Vali Eesti haridus

Eesti Haridustöötajate Liit, Reemo Voltri,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
5669 allkirja

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Lugupeetud uue Riigikogu liikmed!

Eesti haridus on seni maailma tipus. Aga kätte on jõudnud tõsine kriis ning kiirete muutusteta sõidame üle kuristiku serva. Meie õpetajad on ülekoormatud, alamakstud ning OECD riikide seas ühed vanemad, sest noorte õpetajate järelkasv peaaegu puudub. Kvalifitseeritud õpetajad lahkuvad töölt ning pädevat asendust ei tule.

Aga professionaalsetest ja motiveeritud õpetajatest sõltub, kas Eesti inimeste elatustase kasvab, kas ühiskond hoiab kokku ning kuidas elab eesti kultuur. Praeguse hariduskriisi jätkudes on ohus nii meie kõigi sissetulek, Eesti ühiskonna üksmeel kui ka eesti kultuuri kestmine.

Meie, vastutustundlikud kodanikud, nõuame, et haridus oleks esmatähtis. Nõuame jätkuvalt väga head ja veelgi paremat haridust kõigile tänastele ja homsetele Eesti noortele!

Selle jaoks ootame 2023. aasta valimiste järel kokku tulevalt Riigikogult ja tema volitusel sündivalt valitsuselt nelja otsust:

  1. Hiljemalt 01.01.24 on õpetaja miinimumpalk kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu ehk 2300 eurot kuus. Ilma selleta jätkub õpetajate töölt lahkumine.
  2. Hiljemalt 01.01.24 on iga koolijuhi käsutuses vähemalt 25% kooli palgafondist, et maksta tublimatele, andekamatele ja kogenumatele õpetajatele vajalikku lisatasu. Ilma selleta ei ole õpetajakarjäär atraktiivne ning jätkub pädevamate õpetajate veelgi kiiremas korras töölt lahkumine.
  3. Koos kooliõpetajate palga hädavajaliku tõusuga peab vastavalt tõusma ka lasteaiaõpetajate palk. Lasteaiaõpetaja miinimumpalk peab olema alati seotud kooliõpetaja miinimumpalgaga ning KOV-id peavad saama selleks vajalikku lisaraha.
  4. Tuleb langetada otsused töötasude, koolikorralduse jm osas, et otsustavalt lõpetada õpetajate tervist hävitav massiline ülekoormus. Õpetaja kogutööaeg peab ka päriselt mahtuma seaduses ettenähtud 35 nädalatunni sisse.

Kui need kriitilised probleemid leiavad riigimehelikud lahendused, saab Eesti taas oma hariduse üle uhke olla.

Algatust „Vali Eesti haridus!” veab eest Eesti Haridustöötajate Liit.

Menetlusinfo

  1. Kiri Riigikogule

    PealkiriHaridus- ja Teadusministeeriumi vastus kollektiivsele pöördumisele "Vali Eesti haridus"
    Saatja
    • Haridus- ja teadusministeerium - Kristina Kallas
  2. Kiri Riigikogult

    PealkiriKollektiivse pöördumise "Vali Eesti haridus" edastamine Vabariigi Valitsusele
    Saaja
    • Vabariigi Valitsus - Kaja Kallas
    • Eesti Haridustöötajate Liit
    • Rahvaalgatus.ee
  3. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

    Otsustati edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

  4. Arutelu Kultuurikomisjonis

    Kutsutud
    • haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
    • Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk ja üldhariduspoliitika osakonna peaekspert Liis Lehiste

    Otsustati edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

  5. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Kultuurikomisjon-ile.

  6. Algatus jõudis Riigikokku

  7. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  8. Algatus kogus 1000 allkirja

  9. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Alusharidus on tulevase põlvkonna alusmüür

    Kuulates poliitikuid, eriti enne valimisi, on jutt alusharidusest kui magus mesi! Tegelikult ei peeta alusharidust üldise hariduse oluliseks osaks, sest kui Ida-Viru piirkonnas õpetajaid ei jagu 2024, siis võivad töötada ka keskharidusega inimesed, oluline, et valdaks eesti keelt- prioriteet on keel mitte pädevused!!!!!!! Ma olen kahe käega eesti keele juurutamise poolt (tegelen sellega juba üle 40 aasta) ent mitte sellisel kujul.

    1. Tore ja vajalik algatus…

      …kuid me tegeleme siin siiski tulekahju kustutamisega, mitte ennetamisega või ravimite pakkumisega, mitte haiguse ennetamisega. Minu nägemuses on probleem haridussüsteemis tervikuna. Selle struktuuris. Selles, kuidas õppekava on üles ehitatud ehk, et on vaja täita mingid nõuded, on hea ja halb tulemus ning kõik õpilased ja õpetajad peavad järgima sama kava. Sest nii näeb ette plaan. Struktuur, mis pärineb tööstusrevolutsiooni ajast, 200 aastat vana süsteem, mille eesmärk on toota. Hariduse eesmärk on toota inimest, kes taastoodaks seda süsteemi. Palgatõus ja vähenev töökoormus tundides on toredad asjad aga nad leevendavad stressi ajutiuselt. Palk iseeneses on juba selle eelmainitud süsteemi loodud probleem. Nägemus, et suurem palk võrdub heaolu. Tegelikkuses peaksime me keskenduma inimese, ieseenda ja õpilase ning kogu ühiskonna heaolu parendamisele. Minu nägemus, võib-olla on see liiga suur ja revolutsiooniline, on paindlikum haridussüsteem ja paindlikum koolitee kõigile. Näiteks projektipõhine õpe. 2 pikemat õppetundi/ projekti päevbas, milles on lõimitud 2-3 õppeainet ning neid annavad koos ka 2-3 õpetajat. Rääkides koostööst. Praegune struktuur ootab igalt öpetajalt enda aines suuri tegusid ja polegi aega koostööks. Kui aga seda ootust poleks? Me saame ise kokku tulla ja luua uue, paindliku tunniplaani, mis arvestaks õppijate valikute ja huvidega. Võib-olla ma unistan suurelt. Aga ravida on vaja juurprobleemi. Ravimid on ajutised. Haridus on vaja ümber disainida. Koolid üle Eesti on kindlasti liitunud disainmõtlemise ideega aga kas tegelikult ka vaadatakse probleemi kõiki tahke. Mõtteainet siis Teile. Ma muidugi toetan Teie praegust algatust. See on väga vajalik. Probleem on aga suurem. Vähki paracetamoliga ei ravi. Tänan tähelepanu eest.

      Olen lugenud läbi algatuse "Vali Eesti haridus" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
      NimiIsikukoodAllkiri