Avalik pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole kodumetsade kaitseks

Eesti metsad on läbi aegade olnud eestlastele turvalisuse tagajaks. Keerulistest aegadest aitavad meid üle metsad, mis pakuvad kaitset ja mille elurikkus on hoitud. Tänane hetkelistest majandushuvidest lähtuv intensiivne metsamajandamise praktika ei taga jätkusuutlikku elukeskkonda ja välistab Eesti metsade erinevaid funktsioone säilitava rolli. Uuendusraied, sh lageraied tuleb peatada kõigis linnade, asulate, külade ja elamute lähedastes riigimetsades, sh kõigil KAH-aladel, looduskaitse- ja hoiualadel.

Me peame vajalikuks kiiremas korras:

• lõpetada Eesti metsade lagedaks raiumine uuendamise ettekäändel;
• peatada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jätkusuutmatu ja ebaefektiivne metsade majandamine, näiteks puidu müük alla turuhinna ja suur raiesurve ning raietest tingitud teedeehitused;
• kehtestada piirangud, mille järgi kohalikele kogukondadele olulistes riigimetsades (KAH-alad) ning looduskaitse- ja hoiualadel tuleb majandada peamiselt püsimetsana või hooldusega;
• võimaldada lindudele ja loomadele pesitsusrahu kõigis metsades;
• tagada metsade elukeskkonna kaitsefunktsioon ja kriiside stabiliseerimise võime ka äärmuslike olude tekkimisel, näiteks sõja puhkemisel;
• kaitsta metsi nii, et seal säiliksid võimalused koriluseks, puhkamiseks, matkamiseks ja varjumiseks ning puidu tagavara, mis võimaldaks keeruliste aegade üleelamist.

Aasta tagasi pöörduti Riigikogu ja valitsuse poole seoses murega kohalike kogukondade ja elanike kodumetsade nn KAH-alade majandamise pärast: https://www.looduskalender.ee/n/pildid/KAH_alade_uhispoordumine_nimekirjaga.pdf Siis kirjutati, et KAH-alade majandamise kaasamise protsess pole sisuline ega rahulda kohalike kogukondade esindajaid. Vahepeal on maailm drastiliselt muutunud ja meie tookord väljendatud mured on nüüd veelgi aktuaalsemad. Asulate lähedased kodumetsad kannavad muutunud maailmas veelgi olulisemat sotsiaalset, virgestavat ja turvatunnet andvat rolli, kaitstes saastuse, müra ja äärmusliku ilmastiku eest ning pakkudes võimalust kodu lähedal looduses tervistavas keskkonnas nautida loodust, matkata, sportida, marju ja seeni korjata.

Kahjuks on RMK poolt korraldatav kogukondade ja elanike näiline kaasamine rahva pahameelt süvendanud. Meil on tõendeid ja valusaid kogemusi riigimetsade haldaja halvasti korraldatud kaasamiste ja metsamajandamise tööde kava puuduliku koostamise kohta. Sellele viitavad ka mitmed KAH-alade raietega seotud kaebused ja kohtuasjad. Tulemust ei andnud ka kohtumine Riigikogu keskkonnakomisjoniga, kus RMK küll möönis tehtud vigu, kuid ei muutnud oma suunda, ega hakanud arvestama kogukondade huvidega.

Põhiseadus, looduskaitseseadus, planeerimisseadus, metsaseadus näevad ette metsa jaoks ka palju teisi funktsioone kui ainult puidu varumine, ent tänane riigimetsade majandamine on tugevalt kaldu intensiivse raiumise suunas. Kutsume üles kiiremas korras muutma metsamajanduslikke regulatsioone nii, et metsade erinevad funktsioonid – ökoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised – oleksid ka tegelikult ja mitmekülgselt täidetud ja seejuures kogukondade kodumetsad kaitstud. Ainult puidu varumisele keskendunud metsamajandamise põhimõtted pole riigimetsas õigustatud ning asulaid ümbritsevates metsades peavad lageraied olema keelatud.

Kogukondadel ja elanikel on õigustatud ootus, et riigimetsade majandamises oleksid tagatud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse täitmine täies mahus ning et riigimetsade majandamise kavad oleksid koos kohalikega planeeritud, läbipaistvalt ja selgelt vahendatud.

RMK on alustanud täiendavate KAH-alade metsatööde kavade tutvustamisega ning valdade raieplaanide esitamisega aastateks 2022–2031. Kahjuks on neisse juba sisse planeeritud suures ulatuses lageraieid. Kutsume valitsust üles täitma ülaltoodud nõudmised, peatama KAH-aladel raied ja nende raietööde planeerimine, tagamaks kodumetsade kaitse üle Eesti.

Raskematel aegadel tuleb eriti hoida metsi meie elanike ja loodusväärtuste kaitseks! Kui on hoitud kodumets, on turvalisem ka Eesti.

Rahvaalgatuse algatajad: Päästame Eesti Metsad, Keskkonnateabe Ühendus, Studio Viridis Loodusharidus, Eesti Looduskaitse Selts