Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu!

Roland Uuesoo,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Arhiveeritud
2580 allkirja

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Austatud Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas
Austatud Läti Vabariigi peaminister Māris Kučinskis
Austatud Leedu Vabariigi peaminister Saulius Skvernelis

Balti riikide hea ühendus nii omavahel, riigisiseselt kui ka muu Euroopaga on meie ühine eesmärk, mille poole peaks meid viima ka uus Euroopa laiusega raudtee. Kahjuks on seda praegu kavandatud nii, et see võib meid ühendamise asemel hoopis eraldada. Olulised analüüsid on vigased, tuginevad vananenud andmetele ja ebarealistlikele eeldustele. Kavatsusi ei ole rahvaga läbi arutatud, on ignoreeritud teadlaste ja arvamusliidrite konstruktiivset dialoogi.

Meie, Eesti kodanikeühenduste ja vabakonna liikmed ning kolme Balti riigi tulevikust hoolivad kodanikud, pöördume Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi peaministrite  poole seoses valitsuste sooviga allkirjastada 31. jaanuaril kiirustades, kuid samas pöördumatult siduvalt Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe Rail Balticu raudteeühenduse arendamiseks. 

“Rail Balticu riikidevaheline kokkulepe on vajalik, et fikseerida õigusliku jõuga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud raudteeühenduse rajamiseks,” seisab eelnõu seletuskirjas. Kokkulepe on seega Rail Balticu raudteeühenduse rajamise töödega alustamise eeldus.

Samas pole üldsusele tänaseni arusaadavalt suudetud ega püütudki selgitada Rail Balticu majanduslikku põhjendatust, finantseerimise jätkusuutlikust ning ennekõike vajadust täiesti uute  trassikoridoride järgi. 

Seega hakkab valitsus otsustama kogu riigi ja rahva nimel midagi, mille otsustamiseks tal puudub demokraatlik alus. Samuti ei ole selline protsess kooskõlas Århusi konventsiooniga, mida kõik Balti riigid peavad järgima mastaapsete projektide puhul avalikkuse teavitamiseks ning kaasamiseks.

Seega meie, petitsioonile allakirjutanud, soovime:

  • et Balti riikide kodanikel oleks võimalik tutvuda Rail Balticu tasuvusanalüüside, sotsiaalmajanduslike- ja ökoloogiliste mõjurite analüüsi ning Euroopa Ühendamise rahastuga sõlmitud lepingutega ning eelmainitutele sõltumatult tellitud auditeerimisega näiteks Riigikontrolli poolt,
  • et otsustajad ei teeks otsuseid enne, kui nad pole andnud end otsustama valinud rahvale võimalust tutvuda otsuste reaalse mõjuga meie kõigi tulevikule ning trassivaliku alternatiividega ja arvestanud üldsuse seisukohti.

Balti riikide kodanikena tahame teada, kes võtab juriidilise, moraalse ja poliitilise vastutuse Rail Balticu praegu kavandatava Tallinn-Pärnu-Riia trassikoridori Eesti territooriumile rajamise otsuse ja selle mõjude eest riigi tulevikule. Oleme veendunud, et rahva selja taga ei tohi teha rahva tulevikku mõjutavaid otsuseid nii, et hiljem pole võimalik tuvastada otsuse tagajärgede eest vastutajaid!

Lepingule allakirjutamine Eesti, Läti ja Leedu tuleviku jaoks siduvas vormis tuleb edasi lükata, kuni Balti riikide kodanikel on olnud võimalus tutvuda kõigi Rail Balticu rajamist puudutavate (sh salastatud) materjalidega.

Demokraatlikus riigis ei saa täitevvõim teha rahva eest otsuseid, mis mõjutavad kogu rahvast, meie keskkonda ja tulevaste põlvede tulevikku ilma rahva tahet ära kuulamata ja sellega arvestamata! Me pole nõus enda selja taga tehtavate otsustega, mille tagajärgi pole rahvale arusaadavalt selgitatud!

Soovime avatud, argumenteeritud ja sisulist arutelu kodanikeühendusi ja vabakonda kaasates, nii nagu on sätestatud teiste hulgas ka Århusi konventsiooniga.

Ökoriik Eesti kooskond
Kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust
Latvijas zeme, daba, tauta (Läti maaomanike ühendus)
Lithuanian Fund for Nature (Leedu looduse fond) 
Pasvalys branch of Lithuanian Landowners Union (Leedu Maaomanike Liit, Pasvalys esindus)

Menetlusinfo

  1. Hilisemad sündmused

    Rail Balticu tasuvusuuring avalikustati: https://www.railbaltica.org/cost-benefit-analysis/

  2. Link kirjale

    https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/2d39d4fd-0b47-4b6c-9255-aac8bde95ef2

