimisi võltsitakse pidevalt ja mitmed asjaolud kinnitavad kaudselt, et see tõepoolest nii on. Eelkõige puudutab see e-valimisi, kus vanurid teatud vanusegruppides on 100%-lt e-hääletajad, teses seda veel muljetavaldava osavusega. All näide allikast (https://www.evalimised.ee/vanad-ja-nobedad-e-valivad-100-protsenti/) Tsitaat: "... naistel vanuses 94+ on 4-6 sünniaastat järjest, kus valimistel osalemine oli 100 %, seda just e-valimistega. Viimati olid e-valijad kõik naised vanuses: 98, 99, 102 ja 104 aastat (sünniaastad 1911 kuni 1917). Euroopa Parlamenti valisid 2014. aastal 100 % hääleõiguslikest naistest e-valimistega vanuses: 94, 97, 98, 99, 101 ja 103. 2013. KOV valimistel olid 100 % valimisõiguslikest naistest e-valijad vanuses 97, 98, 100, 101. See pole usutav, et 1911. sündinud naine on paadunud e-valija. Lisaks veel nobenäpp, kes valib vähemalt 2 minutit nobedamini kui 18-32 aastased keskmiselt (need valisid 3 minutiga)..." Eeltoodud näide viitab kaudselt võltsimisele, kusjuures kehtivate normide alusel pole "võltsimise väidet" võimalik kontrollida. Teine ja sama oluline probleem on ebakindlus selles osas, "kas minu hääl läks õigesse kasti?". Sarkastiline rahvatarkus ütleb, et pole tähtis kuidas hääletatakse vaid tähtis on, kuidas hääli kokku loetakse. Peale hääle (e-hääle) andmist on hääletajal ainuke võimalus - USALDADA ja uskuda, et ametnikud ja IT-mehed (tarkvara haldajad ja nupukeerajad) teevad oma tööd ausalt. See asjaolu on lõpmatu umbusaldusallika lähe.