Loomade kiibistamine peab olema vabatahtlik

  • Delia Randmäe,
  • Diana Pabbo
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
26 allkirja
ALLKIRJASTA

974 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium soovib alates 1. juunist 2027 muuta koerte, kasside ja valgetuhkrute registreerimise ning kiibistamise kohustuslikuks. Ministeeriumi teatel aitab mikrokiibi paigaldamise kohustus tagada, et looma pidaja on tuvastatav looma sünnist surmani.

Nii lihtne see olukord loomade joaks siiski pole ning probleemid on järgmised: 1. Kiibistamise protseduur on looma jaoks valus, valusam kui tavaline süst.

2. Mikrokiibid võivad kehas esialgsest asukohast n.ö rändama minna, mis tähendab, et looma skanneeriv inimene ei pruugi seda leida ja järeldab, et kiipi ei ole.

3. Mikrokiipi paigaldades võivad tekkida vead, mis võivad põhjustada tõsist kahju looma tervisele ning isegi surma.

4. Univeraalne skanner peab suutma tuvastada kolme sagedust, mida mikrokiibid levitavad: 125 kHz, 128 kHz ja 134.2 kHz. Osades loomakliinikutes arvatekse, et kui nende skanner tuvastab kolme erinevat tüüpi mikrokiipe, siis neil on universaalne skanner, kuid see pole tõsi. See tähendab, et nad ei saa tuvastada tegelikult kõiki kiipe.

5. Mikrokiibi abil ei saa kaduma läinud looma leida, kiibist võib olla kasu vaid siis, kui loom leitakse, viiakse varjupaika ning seal on kiibi tuvastamiseks õige skanner (eeldusel, et kiip pole rändama läinud).

6. Vahemikus 1996-2006 kogutud uuringud näitavad, et 8-10% kiibistatud loomadest tekkis pahaloomuline kasvaja kiibi piirkonda.

https://www.researchgate.net/publication/224158113_Microchip-induced_tumors_in_laboratory_rodents_and_dogs_A_review_of_the_literature_1990-2006

7. Igasugune süst, sinikas, haav või muu trauma võib põletikku tõttu olla vähi (fibrosarkoom) põhjuseks igal loomal, kuid kassid näivad olevat selles osas eriti tundlikud. Ühes eriti ebatavalises juhtumis oli kirurgiline klamber vähi tekkimise põhjuseks [Canadian Veterinary Journal. 2013 April; 54(4): 377–380.]. Teises juhtumis oli põhjuseks mitte imav õmblusmaterjal [Veterinary Journal, vol. 163, no. 1, pp. 105–107, 2002]. 8. Loomade mikrokiibistamine ei saa olla kohustuslik, see ei ole loomade õigusi arvestav ning valitsus ületab siin oma võimupiire määrates kohustuslikuks midagi, mis võib olla tervist kahjustav ning mis on kulukas. Ennustame, et loomade kiibistamise kohustuslikuks muutmine toob loomade varjupaikadesse veelgi rohkem kasse ja koeri, kelle omanikel pole kiibistamiseks ning sellest tekkida võivate tervisekahjustutse raviks raha. Inimene, kes ei hooli loomast ja võtab ta ainult ajutiselt, ei hakka kunagi seda looma eelnevalt kiibistama, mistõttu jääb täitmata eesmärk vastutsusele võtta loomi hülgavad omanikud.

Ettepanek on jätta loomade kiibistamine vabatahtlikuks ülaltoodud põhjustel.

26 allkirja

974 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik.
Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Mobiil-ID-ga allkirjastamine on sulle tasuta tänu annetustele.

Smart-ID-ga allkirjastamine on sulle tasuta tänu annetustele.

Kommentaarid

4 ühisloomefaasis antud kommentaari

  1. nope

    Sergei,

    kiibiga on lihtsam omanik leia kui loom on kadunud.

    1. Kiip looma kehas ei taga looma leidmist

      Delia Randmäe,

      Teie kommentaarist võib järeldada, et Te pole tutvunud algatuse tekstiga. Nagu me ülal toodud punktides kirjeldasime, siis looma leidmine kiibi abil on võimalik ainult juhul, kui loom jõuab kliinikusse, kui kiip ei ole looma kehas rändama läinud ning kliinikul on õige skänner kiibi skannerimiseks. Ehk siis kiip ei taga looma leidmist. Lisaks kaasnevad kiibistamisega olulised riskid looma tervisele ja elule. Võiks isegi öelda, et omaniku andmetega kaelarihmast võib looma kadumise korral rohkem abi olla. Kui Teie looma omanikuna tahate oma looma vaatamata riskidele kiibistada, siis on Teil see vaba voli, kuid see ei saa olla kohustus kõigile.

      1. Sergei,

        Iga normaalne ja adekvaatne inimene, kui leiab vaba jooksuv kodu loom, tavalistel kutsub kas politsei või loomakiirabi, ja nendel on juba nimikiri, kuhu ja kellele võib pöörduda õige töörista jaoks, et skannida. Juhul kui scanner ei sobi, viivad teistele kohale, kus on vajalik scanner. Et edukalt leia looma omanik, on vaja ainult 2 asju. Eks et loom on kiibitud, ja omanik registreeris kiibi number registris koos enda andmetega. Kui kodu looma jätta ilma kiipi, see on sama asi, kui te reisite ilma passita.