  3. Kiri peaministrile

    Austatud peaminister Käesolevaga edastan Teile teadmiseks ja võimalusel arvesse võtmiseks Riigikogu majanduskomisjoni otsused, mis tehti kollektiivse pöördumise „Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu“ arutelu käigus komisjoni 19. aprilli istungil. Komisjonis toimunud arutelu tulemusena, mille käiguga on võimalik täpsemalt tutvuda käesoleva kirja lisaks oleva komisjoni istungi protokolli väljavõtte abil, tehti pöördumises sisalduvate nõudmiste osas muuhulgas järgmine otsus: - Paluda valitsusel avalikustada nii palju informatsiooni, kui on võimalik RB projekti kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Sester Esimees

  4. Vastukiri

    Majanduskomisjon arutas teie ühenduste poolt esitatud kollektiivset pöördumist „Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu“ oma 19. aprilli istungil. Komisjonis toimunud arutelu tulemusena, mille käiguga saate täpsemalt tutvuda käesoleva kirja lisaks oleva komisjoni istungi protokolli väljavõtte abil, tehti pöördumises sisalduvate nõudmiste osas järgmised otsused: - Edastada kollektiivne pöördumine valitsusele (konsensus: Aivar Kokk, Erki Savisaar, Märt Sults, Raivo Põldaru, Siim Kiisler). - Paluda valitsusel avalikustada nii palju informatsiooni, kui on võimalik (konsensus: Aivar Kokk, Erki Savisaar, Märt Sults, Raivo Põldaru, Siim Kiisler). - Mitte kujundada etteulatuvalt seisukohta Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta. Kui kokkulepe saadetakse Riigikogule ratifitseerimiseks ja juhtivkomisjoniks määratakse majanduskomisjon, siis menetletakse seda vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele (konsensus: Aivar Kokk, Erki Savisaar, Märt Sults, Raivo Põldaru, Siim Kiisler). Teadaolevalt on tänaseks päevaks toimunud võrreldes pöördumise koostamise ajaga mitmed olulised arengud. Eile, st 19.06.2017 võttis Riigikogu seadusena vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse. Selle seaduse eelnõu menetlemise käigus on pöördumises tõstatatud teemad nii majanduskomisjonis kui Riigikogu täiskogus läbi arutatud. Eelnõu poolt- ja vastuargumentide kaalumise juures kaasas majanduskomisjon Riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantselei spetsialiste ja saanud tutvuda täiendava tasuvusanalüüsiga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahendusel. Kogu eelnõu menetlemisega seonduv teave on kättesaadav Riigikogu kodulehel Juhtivkomisjonina on majanduskomisjon teinud kõik, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik teha teavitatud ja vastutustundlik valik. Eelnõu ja ratifitseeritud lepingut analüüsis õiguskantsler Ülle Madise oma meeskonnaga, andes hinnangu lepingu põhiseaduspärasusele, samuti on oma omapoolse analüüsi koostanud Riigikontroll, kes on lubanud hoida teravdatud tähelepanu kogu projekti elluviimise käigul. Läbi komisjoni poolt seaduse teksti viidud muudatuse, mida täiskogu toetas, peaks Vabariigi Valitsus edaspidi teavitama parlamenti RB rajamisega seonduvast jooksvalt ja vähemalt kord aastas esitama majanduskomisjonile vahearuande, millega on võimalik ka avalikkusel tutvuda. Lisaks tuleb iga-aastaselt riigieelarve lisana esitada RB Eesti osa ehitamise tegevuskava, sh investeeringud objektide kaupa ja nende eeldatav maksumus, mis on samuti avalikkusele kättesaadav teave ning peaks lisama kogu projekti elluviimisele enam läbipaistvust. Tänan teid kodanikualgatuse eest! Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Sester Esimees https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/2d39d4fd-0b47-4b6c-9255-aac8bde95ef2

  5. Kiri Riigikogult

    PealkiriKollektiivne pöördumine - Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu arutelul otsustatust
    Saaja
    • Vabariigi Valitsus - peaminister Jüri Ratas
  6. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

    Otsustati edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

  7. Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokoll nr 134

    Võtsid osa: Erki Savisaar, Märt Sults, Raivo Põldaru, Siim Kiisler, Kaido Rosin (nõuniksekretariaadijuhataja), Marin Daniel (nõunik), Piia Schults (nõunik) Kutsutud: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel, Rail Baltic Estonia keskkonnaspetsialist Epp Zirk, Tehnilise Järelevalve Ameti transporditeenistuse juhataja ja peadirektori asetäitja Heigo Saare, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Mari Lahtmets, MKMi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare Kollektiivse pöördumise algatajate esindajad: Priit Humal, Endel Oja, Roland Uuesoo (1.päevakorra punkt), RMi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane (3.päevakorra punkt) Otsustati: 1.1 Edastada kollektiivne pöördumine valitsusele (konsensus: Aivar Kokk, Erki Savisaar, Märt Sults, Raivo Põldaru, Siim Kiisler). 1.2 Paluda valitsusel avalikustada nii palju informatsiooni, kui on võimalik (konsensus: Aivar Kokk, Erki Savisaar, Märt Sults, Raivo Põldaru, Siim Kiisler). 1.3 Mitte kujundada etteulatuvalt seisukohta Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta. Kui kokkulepe saadetakse Riigikogule ratifitseerimiseks ja juhtivkomisjoniks määratakse majanduskomisjon, siis menetletakse seda vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele (konsensus: Aivar Kokk, Erki Savisaar, Märt Sults, Raivo Põldaru, Siim Kiisler). Täistekst https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b806f342-1690-4347-b639-b4faadee8fd6

