Tuld talveajale

  • Priit Tohver
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 297 allkirja

703 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Peatatud: 297 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Rahvaalgatus.ee säilitab kogutud allkirju maksimaalselt poolteist aastat allkirjastamise algusest, juhuks kui algatus taasavatakse.

26. oktoober on täiesti normaalne päev. Ärkad üles, laupäev, kell on 7, lapsed magavad, kõik on hästi. Õhtul viie ajal on igal pool valge — puhas nauding! 27.10. ärkad 5:30, sest su lapsed nõuavad. Kell 4 on päeval kriips peal. Ja nii järgmised pool aastat. Aeg see jama lõpetada!

Kellakeeramine on enam kui 100 aastat vana traditsioon. 20 aastat tagasi surnud inimene ei usuks oma silmi, kui ta täna ellu ärkaks. 100 aasta tagusega on tänane maailm lihtsalt võrreldamatu. Ometigi peame igal aastal ohverdama enda ja oma laste vaimse tervise ning normaalse ööpäevase rütmi selleks, et hoida elus midagi, mis tundus ülivahva ja mõistlik mõte aastal 1908. Kellaga mängimine kaks korda aastas:

- Ei hoia kokku energiat, sest me ei elan enam küünalde ajastul (vt ka https://www.mcgill.ca/oss/article/history-environment-did-you-know/does-daylight-savings-time-actually-save-energy) - Põhjustab rohkem õnnetusi kevaditi, kui kellakeeramise tõttu kaotatakse unetunde - Lööb laste ja vanemate päeva sassi - Vähendab märgatavalt meie produktiivsust kellakeeramisele vahetult järgneval perioodil - On seotud depressiooni suurema avaldumisega sügiskuudel (https://journals.lww.com/epidem/fulltext/2017/05000/daylight_savings_time_transitions_and_the.7.aspx) - Tähendab seda, et iga jumala talvepäev saab päevavalgus otsa enne kui su tööpäev lõpeb!

Üks asi tehti 1908 siiski õigesti. Loodi nn "suveaeg" (Daylight saving time) ehk aeg, mis võimaldas enam päevavalgust õhtuti. Meile siin kaugel põhjas on see õhtune päevavalguse kübeke üks väheseid rõõmuallikaid külmal ja kõledal ajal. Hommikud on niikuinii trööstitud — oleks siis vähemasti õhtud helged! Paraku anname need tunnid igal aastal kellakeeramisega ära. Ja milleks? Et pühapäeval üks tund kauem magada!? No kuulge...seda teadis juba Franklingi öelda, et varakult ärkamine teeb inimese terveks, rikkaks ja arukaks. Ehk ettepanek on lihtne: järgmisel kevadel lähme tagasi suveajale ning järgmisel sügisel...PÜSIME SEAL. Räägime sõbrad Põhjalas ka ära ning üheskoos triivime rõõmsalt edasi viie rikkaima riigi sekka.

Menetlusinfo

Kommentaarid

  1. kellakeeramine

    Iga poole aasta pärast kelli keerata on suurim mõttetus, mis ajab elurütmi segamini kaks korda aastas. Pealegi on kaasajal igal inimesel(seal hulgas lastel) rohkem kui üks kell: moblad, käe- ja taskukellad, äratajad, arvutid). Kes sellise lolluse üldse välja mõtles ja sellega kaasa läksid??? Pole tähtis, kummale ajale üle läheme, harjume

    1. Talveaeg

      Loodusgeograafiliselt on meie asukohas siiski sobilik ainult GMT +2 ehk kui üle minna, siis peaks mitte uuesti kevadel aega muutma. Seega saaks praegu teha valutult muudatuse ära nii et täna hommikul oli viimane kord kui kellasid pidi keerama.

      1. Lahenduseks oleks kui talveajale üle minnes liigutataks ka tööpäeva algus tund aega varasemaks. Sedasi saaksime vööndiajas oleva suveaja ja ainuke, mis kaduma läheb, on sügisesele kellakeeramisele järgneva esmaspäeva tund aega pikem uni.

    2. Koit Rikson

      Teil on õigus, sobilik on ainult aeg GMT +2 . Aurori väide, et kellaaeg teeb õhtu valgemaks ei ole veenev!

