Faktiline ümberlükkamine uute ja kaasaaegsete uuringute põhjal
1. Väide: „Kiipimine põhjustab kasvajaid – vaata uuringut!“ VASTUVÄIDE: Albrechti uuring ei kehti reaaleluliste lemmikloomade kohta • Uuring keskendub laborirottidele ja -hiirtele, kellel on geneetiline eelsoodumus kasvajatele. • Enamik uuringuid leidis kasvajaid spetsiifilistes laboritingimustes, mitte tavaelus. • Reaalses praktikas on risk mikročipi tõttu vähki haigestuda alla 1 juhtumi miljoni kohta (WSAVA, AVMA andmed). • Tegemist oli ülevaateartikliga, mitte uute kliiniliste andmete kogumisega. Allikad: • WSAVA Safety & Efficacy Report (PDF) • AVMA microchip FAQ 2. Väide: „See peab jääma vabatahtlikuks, sest see võib kahjustada looma tervist“ VASTUVÄIDE: Riskid on mikroskoopilised, hüved tohutud • Statistika näitab, et mikrokiibiga loomad jõuavad 20× suurema tõenäosusega tagasi omaniku juurde (nt kassid). • Tuhandetes loomakliinikutes üle maailma ei ole täheldatud süsteemset seost tervisekahjude või valu ega infektsioonidega. • Mikrokiip on väiksem kui riisitera, asetatakse naha alla steriilselt, protseduur kestab ~1 sekund. Allikad: • Ohio State University shelter study (2009) • AAHA article on benefits 3. Väide “Omaniku vabadus peab olema esikohal“ VASTUVÄIDE: Avalik huvi ja loomade kaitse kaaluvad selle üle • Eesti loomade varjupaigad peavad igal aastal tegelema sadade hulkuvate loomadega, kellest paljusid ei saa tagastada, kuna tuvastamine puudub. • Ilma kiibita koerad ja kassid jäävad pikalt varjupaika, stressis või hukatakse. • Kiip on ainus püsiv, võltsimiskindel ja rahvusvaheliselt tunnustatud viis looma tuvastamiseks. • Vastutus looma eest ei saa olla „valikuline mugavus“, see peab olema süsteemne ja kaitsev. Allikad: • Battersea varjupaiga andmed UK-st • Eesti Loomakaitse Selts Miks kiibistamine Eestis vajalikuks saab (2027): Kasu: • Välditakse massilist hulkuvate loomade hukkamist või üleküllastust varjupaikades. • Looma leidmisel saab kohe tuvastada omanik ja vältida varjupaika sattumist. • Kiibid võimaldavad siduda looma vastutava isikuga — see suurendab loomade heaolu. • Kiibistamine toetab ka rahvusvahelist reisimist, vaktsineerimisandmete seotust ja looma haiguslugu. Ilma kiibita: • Omaniku määramine on keeruline või võimatu. • Loomade varjupaigad ülekoormatud. • Vastutustundetud omanikud saavad loomi hüljata ilma tagajärgedeta.
Facebook on täis kuulutusi, kus on loom kaduma läinud. Palju kergem oleks omanikuga kohe kontakti saada, kui kaelarihmal oleksid andmed. Selline kiire omaniku tuvastamine on kindlasti loomale ja omanikulegi stressivabam. Ma kahtlustan, et kohustusliku kiibistamise korral muutuvad varjupaigad pigem veelgi ülekoormatumaks, sest inimestel lihtsalt pole raha terve pesakonna kiibistamiseks. Toimuma hakkavad nn salaja varjupaiga aia taha toomised, metsa viskamised või nagu nõukogude ajal, hukkamised (uputamine jne). Seega vastustundetu omanik ei vastuta vaatamata kiibistamise kohustusele. St tagajärgi neile ei kaasne nagunii.