Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama

Eesti Vabaerakond, Vahur Kollom,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
529 allkirja
ALLKIRJASTA

471 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Riigikogu peab kriisi ajal vähendama kõrgemate riigiteenijate ametipalka ning ära kaotama kuluhüvitised. Samuti peab vähendama eraldisi erakondadele. 

Ettepanek

Allakirjutanud soovivad, et Riigikogu muudaks seadusi alljärgnevalt:

1. Vähendab erakondadele riigieelarvest eraldatavat raha poole võrra.

2. Vähendab kõrgemate riigiteenijate sh Riigikogu ja valitsuse liikmete ametipalka 20 protsenti.

3. Kaotab ära Riigikogu liikmete kuluhüvitised.

Põhjendus

Eesti Vabaerakond leiab, et kõrgemate riigiteenijate seadustest tulenev palgatõus kriisi ajal riivas inimeste õiglustunnet. Riigikogu ja valitsus peavad käituma ettevõtjaga solidaarselt ja raskel ajal vähendama kõrgemate riigiteenijate ametipalka. Samuti peab ära kaotama Riigikogu liikme kuluhüvitise. Riigikogu liikme palk on alates 1. aprillist 2020. a 4330 eurot ja peale selle hüvitatakse kuluhüvitised igas kalendrikuus maksimaalselt summas 1299 eurot (30% ametipalgast).

Kui erasektor kannatab tugevate kärbete tõttu, ei ole moraalselt õige ega õiglane maksumaksja raha pillamine erakondade ja poliiitikute ülalpidamisele. 2020. aasta esimeses kvartalis eraldati riigieelarvest erakondadele ligikaudu 1,3 miljonit eurot ja 2019. aastal kokku 5,4 miljonit eurot. Kulude kärpimine peab saama aga alguse kõige kõrgemalt tasandilt – riigikogu, valitsus. 

Kulude kärpimisest on veel olulisem eeskuju, mida erakonnad, valitsus ja Riigikogu liikmed taoliste sammudega Eesti ühiskonnale annavad. Oleme veendunud, et muudatuste läbiviimine tõstab Riigikogu autoriteeti. Poliitikud aga annavad enesepiiranguga isiklikku eeskuju.

Muudatuste läbiviimiseks peab Riigikogu muutma erakonnaseadust, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust ja riigikogu liikme staatuse seadust.

Kas soovid, et kaotatakse ära Riigikogu liikmete kuluhüvitised?

Kas tahad, et lõpeb erakondade riiklik ületoitmine?

Kas pooldad kõrgemate riigiteenijate ametipalga vähendamist?

Kui vastad kõigile küsimustele JAH, siis anna Vabaerakonna algatusele toetusallkiri!

Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama!
529 allkirja

471 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad Id-kaardi, Mobiil-Id või Smart-Id-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele allkirja anda.

Kommentaarid

  1. Seotus sisemajanduse kogutoodanguga inimese kohta

    Riigikogu liikme palga suuruseks võiks olla n korda eelmise aasta sisemajanduse kogutoodang inimese kohta. Kui n on ruutjuur 2-st, siis oleks see 2020. aastal ‭2 494,08 eurot, kui n = 2, siis ‭3 527,17 eurot kuus. Lisaks on kindlasti vaja kehtestada kodanikupalk ning seoses sellega loobuda riigikogu liikme mistahes lahkumishüvitistest, kuna kodanikupalk katab inimese igapäevased põhivajadused ning aitab tal üle elada kui pika töötaoleku tahes.

    1. Väga mõistlik ettepanek. Olen ka ise varem juttu teinud riigikoguja töötasu arvestamisest TÖÖL KÄIVA kodaniku keskmise palga järgi, mis korrutatakse 4-ga. Miskipärast arvesse ei võeta töötuid, mis loob üsna moonutatud pildi tegelikust palgatasemest. Arvesse peaks võtma lisaks muu majanduse käekäigule ka töötute arvu ja siis võtta keskmine palgatase. Minu teada Soomes arvestabki Eduskunna saadikute palkasid pea igal aastal sõltumatu erikomisjon, mis võtab arvesse kõiki majanduse arenguga seotud nüansse. Päris rumal on aga väide, et palgatõus on automaatselt juba seadusesse sisse kirjutatud ning seda muuta ei saa. Huvitav, kes on siis seaduseandja?! See, et mõni minister on oma naise tuhvli all, kes ei luba palka vähendada, ei tohiks mõju avaldada ühiskonna õiglustunnetusele ;)

  2. Ei saa päris nõus olla kuna tegemist on pooliku lahendusega.

    Kõrgemad riigiametnikud on tühine osa riigiteenistujatest. Kuna riigiteenistujaid peab üleval erasektor siis on ebaõiglane, et riigisektori töötajate palkade keskmine on kõrgem kui erasektori oma. Lisaks sellele on riigisektori puhkused pikemad kui erasektoris ja töö mitte nii efektiivne kui erasektoris. Seepärast peaks kõigepealt siduma riigisektori palgamäärad erasektori keskmisega mitte aga kogu riigi palgasaajate keskmisega, siis alles v'iks hakkama lahendama kõrgemate riigiametnike palkade küsimust. Momendil on tekkinud selline olukord kus riigisektor sisuliselt tõstab oma kõrgemate palkade, tulemustasude ja preemiatega riigi keskmist samal ajal kui erasektoris sellised võimalused puuduvad. Kõige markantsem on see, et seesama riigisektori palkade otsustaja on huvitatud suurema keskmise tekkest, sest siis tõuseb ka tema sissetulek.

    1. VASTU

      VASTU