      1. Hommik vs õhtu

        Ma olen ka suveaega jäämise poolt: enamik inimesi alustavad oma tööpäeva tänapäeval kell 9 või hiljem, normaalsemates koolides alustatakse ka kell 9, seega on ehk ikka suurem võit see, et õhtul on kauem valge?!

        1. Palun jääme suveaega

          Kellakeeramine tuleks lõpetada ja jääma peaksime suveaega. Mõni kommentaator on välja toonud, et peaksime jääma talveaega, aga talveaega jäädes tõuseks päike jaanipäeval kl 3 öösel ja loojuks päike augusti lõpus juba kl 20. Talveaega jäämine oleks täielik hullumeelsus. Autoril on veenvad argumendid, toetan kahe käega.

          1. Püsiv aeg on loomupärane.

            Kellakeeramine on mõttetu ja ebavajalik, pigem tekitab murekohti juurde. Paljudele inimestele põhjustab ajarütmi muutus häireid tervises. Jääma peaks vööndiaeg, sest see on meile loomupärane.

            1. Gmt +2 ehk talveaeg ainuke valik

              Olen ka selle poolt et jääda talveaega kuna see on meile loomupärane. Suveaeg pöhjustab suuri kannatusi ja keerab unetsükli pea peale ( uni ei tule piisavalt vara ja tekib krooniline unepuudus seetõttu). Mina olen talveaega jäämise poolt.

              1. Mulle sobib samuti talveaeg.Jäägugi ometi ükskord kindel aeg, mitte koguaja muutmine.

            2. Sobib

              Sobib iga aeg, kui seda ei loksuta edasi-tagasi. Ainult tobu võib arvata, et aega juurde tuleb, kui kella nihutada.

              1. Suveaeg, pluss veel üks...

                ... jah, + veel üks tund oleks veelgi mõistlikum kui arvestada tänapäeva inimeste elurütmi. Olen aru saanud algse idee mõttest, liigutada kellaaega tunni võrra vööndiajast nihkesse. Annab see ju meile tänapäeva ühiskonna rütmis käies tunni võrra valget aega juurde. AGA, ei saa sugugi aru, mis on see põhjus, miks peab igal sügisel seda tagasi keerama! Kas keegi selgitaks? Küsimus ka nn "Talveaja" pooldajatele. Kuidas peaks meile vööndiaja säilitamine kasulikum olema? Ise küsin, ise vastan. 1. Ainuke adekvaatne põhjus on see, et saab kevadel minna üle suveajale. 2. Jah, vööndiaeg on küll kasulikum kui on võimalik enda elurütmi ise kontrollida. Nagu seda vanasti tehti. Koos päikesetõusuga aeti kari välja ja hakati muid talutöid tegema. Tänapäeval aga käib enamusel tööelu 8-17ni, ja paljudel lausa alates kella 9st... Ja kui me nüüd kujutame ette vööndiaja kesksuvist pimedat aega 21.00-03.00 siis korralik tööinimene on ju töölemineku ajaks pool päevasest valgest ajast maha maganud. Siit jõuame minu algse mõtteni, keerata kella vööndiajast 2h nihkesse. Kesksuvisel ajal läheks õhtul 23.00 pimedaks ja 05.00 valgeks, mis kattuks maksimaalselt rohkem meie uneajaga. Nojahh, see 2h teema jääb muidugi minu unistuseks aga ehk annab kellelegi mõtteainet. Eks kinnitage või lükake ümber. Kuhu allkirja saab anda?

                1. Lahendus on ju lihtne, vööndiaeg ja tund aega varasem tööpäeva algus. Saamegi vööndiajas suveaja.

              2. Onu Karu

                Need tropid, kes "ainuõiget" talveaega nõuavad, mõtlevad vaid enda hädadele. Sellised keelaks täiskuu ka ära. Rohkem valget aega, parem tervis. Õige vastus on suveaeg.

                1. Vööndiaeg

                  Olen vööndiaja poolt, sest olen harjunud vara magama heitma ning vara ärkama. Uinumist soodustab hämarus ja ärkamist valgus. Teatavasti pooldasid ka soomlased, kes 2018. a. kellakeeramise lõpetamise ettepaneku Euroopa Liidus esitasid, nn. talveaega, kuna neile meeldib hommikul ärgata valges.

