Vööndiajast ja kellast
Jah, Olev Toomla, õigus, vööndiaeg on ainuvõimalik (korrektne) lahendus, kuid te esitate seda ebakorrektsetele argumentidele tuginedes ja väga keerukalt. Lisaks teete oma oponentidel sellega lihtsaks enda argumentide ümberlükkamise. Mõõteühikud on inimestel omavahel kokku lepitud, et omavahel asju ajada ja ka selleks, et loodust kirjeldada. Loodusel endal pole mõõtühikutega mingit pistmist, kuid tegelikkuse kirjeldus peab olema korrektne igasuguste mõõtühikute korral. Puu kõrgus või kaugus kahe linna vahel ei muutu sellest, kas me mõõdame seda meetrites, sentimeetrites või arssinates. Number tuleb küll erinev aga sisu on sama. Aeg on veidi teistsugune ühik, sest sellel on kaks mõttelist osa. Üks näitab ajavahemiku pikkust, aga teine seda ajahetke, kus on nullpunkt. Ajavahemikku võime mõõta sekundites, tundides või sajandites, ajavahemiku suurus sellest ei sõltu. Nt vananeme üht viisi ja elu on nii inimesel kui liblikal ikka sama pikk, kuigi kui seda mõõta sekundites on number palju suurem kui seda mõõta sajandites. Kella nullpunktile vastav ajahetk on samasugune kokkulepe nagu muud mõõtühikud. Loodusel pole sellega sooja ega külma, loodus isegi ei tea, et aega üldse kellega mõõdetakse. Kuid see inimestevaheline kokkulepe on olnud aegade hämarusest saati, ilmselt juba ajast kui kella-, e.päevaajast üldse rääkima hakati, selline, et keskpäev tähistab seda hetke, kui päike on päeva kõige kõrgemas punktis. See ongi vööndiaeg. Hiljem juba koos kellaga tuli ka see, et päev algab keskpäevale vastandhetkel, siis kui päikese loojangust on möödunud sama palju aega, kui on jäänud tõusuni. Seda kõike kuni selle ajani, mil valtsejad, juhid jm diktaatorid, selle sassi keerasid, lootes energia kokkuhoidu, suuremat tööviljakus või mida iganes ja hakkasid päiekse suhtes kella valeks kruttima. Seega õige on kasutada ammuilma kokkulepitut, st vöönidaega. Omakorda küsimus sellest, mis kell tõusta, mis kell hakata tööd tegema või mis kell peaks algama teatrietendus, on jälle kokkuleppimise teema ja see ei sõltu üldse sellest, mida näitavad kellaosutid, kui päike on keskpäevas. Neid kaht asja ei tohi segamini ajada ja neid ei saa ka ühe otsusega lahendada. Praegu me räägime kellast, ajast ja sellest, kus asub päike, kui kell näitab 12. Seda, kas tõuseme suvel päikesetõusul, sellest tund või neli tundi hiljem, tuleb kokku leppida juba täiseti teise disskussiooni raames.