    2. Kiip looma kehas ei taga looma leidmist

      Delia Randmäe,

      Te jätate oma kommentaaris tähelepanuta, et kiip võib looma kehas rändama minna, mistõttu seda pole võimalik ühegi skanneriga tuvastada. Lisaks võib looma kiibistamine põhjustada tõsiseid terviseprobleeme või surma. Kui Teie looma omanikuna tahate oma looma vaatamata riskidele kiibistada, siis on Teil see vaba voli, kuid see ei saa olla kohustus kõigile. Soovitan enne kommenteerimist lugeda läbi algatuse tekstis toodud uuringud.

      1. Sergei,

        kommentaarid - see on teie tõend ? Midagi tõsisem saate anna ?

    3. Kiip looma kehas

      Diana Pabbo,

      Tekstis viidatud uurimustes on välja toodud nii asjaolu, et kiip võib looma kehas tõepoolest algsest süstekohast eemale liikuda ning samuti on välja toodud mitmed kiibistamisega kaasneda võivad terviseprobleemid. Eraldi võib välja tuua ka asjaolu, et kiip ei määra looma asukohta, vaid aitab ainult juhul kui loom on kinni püütud omanikku tuvastada (eeldusel, et omanik on kiibi registeerinud).

      1. On ka teisi viise omanikku tuvastada

        Delia Randmäe,

        Lisaks sellele, et looma kiibistamine peab olema vabatahtlik, pakun alternatiivse lahendusena kiibile oluliselt loomasõbralikumat ideed, mis on kasutusel mujal maailmas. Koduloom saab unikaalse koodi, mis on seotud loomakliinikuga ning see tätoveeritakse talle kõrva. Lõppeks on eesmärgiks looma ja tema omaniku tuvastamine, mitte ebaloomuliku kiibi sisestamine looma kehasse, kus see võib kahju tekitada. Tegelikult on loom tuvastatav ka siis, kui tal on omaniku andmetega kaelarihm kaelas. Kohustus omanikule peaks olema teha oma loom tuvastatavaks, mitte aga peale sundida looma tervist kahjustada võivat viisi tuvastamiseks.

        1. Животные тоже живые существа

          Svetlana Žuravljova,

          Как и люди, животные любят, страдают от душевных и физических травм . Они привязывается к человеку, доверяют ему. А люди часто становятся причиной смерти своих, преданных им питомцев, которые становятся для хозяев, как дети. Хозяин должен заботиться о здоровье своего питомца и не подвергать его жизнь опасности

          1. Faktiline ümberlükkamine uute ja kaasaaegsete uuringute põhjal

            Anette Parviste,

            1. Väide: „Kiipimine põhjustab kasvajaid – vaata uuringut!“ VASTUVÄIDE: Albrechti uuring ei kehti reaaleluliste lemmikloomade kohta • Uuring keskendub laborirottidele ja -hiirtele, kellel on geneetiline eelsoodumus kasvajatele. • Enamik uuringuid leidis kasvajaid spetsiifilistes laboritingimustes, mitte tavaelus. • Reaalses praktikas on risk mikročipi tõttu vähki haigestuda alla 1 juhtumi miljoni kohta (WSAVA, AVMA andmed). • Tegemist oli ülevaateartikliga, mitte uute kliiniliste andmete kogumisega. Allikad: • WSAVA Safety & Efficacy Report (PDF) • AVMA microchip FAQ 2. Väide: „See peab jääma vabatahtlikuks, sest see võib kahjustada looma tervist“ VASTUVÄIDE: Riskid on mikroskoopilised, hüved tohutud • Statistika näitab, et mikrokiibiga loomad jõuavad 20× suurema tõenäosusega tagasi omaniku juurde (nt kassid). • Tuhandetes loomakliinikutes üle maailma ei ole täheldatud süsteemset seost tervisekahjude või valu ega infektsioonidega. • Mikrokiip on väiksem kui riisitera, asetatakse naha alla steriilselt, protseduur kestab ~1 sekund. Allikad: • Ohio State University shelter study (2009) • AAHA article on benefits 3. Väide “Omaniku vabadus peab olema esikohal“ VASTUVÄIDE: Avalik huvi ja loomade kaitse kaaluvad selle üle • Eesti loomade varjupaigad peavad igal aastal tegelema sadade hulkuvate loomadega, kellest paljusid ei saa tagastada, kuna tuvastamine puudub. • Ilma kiibita koerad ja kassid jäävad pikalt varjupaika, stressis või hukatakse. • Kiip on ainus püsiv, võltsimiskindel ja rahvusvaheliselt tunnustatud viis looma tuvastamiseks. • Vastutus looma eest ei saa olla „valikuline mugavus“, see peab olema süsteemne ja kaitsev. Allikad: • Battersea varjupaiga andmed UK-st • Eesti Loomakaitse Selts Miks kiibistamine Eestis vajalikuks saab (2027): Kasu: • Välditakse massilist hulkuvate loomade hukkamist või üleküllastust varjupaikades. • Looma leidmisel saab kohe tuvastada omanik ja vältida varjupaika sattumist. • Kiibid võimaldavad siduda looma vastutava isikuga — see suurendab loomade heaolu. • Kiibistamine toetab ka rahvusvahelist reisimist, vaktsineerimisandmete seotust ja looma haiguslugu. Ilma kiibita: • Omaniku määramine on keeruline või võimatu. • Loomade varjupaigad ülekoormatud. • Vastutustundetud omanikud saavad loomi hüljata ilma tagajärgedeta.