                  1. Vööndiaeg

                    Ei tohiks isegi tõstatada küsimust, kas peab jääma suveaeg või talveaeg? Meil saab olla ainult vööndiaeg. Me ei saa ju muuta seda, kus Eesti geograafiliselt paikneb. Ajavööndid ongi selleks määratud, et vastavalt maa geograafilistele pikkuskraadidele, jälgiks päikese liikumist. Nii saab kohalik elanikkond maksimaalselt ära kasutada päevavalgust. Me ei saa lähtuda siin üksikisiku eelistustest ja soovidest. Paraku jääb Eestimaa vööndiaega GMT +2 ja seda ei saa omatahtsi idapoolsesse ajavööndisse üle viia.

                    1. Jah suveajale!

                      Vööndiaeg (talveaeg) on tööstusajastu väljamõeldis, mitte aga looduse poolt pealesunnitud nähtus. Päikesel on täiesti suva, kas me nimetame keskpäevaks kella 12nt või kella ühte päeval. Inimestel aga ei ole suva. Suveaeg võimaldab aga meil peale istumist kuskil tehisvalgusega kontoris või tööstushoones liikuda õues ka peale tööd päevavalguses. Hea küll, päris talvel on pea kogu aeg hämar-pime, aga sügisel-kevadel annab see tunnike palju juurde. Aga muidugi - VEEL tähtsam suveajast on kellakeeramine lõpetada. Siis oleks parem kõik tööpäevade algused aga tunni võrra ettepoole nihutada, et inimestele õhtul valget aega oma toimetusteks või tervisespordi jaoks jääks. Tehisvalgus pole öko!

                      1. Vööndiaeg ei ole väljam]eldis, hoopis suveaeg on. Vööndiajal on päike keskpäeval, so. kell 12.00 kõige kõrgemal ning südaöösel on kõige pimedam aeg ehk päike on kõige madalamal. Lahenduseks tuleks minna üle vööndiajale ning tööpäeva algus liigutada tund aega varasemaks. Sedasi saaks talvel suveaja.

                    2. Igavene suveaeg

                      Ootan pikkade silmadega. Talveajale ülemineku lollus tuleb lõpetada!

                      1. Üle ei minda mitte talveajale vaid suveajale. Talveaeg on vööndiaeg. Lahendus on lihtne, vööndiaeg ning tööpäeva algus tund aega varasemaks ja olemegi talvel suveajas.

                    3. Kindlasti suveaeg

                      Oskajad on välja rehkendanud (kahjuks ei leia praegu üles viidet), et kõige rohkem valget aega saame talvel siis, kui kell on vööndiajast kaks tundi ees. Ka üks tund oleks kergendus, sest inimene vajab VALGUST

                      1. Suveaeg sobiks hästi.

                        Kogu nõukaaja elasid minu põlvkonna inimesed praeguses suveajas ja kõik olid rahul. Aga kõige tähtsam oleks selle võngutamise lõpetamine.

                        1. Suveaeg- UTC+3

                          Igati nõus eespool Meelis Tirmastega. Biorütmid meie sees on sadade tuhandete aastatega allutatud päikese ringkäigule. Ärkvelolek valgel ajal, magamine pimedas. Meie pikkuskraadil on talve ja suve valgustingimused väga erinevad, kuid suvise pööripäeva kuus päikeseloojangutundi peaks mahtuma kaheksa unetunni sisse. Samad tunnid (päikeseaja öötunnid) peaksid kuuluma ajupuhkusele ka talveperioodil. Kaasajal allume ühiskondlikule rütmile, milles oleme Eestis osalt tänu vööndiajale ennast viinud päikeseaja õhtusesse vahetusse. Päeva alustame 3-4 tundi enne südapäeva ja paljud pole südaööks veel uinunud. Pidevalt vööndiajas elanud piirkonnad (lähinaabritest soomlased, rootsalased, norrakad) alustavad oma päeva varem ja ka lõpetavad varem. Hispaanlastel pole hirmutavat idanaabrit ja nii võivad nad oma kella paar tundi idapoolses ajas hoida, mis sobib kokku hilisema päeva algusega. Idapoolne aeg sobiks ka meie ühiskondlikule rütmile. Päike liigub oma teed sõltumata meie poliitikast. Elektrivalgus petab meeli ja võimaldab 24/7 tegutseda. Ometi igatseme päikesevalgust. Suveajas vastab meie ühiskondlik rütm rohkem päikeseajale.

