Kellakeeramine häirib keha loomulikku ööpäevarütmi, põhjustades väsimust, uneprobleeme ja keskendumisraskusi. Uuringud näitavad, et ajamuutused suurendavad südameatakkide riski 24% võrra esimesel esmaspäeval pärast kevadist kellakeeramist ning isheemilise insuldi esinemissagedus tõuseb 8% võrra esimese kahe päeva jooksul pärast ajamuutust . Samuti on täheldatud, et kellakeeramine suurendab depressiooni, aeglustab ainevahetust ja võib põhjustada kehakaalu tõusu.

Liiklusõnnetuste arv kasvab samuti pärast kellakeeramist. Uuringud näitavad, et kevadisele ajamuutusele järgnevate päevade jooksul suureneb surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv 6% võrra . See on tingitud unevõlast ja vähenenud reaktsioonikiirusest, mis mõjutab autojuhtide tähelepanuvõimet. https://usclaims.com/educational-resources/daylight-saving-time-a-factor-in-fatal-car-crashes/?

Eestis, kus talved on pikad ja pimedad, muudab kellakeeramine hommikud veelgi raskemaks. Kunstlik ajamuutus ei too kaasa rohkem päevavalgust ega energiat – vastupidi, see lisab stressi ja väsimust. Paljud riigid on kellakeeramisest loobunud, kuid meie peame seda ikka taluma. Kas poleks aeg muutusteks?

https://publichealth.jhu.edu/2023/7-things-to-know-about-daylight-saving-time

https://newsroom.heart.org/news/heres-your-wake-up-call-daylight-saving-time-may-impact-your-heart-health?

https://www.nm.org/healthbeat/healthy-tips/daylight-savings-time-your-health?

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1615292/

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10921520/

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2905900/

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7954020/

Lahendus: lõpetame kellakeeramise Eestis!

Kellakeeramise negatiivsed mõjud tervisele, töövõimele ja liiklusohutusele on teaduslikult tõestatud. Mitmed riigid, nagu Venemaa, Türgi ja enam kui pooled USA osariigid, on sellest loobunud ning Euroopa Liidus on teema olnud aastaid arutelu all. Eesti peaks astuma sammu edasi ja lõpetama kellakeeramise, jäädes ühele ajale aastaringselt.

Miks valida aastaringne aeg?

Uuringud näitavad, et pidev kellakeeramine võib suurendada südamehaiguste riski kuni 24% esimestel päevadel pärast ajamuutust. Samuti on täheldatud insuldiriski tõusu 8% võrra. Lisaks suureneb surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv 6% võrra pärast kellakeeramist.

Püsiv ajavöönd aitaks parandada une kvaliteeti, vähendada liiklusõnnetusi ja hoida inimeste tervist. Euroopa Komisjon viis 2018. aastal läbi küsitluse, kus 84% vastanutest soovisid kellakeeramise lõpetamist. Eesti peaks selles küsimuses tegutsema ja seadma rahva heaolu esikohale.

Kuidas seda ellu viia?

1. Koguda avalikkuse toetus läbi allkirjade ja petitsioonide. 2. Loota

3. Esitada ettepanek riigikogule, viidates teadusuuringutele ja teiste riikide kogemustele.

4. Natuke veel loota.

5. Algatada seadusemuudatus, et Eesti jääks aastaringselt ühte ajavööndisse.

Eesti ei pea ootama Euroopa Liidu lõplikku otsust – meil on võimalus olla eeskujuks ja parandada oma inimeste elukvaliteeti juba nüüd. Aitame kaasa sellele, et kellakeeramine jääks minevikku!