            1. Diana Pabbo,

              Facebook on täis kuulutusi, kus on loom kaduma läinud. Palju kergem oleks omanikuga kohe kontakti saada, kui kaelarihmal oleksid andmed. Selline kiire omaniku tuvastamine on kindlasti loomale ja omanikulegi stressivabam. Ma kahtlustan, et kohustusliku kiibistamise korral muutuvad varjupaigad pigem veelgi ülekoormatumaks, sest inimestel lihtsalt pole raha terve pesakonna kiibistamiseks. Toimuma hakkavad nn salaja varjupaiga aia taha toomised, metsa viskamised või nagu nõukogude ajal, hukkamised (uputamine jne). Seega vastustundetu omanik ei vastuta vaatamata kiibistamise kohustusele. St tagajärgi neile ei kaasne nagunii.

          2. Kiip looma kehas võib kahjustada looma tervist

            Delia Randmäe,

            1. Kas Teie arvates tavaelus ei reageeri looma immuunsüsteem võõrkehale organismis, Reageerib ainult laboris? Tuletan siin kohal meelde, et tavaelus on kordades rohkem immuunsüsteemile väljakutset osutavaid tegureid kui laboris. Reaalses praktikas võib leida üle interneti looma omanike lugusid oma haigestunud looma kohta ning loomaarstide kommentaare selle kohta, et põhjus on kiibis. Ja siin on ka link PubMed´is avaldatud uuringule, kus mikrokiibi põhjustatud kasvaja leiti loomal, keda pole kunagi laboris uuritud https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21535253/ 2. Teie väide, et protseduur on üks sekund on äärmiselt eluvõõras. Olen lugenud loomaarsti kirjeldust selliste kliinikus tehtud protseduuride kohta, kus looma rabelemise tõttu ei ole kiip kas kehasse jõudnud (sealjuures ei ole veterinaar sellest teadlik olnud) või on jõudnud osalieslt. 3. Te olete toonud välja allikad, kuid sealjuures ei ole ühtki tõsiselt võetavat uuringut Teie väidete kinnitamiseks. Kui keegi ütleb lihtsalt, et miski on ohutu, siis see ei tähenda veel, et see on ohutu. 4. Riskid ei saa olla kunagi mikroskoopilised, kui tegemist on võõrkeha paigutamisega organismi. Immuunsüsteem reageerib koheselt. Mõnel loomal kiiremini, teisel aeglasemalt. 5. Küsimus ei ole siin omaniku vabaduses. Looma omanikku ja looma saab tuvastada ka teisiti. Mujal maailmas praktiseeritakse ka loomale koodi tatoveerimist kõrva, ja seda justnimelt põhjusel, et kiip võib kehas rändama minna ja tervist kahjustada. Sel põhjusel ei pea Teie väide paika, et omaniku määramine on keeruline või võimatu ilma kiibita. Ka selliseid lugusid on piisvalt, kus loom on leitud kaelarihmal olevate andmete abil. 6. Loom ei ole ese või asi, mille üle inimene peaks ükskõik kuidas otsustama. Kiip kui võõrkeha ei ole loomasõbralik lähenemine, on ka muid võimalusi looma tuvastamiseks. Kui Te nimetate seda valikuliseks mugavuseks kui omanik ei taha oma looma immuunsüsteemi kompromiteerida, siis on Teie “hoolimine” loomadest ainult pealiskaudne.

            1. Kiibistamine peab olema vabatahtlik

              Diana Pabbo,

              Maal elavate kasside populatsioon rebaste ja kährikute piirkonnas on sageli ise kahanev. Minul on ära söödud aastaga kolm kassi. Kui peaksin lauda kasse kiibistama, siis oleks see mulle paras varaline kahju. Kassi töö on talus kahjurite ohjeldamine, ehk neid ei hoita taludes toas kinni. Neile piisab täiesti kaelarihmast. Ei ole need kunagi kaelast ära kukkunud. Hetkel tundub, et tegelikult ei peeta oluliseks mitte loomade tuvastamist, milleks on mitmeid viise (kaelarihm, tätoveering), vaid kiibistamine kui selline.

              Olen lugenud läbi algatuse "Loomade kiibistamine peab olema vabatahtlik" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
              NimiIsikukoodAllkiri