                          1. Loomulikult suveaeg!

                            Talveajas elamine sakib täiega, päev venib ja õhtupoolikud on pimedad ja see ajab ainult närvi. Need talveaja pooldajad, kes väidavad, et päevavalgust on sama palju, neil on nähtavasti alla keskmise IQ, sest kui raske on arusaada sellest, et talveajas olles on kell 17.00 väljas pime , kuid suveajale jäädes on kell 17.00 veel valge. Kuidas on sellest nii raske aru saada?! Olen rääkinud mitmete inimestega viimastel päevadel ja nad kõik pooldavad suveajale jäämist ja praegune korraldus tekitab vaid stressi. Kas riigikogulasi muidugi see huvitab mis elanikud arvavad, on juba omaette küsimus.

                            1. Mättad

                              Väga tundub, et enamus kommentaatoreid ei suuda oma mätta otsast kaugemale vaadata ja n-ö kiidavad suveaega, sest neile meeldib õhtul kaua üleval olla. See loogika siiski väga ei kehti, sest nagu mõned on juba ülalpool maininud, on nii kesktalvel kui ka kesksuvel meie päev/öö nii lühike, et talvel kestab tööpäev sellest kauem ja suvel uni ööst kauem. Samuti pigem tuleks enamikele inimestele kasuks pikem uneaeg (8–10h) ja varem magama minek. Suveõhtu suveaja päikeseloojang kell 23 või hiljem on tegelikult äärmiselt kahjulik ja varem suvel magama minekut soodustada oleks igati hea. Vähesed ärkavad päikesega, kuid paljud siiski lähevad päikesega magama.

                              1. Vööndiaeg vs. suveaeg?

                                Ise eelistaksin vööndiaega, kuid tegelikult on suht suva kumb. Peaasi, et see jabur kellakruttimine lõpeks.

                                1. Kui palju valget aega me „maha magame“

                                  Ann Marvet, kahjuks ei tea kahe tunni arvutust aga statistika amet on teinud arvutused kolmele erinevale versioonile... https://www.stat.ee/et/uudised/2018/08/22/suve-voi-talveaeg-ehk-kui-palju-valget-aega-me-maha-magame Arvutus tulemusi nägemata usun, et kaks tundi nihkesse pannes võidaks veel valget aega juurde.

                                  1. Kirik keset küla

                                    Minu arvates oleks ainuke õige lahendus minna üle vööndiajale kuid sügisel kelli keerates ärgata siiski suveaja järgi. See eeldaks muidugi ka, et kõik tööandjad liigutaksid tööaja alguse talveajale minnes tunni aja varasemaks. Ainuke asi mis sedasi kaduma läheb on tund aega kauem magamist kellakeeramisele järgneval esmaspäeval. Sedasi saaks suvel pikemad õhtud ja ka päikese järgi õige kellaaja. Kui aga kellegis tekitab õudu mõte ärgata iga päev kell 6 siis harjutamise mõttes tasuks majapidamises hoida üks kell aastaringselt vööndiajas ja näetegi, et tegelikult olete terve suvi kell kuus ärganud. Antud algatust ei poolda.

                                    1. Ei kellakeeramisele

                                      Kellakeeramisel pole õigustust ja aja võiks fikseerida suvaliselt, kuigi ametlikus EL küsitluses eelistas lõviosa Eesti inimesi praegust suveaega. Oluline on, et kui detsember-jaanuar välja arvata, jääks peale tööd-kooli veidigi valget aega. Seega tööaeg (v.a. vahetustega töökohtades) kaheksast viieni või hilisem enam ei sobi, vaja varasemaks tuua. Teiseks, kuna Euroopas on erinevalt Hiinast mitu ajavööndit, siis peab kellaaja määramine olema kindlasti iga riigi, mitte EL pädevuses. Kolmandaks, peab vältima kella hetkekeeramise vajadust. Seega peab Eestis-Lätis-Leedus olema sama kellaaeg. Kuna Soome soovib olla samas ajas Rootsiga, siis on Eesti-Soome tunnine vahe paratamatus, mida jõuab mere-õhureisil muuta küll.

                                      Olen lugenud läbi algatuse "Tuld talveajale" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
                                      NimiIsikukoodAllkiri