Kas kellakeeramine on oma aja ära elanud? Igal kevadel ja sügisel toob see väsimust, segadust ning suurendab terviseriske ja õnnetusi. Paljud tunnevad mõju töövõimele ja elukvaliteedile. Kas poleks aeg loobuda sellest vananenud harjumusest ja jätta kell rahule?
Kellakeeramine häirib keha loomulikku ööpäevarütmi, põhjustades väsimust, uneprobleeme ja keskendumisraskusi. Uuringud näitavad, et ajamuutused suurendavad südameatakkide riski 24% võrra esimesel esmaspäeval pärast kevadist kellakeeramist ning isheemilise insuldi esinemissagedus tõuseb 8% võrra esimese kahe päeva jooksul pärast ajamuutust . Samuti on täheldatud, et kellakeeramine suurendab depressiooni, aeglustab ainevahetust ja võib põhjustada kehakaalu tõusu.
Liiklusõnnetuste arv kasvab samuti pärast kellakeeramist. Uuringud näitavad, et kevadisele ajamuutusele järgnevate päevade jooksul suureneb surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv 6% võrra . See on tingitud unevõlast ja vähenenud reaktsioonikiirusest, mis mõjutab autojuhtide tähelepanuvõimet. https://usclaims.com/educational-resources/daylight-saving-time-a-factor-in-fatal-car-crashes/?
Eestis, kus talved on pikad ja pimedad, muudab kellakeeramine hommikud veelgi raskemaks. Kunstlik ajamuutus ei too kaasa rohkem päevavalgust ega energiat – vastupidi, see lisab stressi ja väsimust. Paljud riigid on kellakeeramisest loobunud, kuid meie peame seda ikka taluma. Kas poleks aeg muutusteks?
https://publichealth.jhu.edu/2023/7-things-to-know-about-daylight-saving-time
https://newsroom.heart.org/news/heres-your-wake-up-call-daylight-saving-time-may-impact-your-heart-health?
https://www.nm.org/healthbeat/healthy-tips/daylight-savings-time-your-health?
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1615292/
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10921520/
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2905900/
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7954020/
Lahendus: lõpetame kellakeeramise Eestis!
Kellakeeramise negatiivsed mõjud tervisele, töövõimele ja liiklusohutusele on teaduslikult tõestatud. Mitmed riigid, nagu Venemaa, Türgi ja enam kui pooled USA osariigid, on sellest loobunud ning Euroopa Liidus on teema olnud aastaid arutelu all. Eesti peaks astuma sammu edasi ja lõpetama kellakeeramise, jäädes ühele ajale aastaringselt.
Miks valida aastaringne aeg?
Uuringud näitavad, et pidev kellakeeramine võib suurendada südamehaiguste riski kuni 24% esimestel päevadel pärast ajamuutust. Samuti on täheldatud insuldiriski tõusu 8% võrra. Lisaks suureneb surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv 6% võrra pärast kellakeeramist.
Püsiv ajavöönd aitaks parandada une kvaliteeti, vähendada liiklusõnnetusi ja hoida inimeste tervist. Euroopa Komisjon viis 2018. aastal läbi küsitluse, kus 84% vastanutest soovisid kellakeeramise lõpetamist. Eesti peaks selles küsimuses tegutsema ja seadma rahva heaolu esikohale.
Kuidas seda ellu viia?
1. Koguda avalikkuse toetus läbi allkirjade ja petitsioonide. 2. Loota
3. Esitada ettepanek riigikogule, viidates teadusuuringutele ja teiste riikide kogemustele.
4. Natuke veel loota.
5. Algatada seadusemuudatus, et Eesti jääks aastaringselt ühte ajavööndisse.
Eesti ei pea ootama Euroopa Liidu lõplikku otsust – meil on võimalus olla eeskujuks ja parandada oma inimeste elukvaliteeti juba nüüd. Aitame kaasa sellele, et kellakeeramine jääks minevikku!
Mõttetu tegevus
Mõttetu tegevus ja mõjub tervisele kuna aju on harjunud oma rütmiga siis aja keeramisega rikutakse aju tegevust .Aeg võik jääda nüüd selliseks nagu ta on.
Ida-Euroopa aeg
Toetan Ida-Euroopa aega (EET), UTC +02:00. Ei toeta Moskva aega (MSK), UTC +03:00.
Vööndiaeg
Igal juhul on kõige õigem vööndiaeg, sest sellega on loodus (ja inimene kaasaarvatud) harjunud - kõik looduse toimingud on kavandadud arengu käigus arvestama vööndiaega. Eriti mõjutab see inimest - elada pidevalt ajalises nihkes ei ole hea.
Vööndiajast ja kellast
Jah, Olev Toomla, õigus, vööndiaeg on ainuvõimalik (korrektne) lahendus, kuid te esitate seda ebakorrektsetele argumentidele tuginedes ja väga keerukalt. Lisaks teete oma oponentidel sellega lihtsaks enda argumentide ümberlükkamise. Mõõteühikud on inimestel omavahel kokku lepitud, et omavahel asju ajada ja ka selleks, et loodust kirjeldada. Loodusel endal pole mõõtühikutega mingit pistmist, kuid tegelikkuse kirjeldus peab olema korrektne igasuguste mõõtühikute korral. Puu kõrgus või kaugus kahe linna vahel ei muutu sellest, kas me mõõdame seda meetrites, sentimeetrites või arssinates. Number tuleb küll erinev aga sisu on sama. Aeg on veidi teistsugune ühik, sest sellel on kaks mõttelist osa. Üks näitab ajavahemiku pikkust, aga teine seda ajahetke, kus on nullpunkt. Ajavahemikku võime mõõta sekundites, tundides või sajandites, ajavahemiku suurus sellest ei sõltu. Nt vananeme üht viisi ja elu on nii inimesel kui liblikal ikka sama pikk, kuigi kui seda mõõta sekundites on number palju suurem kui seda mõõta sajandites. Kella nullpunktile vastav ajahetk on samasugune kokkulepe nagu muud mõõtühikud. Loodusel pole sellega sooja ega külma, loodus isegi ei tea, et aega üldse kellega mõõdetakse. Kuid see inimestevaheline kokkulepe on olnud aegade hämarusest saati, ilmselt juba ajast kui kella-, e.päevaajast üldse rääkima hakati, selline, et keskpäev tähistab seda hetke, kui päike on päeva kõige kõrgemas punktis. See ongi vööndiaeg. Hiljem juba koos kellaga tuli ka see, et päev algab keskpäevale vastandhetkel, siis kui päikese loojangust on möödunud sama palju aega, kui on jäänud tõusuni. Seda kõike kuni selle ajani, mil valtsejad, juhid jm diktaatorid, selle sassi keerasid, lootes energia kokkuhoidu, suuremat tööviljakus või mida iganes ja hakkasid päiekse suhtes kella valeks kruttima. Seega õige on kasutada ammuilma kokkulepitut, st vöönidaega. Omakorda küsimus sellest, mis kell tõusta, mis kell hakata tööd tegema või mis kell peaks algama teatrietendus, on jälle kokkuleppimise teema ja see ei sõltu üldse sellest, mida näitavad kellaosutid, kui päike on keskpäevas. Neid kaht asja ei tohi segamini ajada ja neid ei saa ka ühe otsusega lahendada. Praegu me räägime kellast, ajast ja sellest, kus asub päike, kui kell näitab 12. Seda, kas tõuseme suvel päikesetõusul, sellest tund või neli tundi hiljem, tuleb kokku leppida juba täiseti teise disskussiooni raames.