  8. Arutelu Majanduskomisjonis

    Otsustati edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

  9. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 152 Riigikogu juhatus otsustab: Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse Ökoriik Eesti kooskonna, Kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust, Läti maaomanike ühenduse, Leedu looduse fondi ja Leedu Maaomanike Liidu Pasvalysi esinduse k.a 10.märtsil algatatud kollektiivne pöördumine „Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu!“ ja edastada see menetlemiseks majanduskomisjonile. Eiki Nestor Riigikogu esimees

  10. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Majanduskomisjon-ile.

  11. Kiri Riigikogule

    PealkiriRail Balticu ehitamise ettevalmistamise ülevaate koostamisest
    Saatja
    • Riigikontroll - Alar Karis
  12. Algatus jõudis Riigikokku

  13. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  14. Algatus kogus 1000 allkirja

  15. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Perspektiivis on see RB ainult koormaks ja ei anna selliselt kasumit. Hetkel on alternatiivsed ja kiiremad liikumise võimalused.

    Puudub läbipaistvus ja on tunda korruptsiooni hõngu -- palju salastatust ja ülikiirustamine.

    1. Peaasi, et ei tehtaks 50% pikemat trassi läbi Tartu, mis on Eestile veel kahjulikum!

      Tartust läheb juba praegu peaaegu sirge raudtee Riiga. Hakake seda enne kasutama, kui Tartusse mingit uut kitsama rööpavahega trassi nõudma hakkate. Kahjuks on Tartu läbi Eesti ajaloo olnud kõige kauem Venemaa mõjusfääris, ja see mõju on kodeerunud trassi Tartusse nõudjate geenidesse.

      1. Läbi Tartu pikeneb trass 60km, mitte 50%. Kitsam "standardrööpavahe" on täielikult 1520mm-ga ümbritsetud maailmanurgas loomulikult mõttetu, pigem oli see mingi ideoloogiline valik.

    2. Rail Baltic'u vastu võitlemine on (selle aktivistide puhul) pigem vist enda esileupitamine kui mure Eesti pärast

      Lisan siia viite Euroopa kiir-raudteede võrgustikust: :http://www.europeanunionmaps.com/wp-content/uploads/2010/01/high-speed-train-lines-in-europe-map.gif. Siit näeme küllalt selgelt, kust jookseb piir Euroopa ja Aasis (või pigem asiaatide territooriumide vahel. Balti riigid ja (isegi Poola) on pigem Aasia. Kõik need Euroopa kiirraudteed läbivad Eestiga võrreldes) väga tihedalt asustatud piirkondi.Kindlasti on teele jäänud ka väärtuslikke looduskooslusi, väljakaevamata muinasasulaid, kultuuriväärtuslikke hooneid jne.- sest neid on Euroopas oluliselt rohkem kui meil. Trassist läbi Tartu pole enamikule eestlastest suurt tolku, sest peatus Tartus (ja võib-olla Valmieras) on enamiku eestlaste jaoks tähtsusetu. (Peaaegu et) Igas praeguses jaamas peatumine tingiks selle, et see pole enam ülikiire rong ja lennukiga lendamine 'sööb' selle rongi välja. Lisaks: keegi ei tea, kuipalju see tihedalt linnakesi täislükitud trassile ehitamine maksma võib minna - sest sisse tuleb lükata ca. 60 m laiune trass. Kui järgmise järguna sisse seada korralik raudteeühendus Tapalt Riiani, siis on etteveoprobleemid lahendatud.

      1. Allkirjastamine blokeeritud?

        Tahtsin allkirjastada! Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu! Anna sellele algatusele oma allkiri! Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda. Sinu arvutis puudub digitaalse allkirjastamise tarkvara. Tarkvara saate paigaldada installer.id.ee veebilehelt. Äsja uuendasin nii tarkvara kui ID serdid!!!

        1. Allkirju lisandub pidevalt!

          Palun andke sellest kasutajatoele teada (klikkige küsimärgil ekraani all paremas nurgas)! Siis selgitatakse välja, mis võib tõrke põhjus olla. Heade soovidega, Maarja-Leena Saar

          1. Aleksandrile- brauseri valik hääletamisel

            Uusi id kaarte ei pruugi iga brauser ära tunda. Mul nt ei loe Mozillaga uhiuut kaarti. Proovi google chrome'ga, mul töötas.

            Olen lugenud läbi algatuse "Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu!" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
            NimiIsikukoodAllkiri